Obsah (4)
§ 76§ 75§ 263§ 65Kriminaalasi nr 1-18-433 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. september 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 26.08.2019) Kriminaalasja number 1-18-433 T
§ 76lg 5 alusel määrata G.J-ile katseaeg tähtajaga 6 (kuus) kuud.
Kohustada G.J-i täitma katseaja jooksul
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
(3)vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 4, 8 alusel määrata G.J-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 2) läbida sotsiaalprogramm. Määrus G.J-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu G.J karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK G.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 21.05.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-433
§ 263
lg 1 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o Tartu Maakohtu 30.04.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-3585 mõistetud karistuse ärakandmata osa võtta, mis oli 3 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse kogumis 11 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.02.2019 ja lõpeb 19.01.
- Tartu Vangla edastas 23.07.2019 kohtule materjalid G.J-i tingimisi enne tähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse G.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta 13.08.2019 kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas G.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. G.J avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et vanglas ei ole talle tööhõives ja programmides osalemist ettenähtud lühikese karistusaja tõttu. Ta ei ole varem käitumiskontrollil olnud, kuid usub, et suudab kõiki nõudeid täita. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on G.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski 2
(3)vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.J on kriminaalkorras karistatud kahel korral avaliku korra raske rikkumise eest. Esimesel korral karistati teda Tartu Maakohtu 30.04.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-113585 vangistusega, mille kandmiselt ta vabastati tingimisi. Käesolev samalaadne kuritegu on pandud toime nimetatud kohtuotsusega määratud katseajal. Seega sisuliselt kannab G.J karistust kahe kohtuotsuse alusel. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu esimest korda. Vangla iseloomustuse kohaselt G.J kuritegusid ei tunnista. Tema õigusvastast käitumist on soodustanud grupi mõju, impulsiivsus, puudulik probleemide lahendamise oskus. Vanglas ei ole süüdimõistetu saanud taasühiskonnastavates tegevustes osaleda. Lühikese karistusaja tõttu talle individuaalset täitmiskava ei koostata. Kinnipeetava käitumine on olnud korrektne. G.J-i vabanemisjärgsed elutingimused on head ja ei erine oluliselt varasematest. Tal on kindel elukoht ja töökoht. Tema suhted lähedastega on toetavad. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et G.J-i vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. Käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Lisaks leiab kohus, et G.J-i osas võiks käitumiskontrollile allutamine olla ka tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Tema vabastamise korral on määratav katseaeg pikem, kui järelejäänud vangistus. Nii on pikema aja jooksul võimalik jälgida, kas G.J on karistusest vajalikud järeldused teinud ja on valmis ühiskonnas kehtestatud reegleid järgima. Vabaduses on võimalik tal läbida kuriteoriske maandavaid tegevusi ning läbi kriminaalhoolduse saab suunata G.J-i õiguskuulekate valikute tegemisel.
§ 76lg 5 alusel tuleb G.J-ile määrata katseaeg tähtajaga 6 kuud.
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
§ 75sätestatud käitumiskontrollile.
Selleks, et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
§ 75
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb süüdimõistetule katseajaks
§ 75
lg 2 p 8 alusel määrata täiendav kohustus läbida sotsiaalprogramm, kuna vanglas talle seda ei ole võimaldatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)