1-17-6023/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6023 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi F.L süüdistuses KarS § 424 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
3. septembri
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, apellatsioon RESOLUTSIOON
5. Jätta kaitsja apellatsioon Tartu Maakohtu
6. septembri
7. a otsuse peale läbi vaatamata.
8. Määrata Advokaadibüroole In Jure makstava riigi õigusabi tasu suuruseks F.L-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot.
9. Välja mõista F.L-ilt Eesti Vabariigi kasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtelile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
10. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. lehel näidatud
11. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Tartu Maakohtu
13. septembri
14. a otsusega tunnistati F.L süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg (5.-
15. märts 2017, s.o 3 päeva) karistusaja hulka. F.L-i ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
16. juuli
17. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti F.L-ile karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistust hakatakse lugema alates F.L-i ilmumisest vanglasse. F.L-ilt konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahendina mopeed STC Eagle (reg nr XX) VIN-kood LD5TCBPAX
18. Lisaks lahendati menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused.
19. F.L tunnistati KarS § 424 järgi süüdi selles, et tema
20. märtsil
21. a kella 15:47 ajal juhtis Võru maakonnas Antsla linnas Lõuna ja Jaani tänaval mootorsõidukit STC Eagle (reg nr XX), alkoholijoobes. Tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,91 mg/l.
22. Apellatsioonides taotletakse maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas. Maakohtu seisukoht karistuse osas oli järgmine. Kohus märkis, et F.L-i on neljal korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kolmest väärteokaristusest kaks on määratud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades. F.L on oma käitumisega selgelt väljendanud üleolevat suhtumist õiguskorda, liikluseeskirjadesse ja kaasliiklejate ohutusse. F.L on korduvalt kohtu usaldust kuritarvitanud ning jätkanud joobes juhtimist ka katseajal olles. F.L-i ütluste kohaselt oli tema kodu juures poe juurde maad umbes pool kilomeetrit kuni kilomeeter. Hoolimata lühikesest vahemaast, otsustas F.L jalgsi poodi minekule joobeseisundis juhtimist. Tunnistajate ütluste kohaselt jäi F.L silma ohtliku juhtimisstiiliga kulgedes teeotsast teeotsa. Tal oli raske joove. Kohus luges F.L-i süü suureks. Kohus leidis, et süüdistatav oli teo toimepanemise ajal teadlik, et tema abikaasa on lapseootel, ent see ei takistanud tal uut samaliigilist kuritegu toime panemast. Kergendava asjaoluna arvestas kohus F.L-i puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuriteo asjaolusid ja F.L-i isikut arvestades on põhjendatud mõista karistus üle sanktsiooni keskmise määra. Arvestades kergendava asjaolu olemasolu ja süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist, on põhjendatud karistada F.L-i siiski sanktsiooni keskmises määras, mis on 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohus arvestas sedagi, et teo eest mõistetav karistus peab olema rangem kui eelmise otsusega mõistetud karistus. ÜKT tundidega kohus F.L-i vangistust ei asendanud. Kohus märkis, et eelmisel korral jäid määratud ÜKT tunnid sooritamata, F.L rikkus käitumiskontrolli nõudeid, ei teinud talle määratud ÜKT tunde, tarvitas alkoholi ning pani uue kuriteo, joobes juhtimise, toime katseajal. Seega puudub kindlustunne, et ta sel korral teeb ÜKT tunde ning suudab ka seaduskuulekalt käituda. Vangistus peab olema reaalne, sest kergemaliigilised karistused (tingimisi vangistus ega vangistuse asendamine ÜKT-ga), ei ole süüdistatavale eripreventiivset mõju avaldanud. APELLATSIOON
23. Vandeadvokaat A. Pärtel taotleb tühistada maakohtu otsus F.L-ile mõistetud karistuse osas. Teha uus otsus, millega karistada F.L-i rahalise karistusega või vähendada talle mõistetud vangistust ja moodustada liitkaristus, mis ei ületa kahte aastat vangistust ning asendada see ÜKTga. 4.1 Kaitsja palub arvestada, et F.L-i perre sünnib paari kuu pärast laps. F.L on töökoht ja sissetulek. Ta soovib töötada ja pere materiaalselt toetada. F.L saab aru, et käitus valesti, 2 kahetseb tegu ning tunnistab alkoholiprobleemi ja on asunud sellega tegelema programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames.
