J.K tunnistati süüdi
J.K tunnistati süüdi
lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 ja
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 04.11.2016 otsusega mõistetud ja 06.10.2017 määrusega täitmisele pööratud ärakandmata karistuse 9 kuud ja 27 päeva võrra ning 2 liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 23 korral ning vanglas viibib ta 7 korda. Kuritegude muster kordub, isiku käitumine on sarnane varasema käitumisega. Isik on toime pannud ühiskonna turvalisust ohustavaid kuritegusid joobes juhtimiste näol, varavastaseid kuritegusid sõltuvusprobleemi rahuldamiseks ja majandusliku kasu saamiseks kui ka vägivaldseid kuritegusid röövimiste ja kehaliste väärkohtlemiste näol. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav töötas perioodil 17.04.-25.06.2018 Viru Vanglas majandustöödel koristajana ning alates 25.06.2018 töötab ta pesumaja operaatorina. Alates 02.07.2018 osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Kinnipeetav elas enne vangistust aadressil xxxx. Tegemist oli üürikorteriga, kus kinnipeetav elas koos abikaasa K Õ ja viimasele kuuluvate lastega. Käesoleval hetkel seisab korter tühjana, sest abikaasa elab mujal ja nende omavahelised suhted on probleemsed. Väidetavalt saab isik peale vangistust jätkata elamist kõnealusel aadressil, mis on ka isiku rahvastikuregistri järgseks elukohaks. Üürileping oli sõlmitud abikaasa nimele. Kuna abikaasa elab teise mehega xxxx linnas, puudub kinnipeetaval alaline elukoht. 12.06.2018 telefonivestlusest xxxx valla sotsiaalnõuniku M K ilmnes, et xxxx vallal pole võimalust kinnipeetavale elamispinda anda. Põhikooli vahetas kinnipeetav vanemate kolimise tõttu tihti, pea iga kahe aasta tagant (xxxx, xxxx , xxxx, xxxx) kuni põhikooli lõpuks jõudis xxxx noortekolooniasse ja seal õnnestus põhiharidus omandada. Keskhariduse omandas isik väidetavalt xxxx Vanglas. Varasema vangistuse jooksul on isik omandanud ka tisleri ning montaažilukksepa erialad. Erialast tööd on isik teinud erinevates Eesti vanglates. Enesetäiendamisse suhtub hästi, kuid käesoleva lühikese karistuse tõttu soovib keskenduda töötamisele. Enda sõnul töötas vabaduses olles ametlikult ca 1 aasta xxxx OÜ-s tootmistöölisena ning vahetult enne praegust vangistust xxxx AS xxxx, kus sai töötada vaid paar kuud. 2001-2003 kriminaalhooldusel olles töötas isik algul xxxx karjakuna, siis xxxx tislerina. Töökohad on enamasti olnud lühiajalised ning ametlikult on ta töötanud väga vähe. On teinud enda sõnul erinevaid juhutöid ehitusel ning katuste paigaldamisel. Isiku majanduslik olukord on halb, sest tal on võlgasid ca 20 000 euro ulatuses ning nende tasumine ei ole kindel. Motivatsioon vabaduses töötada on pigem kesine, kuigi vanglas olles on ta enamasti töötanud. Majandusliku toimetuleku oskuse puudulikkust näitavad süstemaatilised kuriteod, mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil (sõltuvusprobleemi rahuldamine), samas isik ise hindab oma majanduslikku olukorda rahuldavaks. Eluks vajaliku on isik harjunud saama ebaseaduslikult. Tulude/kulude tasakaalus hoidmisega on probleeme, elab päev korraga, raha kulutab mõtlematult. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud alaline töö ning toetav tugivõrgustik. Abikaasaga on suhted probleemsed ja ebastabiilsed ning nad panid koos toime ka viimase kuriteo. Kinnipeetaval on endal üks laps eelmisest suhtest, kuid lapsega ei suhtle, samuti ei suhtle lapse emaga. Vestlusel andis mõista, et on parem nii, et laps ei tea oma isast midagi, sest temast ei ole õiget isa. Praegusel abikaasal on kokku 3 last, 2 väiksemat elasid nendega koos ning vanem vanaema juures, kuid abikaasalt võeti vanemlikud õigused ära viimase alkoholilembuse tõttu. Kinnipeetavat ennast kasvatasid peamiselt vanavanemad, ema M D 3 läbisaamine on olnud komplitseeritud. Kinnipeetav tunnistab, et on kergesti