lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja V.S süüdistuses
septembri 2020.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Vitali Ponjatovski kaitsja adv. Gennadi Kull Süüdistatav Kaitsja Prokurör Vitali Ponjatovski (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Gennadi Kull Kristina Kivi RESOLUTSIOON Süüdistatava Vitali Ponjatovski kaitsja adv. Gennadi Kulli apellatsioon Harju Maakohtu
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
septembri 2019.a otsusega mõistetud karistusega (1 kuu vangistust), lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. Peale Harju Maakohtu 19. septembri 2019.a otsust toimepandud kuritegudes (29. jaanuarist 2020 – 13. maini 2020.a) mõisteti V. Ponjatovski süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
septembri 2019.a kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistust (1 aasta 6 kuud vangistust)
lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse võrra (1 aasta 4 kuud) ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates V. Ponjatovski kinnipidamisest, s.o
Alternatiivselt palub kaitsja tühistatud osas teha uus lahend, millega mõista V. Ponjatovskile rahaline karistus. 2 Süüdistatav V. Ponjatovski ja tema kaitsja taotlesid
V. Ponjatovskile on selgitatud tema õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel sõltuvusraviga ja ta on nõusoleku ravile allumise kohta andnud. Kaitsja põhjendab oma taotlust alljärgnevalt. V. Ponjatovski on oma käitumise keelatusest aru saanud. Ta südamest kahetses tehtut. V. Ponjatovski arvab, et toimepandud kuritegudel on seos narkosõltuvusega. V. Ponjatovski selgitas, et tema mõistus oli hämardunud, seetõttu oli arusaam teo keelatusest pärsitud. V. Ponjatovski soov on saada lahti narkosõltuvusest ning ainsaks võimaluseks tema arvamist mööda on minna statsionaarsele ravile, mida V. Ponjatovski kohtult ka taotles. Kahjuks seadus ei võimalda kohtul V. Ponjatovski suhtes kohaldada
Kaitsja leiab, et kohus ei arvestanud V. Ponjatovski puhul tekitatud kahju ega süü suurust. V. Ponjatovski poolt tekitatud kogu kahju vastavalt esitatud hagidele on 2200,46 eurot. Tekitatud kahju ei ole olulise suurusega. Kohus on karistuse määramisel lähtunud kuritegude kordade arvust, kuid tekitatud kahju suurust ei ole arvestanud. Kaitsja leiab, et süü suurus on korrelatsioonilises sõltuvuses tekitatud kahju suurusega. Kohus mainis, et toimepandud teo eest mõistab ta karistuse alla keskmist määra, kuid miks mõisteti karistuseks 2 aastat, seda kohus ei selgitanud. Kohus põhistas, miks ei ole võimalik mõista V. Ponjatovskile karistuseks rahalist karistust, kuna see oleks liialt kerge karistus toimepandud seaduserikkumise eest, kuid ei pööranud tähelepanu, miks V. Ponjatovski rahalist karistust taotles. Kaitsja leiab, et juhul, kui kohus määraks V. Ponjatovskile rahalise karistuse, siis saaks V. Ponjatovski minna koheselt statsionaarsele narkosõltuvusravile. V. Ponjatovski saaks minna narkosõtltuvusravile ka juhul, kui kohus mõistaks talle karistuse ulatuses, mille puhul saaks kohaldada
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Kohtukolleegium leiab, et puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Apellatsioonis vaidlustatakse mõistetud karistust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on V. Ponjatovskile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi
§-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Kaitsja leiab, et maakohus oleks saanud karistada süüdistatavat sellise vangistusmääraga, mis võimaldanuks selle asendamist sõltuvusraviga. Esmalt selgitab kohtukolleegium, et süüdistatavale on mõistetud lõplik karistus liitkaristusena, mis tähendab seda, et on kaks erinevat liidetavat – üks karistus, mis on mõistetud kuritegude 3 hiljem tuvastatud konkurentsi järgi e kahe kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest – 9 varguse ja ühe
Maakohus mõistis
lg 1 järgi süüdistatavale liitkaristuse kõige kergemat karistuste liitmise põhimõtet kohaldades e liitkaristus on võrdne raskema üksikkaristusega, milleks on vaidlustatud kohtuotsusega enne eelmist maakohtu otsust tuvastatud kuritegude e 9 varguse eest mõistetud ärakandmisele kuuluv karistus 1 aasta ja 4 kuud. Sellega ilmutas maakohus kohtukolleegiumi arvates juba leebet karistusõiguslikku kohtlemist, sest maksimaalselt võinuks see liitkaristus olla ka 2 aastat ja neli kuud. Mõistes 9 varguse eest karistuseks 2 aastat vangistust, millest ärakandmisele kuulub 1 aasta ja 4 kuud on maakohus arvestanud süü suurust ja sellele hinnangu andmisel on olulise tähtsusega just kuriteoepisooodide arv, aga samuti kvalifitseerivate asjaolude arv. Rangeks ei saa pidada karistust, mis sisuliselt tähendab seda, et iga varguse eest kannab süüdistatav alla kahe kuu vangistust. Peale eelmist maakohtu otsust e katseajal pani V. Ponjatovski toime 11 vargust e rohkem, kui enne eelmist kohtuotsust, milliste eest oli mõistetud 2 aastat.
lg 1 järgi mõistetud liitkaristus kujutab endast karistuste liitmisel just eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust e seda, karistust, milline on eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus (Riigikohtu otsuses 3-1-1-112-04). Kuidagi ei ole võimalik põhjendada katseajal toimepandud samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest, milliseid on veel rohkem, kui eelmise kohtuotsusega mõistetud varguse episoode, kergema karistusmäära või liigi mõistmist, kui seda oli eelmise kohtuotsusega mõistetud. Riigikohus on otsuses 3-1-1-58-13 selgitanud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega on katseajal toimepandud 11 varguse eest 2 aasta ja 3 kuulise vangistuse mõistmine, millest ärakandmisele kuulub 1 aasta ja 6 kuud, igati põhjendatud, vastab süüdistatava süü suurusele, ja ei hälbi ka kohtupraktikast. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul kaitsja apellatsioon, milles ta taotleb süüdistatavale lõpliku karistuse vähendamist kuni 2 aastani või alla või mõista karistuseks rahaline karistus, ilmselt põhjendamatu. Kindlasti on mõistetud lõplik vangistus 2 aastat ja 10 kuud piisav aeg selleks, et ka vangla tingimustes võõrduda narkootikumidest, mis on süüdistatava apellatsiooni eesmärk. Süüdistatava kaitsja adv. G.Kull esitas taotluse hüvitada õigusabi kulud. Õigusabile on kaitsja kulutanud apellatsioonimenetluses taotluse kohaselt 45 minutit, mille eest on tasu koos käibemaksuga 48,60 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. KrMS § 185 lg 2 alusel kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud väljamõistmisele süüdistatavalt. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsiooni alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.