Obsah (10)

§ 1043§ 1057§ 113§ 1056§ 1045§ 1054§ 1050§ 127§ 132§ 115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 17. mai 2024 Tsiviilasja number 2-23-6340 Tsiviilasi Aktsiaseltsi

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 18. jaanuaril 2023 Tartu maakonnas Kambja vallas Tõrvandi alevikus Tamme tn 23 kahjujuhtum. Kostjale kuuluv sõiduk Scania (veoauto) tagurdas hageja kinnistu sissepääsu ees olevale väravale otsa. Sulguv värav jäi veoauto tagumise otsa taha ja sõiduk lükkas tagurdades väravat sissepoole. Veoauto juht tagurdas värava poole liiga väikese nurga all, mistõttu tal ei õnnestunud esimesel katsel sõidukit väravast sisse tagurdada. Pärast sõidukist väljumist ning veoauto ja väravaposti kauguse hindamist tagurdas sõiduki juht uuesti, kuid kuna selleks ajaks hakkas automaatselt sulguv värav kinni minema, tagurdas juht sõidukiga väravale otsa. Värav töötab automaatrežiimis ja sulgub pärast seda, kui sõiduk on sisenenud. Kui sõiduk ei sisene, sulgub värav automaatselt umbes 20 sekundit pärast avanemist. Kuna veoauto juht ei suutnud selle aja jooksul sõidukit väravapostide vahele tagurdada, hakkas värav sulguma. Väravale tekkisid otsasõidu tagajärjel kahjustused, mille tõttu ei ole väravat võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Kahjustatud värav ei sulgu ega avane korrektselt, kuna värava raami alumine jooksuprofiil on kõver. Kahjustusi ei saa parandamisega kõrvaldada. Hageja peab asendama kahjustatud värava uue samaväärse väravaga. OÜ Privilo hinnapakkumise kohaselt maksab kahjustatud värava asendamine 3012 eurot (sh käibemaks). Hageja esitas kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, mille koostamise eest hageja tasus 450 eurot (käibemaksuta). Kostja vastutab hageja ees delikti üldkoosseisu alusel (

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1054 lg 1).

Kui kostja süü ei leia tuvastamist, vastutab kostja

§ 1057alusel mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest sõltumata süüst.

Kostja viidatud standard EVS-EN 12453:2017+A1:2021 "Tööstus-, kommerts- ning garaažiuksed ja -väravad" ei reguleeri värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalist kestust. Väravat avava ja sulgeva elektrimootori Hercules kasutusjuhendis ei ole kirjas värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalist kestust. Värava mootori paigaldas kvalifitseeritud isik, kes määras värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalise kestuse vastavalt kliendi soovidele. 2

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Deliktilise kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Veoauto tagurdamise ajal, kui sõiduk oli 2–3 meetrit väravaga kohakuti, liikus värav vastu veoauto külge. Veoauto väravast sissetagurdamine ei saanud olla hagejale kahju tekkimise põhjus. Kahju võis põhjustada värava iseeneslik (automaatne) sulgumine eelneva hoiatuseta. See võis tekkida kahel põhjusel – kas väravaautomaatika oli rikkis või paigaldatud oli automaatika, mis ei taganud sõidukite ohutut sisse-väljasõitu. Hageja tõendid välistavad veoauto juhi süü. Värav kui kõrgendatud ohu allikas põhjustas veoautole kahju. Hagejal tuleks hüvitada kostja sõidukile väravaga tekitatud kahju. Hageja oleks pidanud märgistama, et tegemist on automaatväravaga, ja märkima värava avatuna oleku aja. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 5 lg 1 kohaselt tuleb vaidlusalust väravat käsitada töövahendina. Töövahendid peavad vastama nõuetele.
2. jaanuaril 2000 hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse
3. jaanuari
4. a määrus nr 13 "Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded", mille § 1 lg 7 kohustab tööandjat koostama ja kehtestama kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid, arvestades valmistaja poolt antud kasutusjuhendit. Sotsiaalministri
5. novembri
6. a määruse nr 75 § 2 lg 3 sätestab, et ettevõtetes, kus kasutatakse maa-, vee- või õhutransporti, tuleb nende liikumiskohtadele panna üles vajalikud liiklust reguleerivad märgid, teemärgised, valgusmärguanded jne. Kuna ohutusjuhend hõlmab juhiseid kahju vältimiseks või selle piiramiseks, taotles kostja, et maakohus nõuaks hagejalt välja värava valmistaja kasutusjuhendi ja hageja koostatud värava ohutusjuhendi. MAAKOHTU LAHEND
7. Maakohus rahuldas
8. jaanuari
9. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3462 eurot, sellelt summalt
10. aprilli
11. a seisuga arvestatud viivise 30 eurot 87 senti ning viivise põhinõude tasumata osalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.