mõjutatav, suunatav, riskib tihti, samas võib ka ise manipuleerida teistega. Tutvusringkond koosneb peamiselt kriminaalse taustaga inimestest. Isik p üüab suhtlemist nendega vältida, kuid see ei õnnestu. Isiku elustiil on teisi ärakasutav, ta loodab teiste inimeste toetusele. Kinnipeetava ema M D elab xxxx, isa A D elab uue perekonnaga xxxx. Vend K T elab xxxx ja õde A T elab oma perekonnaga xxxx. Partnerlussuhted on kinnipeetaval olnud ebapüsivad. Ta on olnud lühikest aega abielus M R. 2016. aasta suvel abiellus K Õ. Peres tekkisid suured probleemid alkoholi liigtarbimise tõttu, mille tagajärjel alates novembrist 2016 eemaldati lapsed perest (nüüdseks elavad kasuperes). 12.06.2018 telefonivestlusest kinnipeetava abikaasa K Õ ilmnes, et ta on jätkuvalt kinnipeetavaga ametlikult abielus, kuid pole temaga üle aasta suhelnud, planeerib abielu lahutada. K Õ elab teise mehega ja kooselust sü ndis hiljuti poeg. K Õ sõnul suhtles J.K nende kooselu aastatel oma päritoluperekonnaga väga vähe, väidetavalt tema kriminaalse käitumise tõttu. Kinnipeetava tutvusringkond koosneb peamiselt kriminaalse taustaga ja alkoholilembestest isikutest. Kuriteod on valdavalt sooritatud alkoholijoobes olles ning isik on varasemalt korduvalt käitunud alkoholijoobes olles vägivaldselt. Isik väidab, et alkoholijoobes olles tegutseb ta impulsiivselt ja mõtlematult, kuid sõltlaseks ta ennast ei pea, sest enda sõnul tarvitab ta alkoholi normaalse inimese kombel. Motivatsioon alkoholisõltuvusest vabanemiseks on minimaalne, arvestades senist elukäiku ja korduvat vanglas viibimist. Kinnipeetav on võrdlemisi kõrge enesehinnanguga, emotsionaalselt stabiilne ning teatavate manipuleerimisoskustega. Enesekehtestamiseks on vanglas varem tekitanud enesevigastusi. Isik suudab enamasti oma emotsioone ja mõtlemist kontrolli all hoida. Peab ennast vastutulelikuks ja abivalmis inimeseks, kuid tegelikult on enesekeskne, suhetes pealiskaudne ja vaheldust otsiv. Probleemidega tegelemist kipub pigem vältima, saab aru oma eksimustest, kuid muudatusi ette ei võta, võimalusel asetab vastutuskeskme endast väljapoole. Tuleviku suhtes jääb äraootavale seisukohale, kindlad plaanid ja eesmärgid puuduvad. Vanglas tuleb paremini toime kui vabaduses, sest suudab kohanduda seal kehtivate reeglitega. Tolereerib kuritegelikku eluviisi, süüd kuritegudes tunnistab osaliselt, kuritegudest rääkides püüab asjaolusid näidata endale kasulikumalt. Kriminaalhooldusnõudeid on korduvalt rikkunud. Suudab oma käitumist ning mõtlemist kontrollida, omakasu eesmärgil on võimeline koostööd tegema. Isik väljendab soovi muutuda, jätkates samal ajal õigusrikkumisi. Kinnipeetavat on 5 korral määratud kriminaalhooldusele, neist ühel korral sooritama ÜKT tunde: 1) käitumiskontroll 29.06.2001 -31.01.2003 – andmed puuduvad; 2) käitumiskontroll 14.06.2007-10.08.2008 – katseajal rikkus käitumiskontrolli nõudeid, ei ilmunud õigel ajal registreerimisele ja sooritas uue kuriteo; 3) käitumiskontroll 03.07.2014-05.05.2015 – pani katseaja alguses toime uue kuriteo, kontrollnõuete täitmine oli p robleemne, kinnipeetav hilines või ei ilmunud registreerimisele, vahetas elukohta selleks luba taotlemata ega teavitanud ametnikku oma elukohast; 4) üldkasulik töö 28.04.-02.12.2015 – kinnipeetav täitis temale 08.04.2015 otsusega