24. a aprillist on ta suhelnud arstiga, võtnud ravimeid ning ei ole sel perioodil alkoholi tarvitanud. Programm on aidanud, sest uusi kuritegusid ei ole F.L toime pannud. Seega on võimalik karistada F.L-i rahalise karistusega, kuna töö ja stabiilne sissetulek võimaldavad seda kanda. Kergemaliigiline karistus võimaldaks jätkata kriminaalhooldusega, millest on olnud palju abi. 4.2 Teine võimalus oleks vähendada antud asjas mõistetud karistust 1 aastani ning lugedes karistusest maha eelvangistuses viibitud aja ja liites sellele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse, ei ületaks see 2 aastat. Sel juhul on võimalik karistus vastavalt KarS § 69 asendada ÜKTga. Kaitsja taotlebki ringkonnakohtult F.L-ile mõistetud karistuse vähendamist selliselt, et see oleks võimalik asendada ÜKT-ga. F.L on motiveeritud ning vanglas karistuse kandmine ei parandaks olukorda, sest F.L on varemgi kandnud vabadusekaotuslikku karistust. Käitumist vabaduses parandaks nii rahaline karistus kui ka ÜKT, sest mõlemad on seotud pingutusega ja eeldavad distsipliini. Kui aga tema motivatsioon vabaduses peaks raugema, satub ta varem või hiljem vanglasse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
26. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.28.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3 1 1 64 11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
27. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
28. Süüdistatava apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. F.L-ile mootorsõiduki joobes juhtimise eest mõistetud karistus jääb sanktsiooni keskmisesse määra. Maakohus on mõistetud karistust arusaadavalt ja põhjalikult motiveerinud, muuhulgas on kohus välistanud süüdlasele rahalise karistuse mõistmise, kuivõrd kergemaliigilised karistused (tingimisi vangistus, vangistuse asendamine ÜKT-ga) ei ole uusi kuritegusid ära hoidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga karistuse liigi ja määra osas. Maakohtu poolt mõistetud karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. F.L-i on kriminaal- ja väärteokorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud korduvalt. Väärteo eest on talle mõistetud ka rahatrahvi (
29. september
30. a), ent sellele järgnes uus, sedakorda kriminaalses joobes mootorsõiduki juhtimine katseajal, s.o
31. märtsil
32. Kuigi maakohus on hinnanud F.L-i süüd suureks, on kohus lähtunud siiski sanktsiooni keskmisest määrast arvestades kergendava asjaoluna kahetsust ning konfiskeerimise karistuslikku mõju süüdistatavale. Kohtukolleegium leiab, et F.L-ile mõistetud karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid, ent süüd kergendab puhtsüdamlik kahetsus. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks arvestades F.L-i süü suurust ning tema korduvkaristatust samaliigiliste kuritegude ja väärtegude eest, vähendada talle mõistetud 3 vangistust kaitsja taotletud viisil, s.o oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Selleks ei anna alust ka kaitseväide, et F.L on sündimas laps ning tal on kohustused pere ees. Süüdistatav teadis varem korduvalt karistatud isikuna, millised õiguslikud järelmid tema teole järgnevad, ent see ei takistanud tal käitumast enda ja teiste isikute elu, tervist ja vara ohustaval viisil. Maakohus oli teadlik sellestki, et F.L on töökoht. Kuna aga rahalise karistuse mõistmine arvestades isiku süüd ja eripreventiivseid kaalutlusi ei tule kõne allagi, ei muudaks see argument ka ringkonnakohtu otsustust F.L-ile mõistetud karistuse osas. Seda ei muuda ka asjaolu, et F.L on peale kuriteo toimepanemist hakanud alkoholiprobleemiga tegelema. Süüdlasele on antud korduvalt uusi võimalusi kergemaliigiliste karistuste näol, ent see ei ole tema käitumist muutnud. Puudub usk, et F.L taas uusi kuritegusid toime panema ei hakka.
33. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
34. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 72 euro suuruses summas, sh käibemaks 12 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 1,5 tundi. Kokku taotleb kaitsja 72 euro (sh käibemaks 12 eurot) hüvitamist. Kriminaalkolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on põhjendatud. Kaitsja taotlus riigi õigusabi tasude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise kindlaksmääramisel juhindus ringkonnakohus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja §-st 23 lg-st 1 ning justiitsministri
35. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-test 6,10 ja § 6 lg-st
36. Menetluskulud tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 185 lg 2 alusel süüdistatavalt F.L-ilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau