← Eesti

1-24-5208/7

Obsah (5)§ 121§ 87§ 75§ 78§ 200

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2024, Rakvere Kriminaalasja number 1-24-5208 (24259050276) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 121

lg 2 p 3, § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav A K, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, ametlikult ei tööta, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 9 korral, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada A K süüdi

§ 121

lg 2 p 3 ja § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja kohaldada tema suhtes

§ 87lg 1 ettenähtud mõjutusvahendeid.

Kohaldada A K’i suhtes

§ 87

lg 1 p 6 alusel mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 87

lg 1 p 6 ja lg 4 alusel allutada A K 8 (kaheksaks) kuuks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 87

lg 1 p 10 ja

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada A Ki käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 87

lg 1 p 10 ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada A Ki käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid arsti ettekirjutuseta.

§ 87

lg 1 p 2 alusel kohustada A Ki osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis tähtajaga 6 kuud, mis peab olema läbitud hiljemalt 25.03.2025.

§ 78

p 1 alusel

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Kannatanu tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes rahuldada. VÕS § 130 lg 1, § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 5 alusel välja mõista A Kilt A K kasuks 509 (viissada üheksa) eurot, mis tuleb tasuda kannatanu A K arvelduskontole nr xxxx (SEB Pank). Tsiviilhagis nõutud summa kuulub tervikuna tasumisele alates kokkulepet kinnitava kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Betooni 9, 50411 Tartu) kasuks 80,52 (kaheksakümmend eurot ja 52 senti, sh on käibemaks 22%, s.o 14,52 eurot) eurot vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt määratud korras süüdistatava A Ki kaitsjana kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuluna kaitsjatasu tervikuna, s.o kohtueelses menetluses summas 513,62 eurot ning kohtumenetluses summas 80,52 eurot, kokku 594,14 eurot riigi kanda. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde elektroonilised andmekandjad, s.o üks CD+R plaat ja kaks DVD+R plaati. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUSED 3 A K on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema - ajavahemikul 25.11.2023 kuni 26.11.2023 eeluurimisel täpselt tuvastamata kellaajal, kuid mitte hiljem kui kella 02.25 ajal xxxx korteris nr x omavahelise konflikti käigus elutoas tungis kallale täisealisele A Kile lüües teda korduvalt, vähemalt kümnel korral, rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale pikali ning seejärel A K lõi maas lamavat kannatanut korduvalt, vähemalt kolmel korral, jalaga näopiirkonda. Pärast löömist A K tõusis maast püsti ning konflikt rahunes. Mõne hetke pärast A K muutus taas agressiivseks ja lõi kannatanut uuesti korduvalt rusikaga näopiirkonda. Seejärel võttis A K laua pealt A Ki telefoni ning murdis selle pooleks. Konflikt jätkus nii elutoas kui ka koridoris, kus A K üritas A Ki lüüa korduvalt käega näopiirkonda, kuid ei tabanud löökidega. Seejärel sekkus olukorda J S, kes köögis lõi kannatanut A Ki korduvalt, vähemalt üheksal korral, ahjuroobiga seljapiirkonda. Peale seda kannatanul õnnestus korterist pääseda ja ta peitis ennast kõrval trepikoja keldrisse. Mõne hetke pärast A K ja J S kutsusid kannatanu A Ki J Si elukohta tagasi ning elutoas olles A K lõi kannatanut uuesti korduvalt rusikatega näopiirkonda. Antud tegevusega põhjustasid A K ja J S kannatanule A Kile füüsilist valu ja tervisekahjustused – s.o verejooks ninast; ülaseljas abaluude piirkonnas marrastused; parema käe randme piirkonnas hematoomid; parema küünarliigese piirkonnas marrastused; parema õlanuki piirkonnas marrastused; vasaku küünarvarre piirkonnas marrastused; kukla piirkonnas hematoomid; otsmiku piirkonnas hematoomid ja alalõua piirkonnas marrastus. - 07.12.2023 kella 17.00 paiku xxxx kortermaja juures lõi R Pd korduvalt, vähemalt kahel korral, rusikaga vasakule poole peapiirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seega pani A K toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt teise isiku kehalise väärkohtlemise. A K on kohtu alla antud süüdistatuna veel selles, et tema 05.04.2024 kella 20.45 paiku xxxx teel ründas T R võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt lõi A K maas lamavat T R jalaga ning võttis peale seda T R rahakotist 30 eurot ning lahkus. Löömise tagajärjel sai kannatanu T R tervisekahjustused – näo piirkonnas marrastused. Seega pani A K toime

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör tunnistada alaealisena kuriteo toime pannud A Ki süüdi

§ 121

lg 2 p 3 ja § 200 lg 1 järgi ning kohaldada talle

§ 87

lg 1 ettenähtud mõjutusvahendeid.

§ 87

lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada A Kile mõjutusvahendit käitumiskontrollile allutamine vastavalt

§ 75

sätestatule 8 kuuks.

§ 75

lg 1 p 1-6 alusel on A K käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 87

lg 1 p 10 ja

§ 75

lg 2 p 2, 21 alusel on A K käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid arsti ettekirjutuseta.

§ 87

lg 1 p 2 alusel peab A K osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis tähtajaga 6 kuud, mis peab olema läbitud hiljemalt 25.03.2025. Mõjutusvahendite täitmist koordineerib ja jälgib vangla kriminaalhooldusosakond. A Kile (isikukood xxxx) tekitas A K kuriteoga varalist kahju summas 259 eurot ja mittevaralist kahju summas 250 eurot. Kannatanu esitas 08.01.2024 tsiviilhagi A Ki vastu 509 euro nõudes, mille palub VÕS § 130 lg 1, § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 5 alusel välja mõista süüdistatavalt ning tasuda A Ki arvelduskontole nr xxxx (SEB pank). A K on vabatahtlikult võtnud kohustuse tasuda tsiviilhagis nimetatud summa. Tsiviilhagis nõutud summa kuulub tervikuna tasumisele alates kokkulepet kinnitava kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav A K on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav A K on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. A K tuleb süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 3 ja § 200 lg 1 järgi ning kohaldada tema suhtes

§ 87lg 1 p 2, 6, 10 ettenähtud mõjutusvahendeid vastavalt kokkuleppele. Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 kohaselt

§ 87lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

Kokkuleppe kohaselt jäetakse alaealise A Ki menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 180 lg 3 alusel, s.o riigi õigusabi korras kaitsja tasu summas 513,62 (191,54 + 322,08) eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses summas 80,52 eurot, tervikuna riigi kanda. Elektroonilised andmekandjad, s.o üks CD+R plaat ja kaks DVD+R plaati, jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.