aprillist 2023 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2296 eurot koos viivisega. Hageja nõuab kostjalt

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1057 alusel kahju hüvitamist.

Tegemist on lepinguvälise kahju nõudega. Sellisel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes

§ 1043

alusel kui ka sõiduki valdaja riskivastutusele tuginedes

§ 1057alusel.

Tegemist on materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus mõttes samasse hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega (

§ 1056lg 3).

Deliktilise üldvastutuse eelduseks on õigusvastane tegu, millega on

§ 1045lg 1 p 5 järgi mh tegemist, kui teoga kahjustati teise isiku asja.

Õigusvastase teo toimepanejaks ja delikti eest vastutavaks isikuks on esmajoones kahju otseselt põhjustanud isik, üldjuhul kahju tekitanud mootorsõiduki juht. Kahju põhjustamise eest võib

§ 1054järgi vastutada ka sõiduki juhi tööandja.

Isik peab vastutuse eeldusena olema

§ 1050lg 1 järgi kahju tekitamises süüdi.

Deliktilise üldvastutuse eeldused täidetud on täidetud.

§ 1057

järgi vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest selle otsene valdaja. Selle isikuna tähistatakse

§ 1056lg 1 järgset "suurema ohu allikat valitsenud isikut".

Üldjuhul saab otsese valdaja määramisel juhinduda asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 32 ning § 33 lg-test 1 ja 2.

§ 1057

järgi on vastutav eelkõige isik, kellel on tegelik võim mootorsõiduki üle.

§ 1057

järgi ei vastuta isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (nn valduse teenija AÕS § 33 lg 3 mõttes), eelkõige tööülesannete täitmisel tööandja autot kasutanud autojuht. Sõidukit juhtis kostja töötaja. Kostja vastutab seega

§ 1057alusel sõiduki käitamisel tekkinud kahju eest sõltumata süüst.

3 Hagejale tekkis kahju seetõttu, et isik, kelle tekitatud kahju eest kostja

§ 1054lg 1 alusel vastutab, tagurdas 18.

jaanuaril 2023 veoautoga otsa hageja kinnistu sissepääsu ees olevale väravale. Valvekaamera salvestiselt on näha, et värav on suletud, kui veoauto jõuab värava juurde. Sel ajal vilkur värava küljes ei vilgu. Kui värav hakkab avanema, hakkab vilkur töötama. Veoauto teeb esmalt ebaõnnestunud manöövri, mistõttu eemaldub uuesti väravast ja peatub sõiduteel. Veoauto juht tuleb autost välja ja hindab sõiduki tagumise vasaku nurga ja väravaposti vahelist kaugust ning läheb autosse tagasi ja jätkab manöövri sooritamist. Salvestiselt (1.55) on näha, et sulguv värav jõuab veoauto parema tagumise nurga taha ning seejärel (1.57) sõidab veoauto väravale otsa, lükates (painutades) parema tagumise nurgaga värava sissepoole. Seega tagurdas veoauto väravale otsa, mitte värav ei liikunud sõidukile otsa. Kahju põhjustanud tegu on seega tuvastatud. Isik peab

§ 127

lg 4 järgi kahju hüvitama, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Suurema ohu allikaga kahju põhjustamine tähendab suurema ohu allikale iseloomuliku riski, s.o suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu realiseerumise tagajärjel kahju tekkimist (vt RKTKo 18.04.2007, 3-2-1-27-07, p 11). Mootorsõiduki valdaja vastutab seega süüst sõltumata liikluskahju eest, mis tekib mootorsõiduki käitamisele iseloomuliku ohu (riski) realiseerumise tagajärjel. Pooled ei vaidle, et kostja töötaja kahjustas väravat, tehes manöövrit, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui veoauto juht ei oleks väravale otsa tagurdanud. Hageja väravat kahjustati ja sellest tulenev kahju tekkis sõiduki käitamisele iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel

§ 1056

lg 1 esimese lause mõttes, sest veoautot kui mootorsõidukit saab pidada suurema ohu allikaks

§ 1056lg 2 esimese lause mõttes.