alusel liitkaristuseks mõistetud 356 tunni üldkasuliku töö sooritamise kohustuse; 5) käitumiskontroll 23.11.2016-28.11.2017- katseaeg kulges väga probleemselt, kinnipeetav rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning ei ilmunud korduvalt registreerimisele, omamata selleks aktsepteeritavat põhjust, samuti ei ilmunud sotsiaalprogrammi tundi (probleemid alkoholi tarbimisega). Isik oli katseajal kahtlustatav kahe uue kuriteo toimepanemises. Kinnipeetav ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, vaid soovib vabaneda karistusaja lõpus. Kinnipeetava puhul on ohustatud ühiskond tervikuna ning erinevad füüsilised isikud, kellega tekib joomingu käigus mingisugune konflikt või kellelt soovitakse majandusliku kasu saamise eesmärgiga midagi röövida või varastada. Oht seisneb võimaliku vägivalla kasutamises ning rahvatervise ohtu seadmiseks. Oht on kõige tõenäolisem hetkedel, mil isik viibib alkoholijoobes ning on seejuures majanduslikes raskustes ja soovib rahuldada oma sõltuvusprobleemi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 70% ning korduva vägivaldse kuriteo toimepanemise 4 tõenäosus sama aja jooksul on 65%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks J.K tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 30.03.2019 ning katseajaks määrata
J.K kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Suvel oli ta arvamusel, et ei soovi vabaneda, kuna tahtis saada avavanglasse, kuid ei saanud. Ema on nõus, et ta läheb tema juurde elama. Seal on suur 2-korruseline maja, kus tema 68aastane ema elab üksinda. Seal ligidal on mööblikoda, kus köögimööblit tehakse ja sinna on võimalik tööle saada. Ta on samas kohas 2001. aastal töötanud tislerina. Abikaasaga nad ei suhtle, kuid on praegu veel abielus. Alkohol ongi tema kõige suurem probleem olnud. xxxx on aastane programm sõltuvusega tegelemiseks, millega ta tahab liituda. Enne vangistust tegi ta alkoholivastase süsti, mille mõju oli aasta ning mis praeguseks on läbi. Ta võib selle süsti uuesti teha, kui kohus peab vajalikuks. Leiab, et süstist oli abi, kuna sel ajal ta alkoholi ei tarvitanud. Kui ta alkoholist lahti saab, siis peaks kõik korras olema. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa J.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, J.K ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J.K ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 8 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude dünaamika on sarnane varasemale, kinnipeetav paneb korduvalt toime joobes juhtimisi, varavastaseid kuritegusid, sealhulgas vägivaldseid ning kehalisi väärkohtlemisi. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabanemisel elama asuda aadressile xxxx talu. Tegemist on emale kuuluva majaga, mida seoses asjaoluga, et kinnipeetav varem avaldas, et ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ning nimetatud elukoha andmeid kontrollimiseks ei esitanud, ei ole kriminaalhooldusametnik saanud kontrollida. Samuti ei ole kinnipeetava ema andnud nõusolekut isiku elama asumiseks nimetatud elukohas. Seega puudub käesoleval ajal kinnipeetaval kindel alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Samuti puudub tal garanteeritud töökoht ja seega igakuine sissetulek majanduslikult toime tulemiseks. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata nõudeid ca 20 000 euro ulatuses ning ta on siiani harjunud eluks vajaliku hankima ebaseaduslikul teel. Samuti puudub tal toetav lähivõrgustik, kes teda vajadusel materiaalselt või moraalselt 5 saaksid abistada. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud ja alkoholi kuritarvitavad isikud, kes talle negatiivset mõju avaldavad, kuna ta on tunnistanud, et on teiste poolt kergesti mõjutatav. Samuti on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, enamus kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes olles, sealhulgas vägivaldsed kuriteod. Eeltoodust tulenevalt esineb kinnipeetava suhtes uue kuriteo toimepanemise riske nii negatiivset mõju avaldavate tuttavate kui ka alkoholi kuritarvitama asumise näol, mistõttu ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta on olnud hõivatud vangla majandustöödel, varem koristajana ja käesoleval ajal pesumaja operaatorina ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on varem olnud korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ta on enamasti rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.