Hageja kahju tekkimise üheks põhjuseks oli sõiduki juhi hoolsuskohustuse järgimata jätmine ning seetõttu sõiduki kui suurema ohu allika käitamisel realiseerunud risk. Riskivastutuse puhul ei ole

§ 1056

lg-st 1 ja §-st 1057 tulenevalt vastutuse hindamisel üldiselt tähendust kahju tekitamise õigusvastasusel ega kahju põhjustaja süül (RKTKo 2.03.2011, 3-2-1-161-10, p 11; 4.05.2011, 3-2-1-29-11, p 9). Oluline on vaid riski valitsemine ja selle käigus kahju põhjustamine. Juhud, mil mootorsõiduki otsese valdaja vastutus on välistatud, on sätestatud

§-s 1057, mh punktis 3, mille järgi on vastutus välistatud, kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu. Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid, mis kinnitaksid vääramatu jõu või kannatanu tahtliku teo olemasolu. Kostja viited TTOS-ile ei ole asjakohased, kuna selle sätted reguleerivad töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Asjas ei ole tegemist töökeskkonnas töötajate tööga seotud tööohutusnõuete rikkumisega. Kostja ei tõendanud, et väravaautomaatika oli rikkis või oli paigaldatud automaatika, mis ei taganud veokite ohutut sisse-väljasõitu, sh et värava fotosilmad olid liiga madalal. Standardis EVS-EN 12453:2017+A1:2021 "Tööstus-, kommerts- ning garaažiuksed ja -väravad" ning väravat avava ja sulgeva elektrimootori Hercules kasutusjuhendis ei ole kirjas värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalist kestust. Hageja esindaja vande all antud seletustega on tõendatud, et värava mootori paigaldas kvalifitseeritud paigaldaja, kes määras värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalise kestuse vastavalt kliendi soovile. Kostja ei lükanud seda ümber. Kostja ei tõendanud seega riskivastutust välistavaid asjaolusid. Kuna otsasõidu tagajärjel kahjustatud värav ei sulgunud ega avanenud korrektselt, sest värava raami alumine jooksuprofiil oli kõveraks paindunud, tuli hagejal see asendada uue samaväärse väravaga. OÜ Privilo hinnapakkumise kohaselt maksab kahjustatud värava asendamine (sh uue värava transport, paigaldus ja seadistamine) 3012 eurot (sh käibemaks). Hagejale tekkis 4 väravale otsasõidu tagajärjel 3012 euro suurune kahju, mis seisneb uue samaväärse värava soetamiseks tehtud kulutustes. Selline kahju on

§ 132lg 1 järgi hüvitatav.

Hagejal on

§ 115

lg 1 ja § 128 lg 3 alusel õigus nõuda kostjalt kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamisega seoses kantud õigusabikulude hüvitamist. Hageja tasus vastavalt Attela Advokaadibüroo arvele kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamise eest 450 eurot (käibemaksuta). Hageja kantud õigusabikulud on tervikuna mõistlikud. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagejat esindava advokaadi poolt kohtueelselt tehtud toimingutele. Hagejal tekkis kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamisega seega 450-eurone kahju. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, ning jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436, § 438, § 442 lõiget 8 ja § 232 lõiget
2. Kohus hindas tõendeid valesti, kui leidis, et veoautoga tagurdati väravale otsa ja värav ei liikunud sõidukile sisse. Kahe liikuva keha (sõiduki ja värava) kokkupõrget ei saa käsitada vaid ühe liikuva keha sissesõiduna teisele. Sõiduki juht kinnitas, et kui ta tagurdas avatud väravast sisse, sõitis värav vastu sõidukit. Salvestiselt on näha, et 1.55 jõuab sulguv värav veoauto parema tagumise nurga taha. Tegemist oli liikuva väravaga. Kahju põhjustav tegu oli värava sulgumine eelneva hoiatuseta. Hagi esitati süül põhineva deliktilise vastutuse sätete alusel (

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5).

Maakohtu otsusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel kohus hagi rahuldas. Kohus pidi juhtima tähelepanu õigussuhte kvalifikatsioonile ja võimaldama avaldada selle kohta arvamust. Kohtu õiguslik hinnang ei tohi TsMS § 348 lõike 1, § 351 ja § 392 punkti 3 järgi olla üllatuslik. Kohus jättis riskivastutuse sätteid kohaldades tähelepanuta, et õnnetuses osales kaks suurema ohu allikat – automaatne liugvärav ja veoauto. Tõendamaks, et värav on suurema ohu allikas

§ 1056

tähenduses ja hageja ei järginud värava kasutamisel ohutusnõudeid, taotles kostja, et kohus nõuaks hagejalt välja värava valmistaja kasutusjuhendi ja hageja koostatud väravate ohutusjuhendi. Kohus jättis taotlused tähelepanuta. Kohtule pidi olema selge, et pooled on tõendite esitamise võimaluste osas ebavõrdses olukorras ning kostjal puuduvad võimalused teha uuringuid ning koguda tõendeid võõras ettevõttes. Kuna kohus jättis kasutus- ja ohutusjuhendid hagejalt välja nõudmata, esitas kostja kohtule TOPDOOR liugvärava kasutusja hooldusjuhendi. Kostja soovib sellega tõendada, et liugväravate tootjad käsitavad liugväravat kõrgendatud ohu allikana. Värava distantsilt juhtimispuldiga avanud laotöötaja oleks pidanud pidevalt jälgima väravaalal toimuvat liikumist. Kohus hindas kahju suurust vastuoluliselt. OÜ Privalo hinnapakkumisest ei selgu, millal ja kes määras kindlaks värava kahjustused. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt käis ta õnnetuse toimumise kohas umbes kolm tundi hiljem. Värav liikus korralikult edasitagasi. Videolt ei ole näha, et värav oleks deformeerunud. Värav liikus kokkupõrke tulemusena vetruvalt tagasi ja vastu sõiduki külge. Värava ülevaatuse kohta ei esitatud dokumente. Hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused ei kinnita kostja tegevuse tagajärjel kahju tekkimist, kuna tema väidete kohaselt tegeles teemaga haldusjuht. Hageja seaduslik esindaja teatas, et värava liikuv osa on tänaseks asendatud ja selle kohta on olemas arve. Toimikus ei ole värava remondi tellimiskirja, töövõtulepingut, tööde üleandmis-vastuvõtmisakti, OÜ Privalo esitatud arvet ega tõendit arve tasumise kohta. OÜ Privalo hinnapakkumine ei tõenda kahju, kuna hinnapakkumine kehtis 21 päeva. Kohtule esitatud

1. septembri
2. a fotolt on näha, et värav 5 on endises seisus ja selle lahtiolekut reguleeritakse fotosilma ette asetatud lauajupiga, mille pidi hageja seadusliku esindaja ütluse kohaselt sinna asetama laotöötaja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada.
4. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja nõude hind ei ületa TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga.
5. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud TsMS § 637 lg 21 mõttes luba maakohtu otsuse edasikaebamiseks (vt RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Üksnes asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust otsuse muutmiseks või tühistamiseks.
6. Kostja vaidlustab maakohtu otsust sisulises osas tervikuna ja leiab, et maakohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata. 8.
7. Maakohus põhjendas hagi rahuldamist nõuetekohaselt. Maakohtu otsusest on aru saada, millisel õiguslikul alusel maakohus hageja nõude rahuldas. Maakohus käsitles hageja nõuet nii

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5 kui ka § 1057 alusel.

Hageja nimetas nõude alusena nii

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5 kui ka § 1057.

Kostjale ei saanud seega tulla üllatusena, et kohus hindas hageja nõude põhjendatust ka

§ 1057alusel.

8.2. Maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel menetlusõigusnorme määral, mis annaks aluse teha apellatsioonimenetluses maakohtu otsusest erinev otsus. Maakohus põhjendas piisavalt, miks ta esitatud tõendite hindamisel leidis, et veoauto juht tagurdas väravale otsa ning et selle tagajärjel tekkis hagejal kahju. Maakohus ei rikkunud ka kahju suuruse kohta esitatud tõendite hindamisel menetlusnorme. OÜ Privalo hinnapakkumise tähtajalisus ei tähenda, et värava uue samaväärse väravaga asendamise mõistlikuks kuluks ei saanud olla hinnapakkumisel nimetatud summa. Kahju hüvitamist saab nõuda kas reaalsete või hüpoteetiliste parandamiskulude järgi. Kannatanu saab

§ 132

lg 3 järgi nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist, st parandustööde kalkulatsiooni alusel (nt RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 16 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Kostja ei väida, et ta oleks esitanud tõendid, millest nähtuvalt oleks saanud värava parandada (või hageja väidetust odavamalt uue samaväärse väravaga asendada) ning et maakohus oleks jätnud need tõendid tähelepanuta. Samuti ei ole sellekohaseid tõendeid lisatud apellatsioonkaebusele. 8.3. Automaatselt sulguv värav ei ole suurema ohu allikas. Asi on suurema ohu allikas, kui see vastab

§ 1056lg-s 2 nimetatud tunnustele.

Asja saab käsitada suurema ohu allikana 6 ennekõike siis, kui asjast tulenevat kõrgendatud ohu realiseerimist ei ole asja kasutamise käigus võimalik vältida isegi kõrgendatud hoolsust ja ettevaatusabinõusid rakendades. Suurema ohu allikaks võib olla ka asi, mille kasutamisel tekkivad kahjuriskid on piisavalt kontrollitavad, kuid sellest hoolimata toob asja kasutamine kaasa sageli suurt kahju (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Juura. Tallinn 2020, § 1056 komm. 3.3). Automaatselt sulguv liugvärav ei vasta

§ 1056lg-s 2 sätestatud suurema ohu allika tunnustele.

Sellisest väravast tulenevad riskid on hoolsuse korral kontrollitavad ning seda tüüpi väravatest ka ei teki suurt kahju sageli. Seega ei osalenud õnnetuses kahte suurema ohu allikat. Selle hindamine, kas asi on suurema ohu allikas, on

§ 1056lg 2 järgi õiguse kohaldamise küsimus. Kohus kohaldab Ts

MS § 436 lg 7 järgi õigust ise. Seetõttu ei ole tähtsust sellel, kas värava valmistaja kasutusjuhendis, hageja koostatud väravate ohutusjuhendis või mõne muu liugvärava kasutus- ja hooldusjuhendis on käsitletud väravat või väravaga samalaadseid väravaid suurema ohu allikatena. 8.

1. Kostja leiab, et hageja ei järginud värava kasutamisel ohutusnõudeid ning värava hoiatuseta sulgumine põhjustas kahju. Arvestades maakohtu tuvastatud õnnetusjuhtumi asjaolusid ning asjaolu, et kostja kinnitusel veoauto juht nägi värava sulgumist (vt dtl 212), ei ole tõenäoline, et hoiatussiltide paigaldamine oleks kahju ära hoidnud või seda vähendanud. Hoiatussiltide paigaldamine ei oleks saanud ära hoida seda, et sõiduki juht, kes näeb sõiduki sulguvat väravat, ei katkesta alustatud manöövrit, vaid üritab väravast ikkagi sisse sõita. 8.
2. Iseenesest õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis lahendamata kostja taotluse värava valmistaja kasutusjuhendi ja hageja koostatud väravate ohutusjuhendi väljanõudmiseks. Kostja soovis taotletud dokumentidega tõendada, et liugvärav on suurema ohu allikas (

§ 1056tähenduses) ja et hageja ei ole järginud liugvärava kasutamisel ohutusnõudeid.

Kuna maakohus ei võtnud kostja kõnealuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta seisukohta, eksis kohus TsMS § 463 lg-s 1 ja § 238 lg-s 4 sätestatu vastu. Samas, arvestades seda, mida kostja nende tõenditega tõendada soovis, ei saanud kasutusjuhend ja ohutusjuhend olla asjakohased tõendid (TsMS § 238 lg 1 esimene lause) ega nende välja nõudmata jätmine mõjutada maakohtu otsuse lõppjäreldusi (vt ka p-des 8.3 ja 8.4 esitatud põhjendusi).

1. Maakohus jättis hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendatult kostja kanda.
2. Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust hagejale kätte. Kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
3. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole apellatsioonimenetluse praeguses etapis tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 7