lg 2 p 3, § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav A K, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, ametlikult ei tööta, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 9 korral, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada A K süüdi
lg 2 p 3 ja § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja kohaldada tema suhtes
Kohaldada A K’i suhtes
lg 1 p 6 alusel mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist vastavalt
§-s 75 sätestatule.
lg 1 p 6 ja lg 4 alusel allutada A K 8 (kaheksaks) kuuks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 10 ja
lg 2 p 2 alusel kohustada A Ki käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 1 p 10 ja
lg 2 p 21 alusel kohustada A Ki käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid arsti ettekirjutuseta.
lg 1 p 2 alusel kohustada A Ki osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis tähtajaga 6 kuud, mis peab olema läbitud hiljemalt 25.03.2025.
p 1 alusel
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Kannatanu tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes rahuldada. VÕS § 130 lg 1, § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 5 alusel välja mõista A Kilt A K kasuks 509 (viissada üheksa) eurot, mis tuleb tasuda kannatanu A K arvelduskontole nr xxxx (SEB Pank). Tsiviilhagis nõutud summa kuulub tervikuna tasumisele alates kokkulepet kinnitava kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Betooni 9, 50411 Tartu) kasuks 80,52 (kaheksakümmend eurot ja 52 senti, sh on käibemaks 22%, s.o 14,52 eurot) eurot vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt määratud korras süüdistatava A Ki kaitsjana kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuluna kaitsjatasu tervikuna, s.o kohtueelses menetluses summas 513,62 eurot ning kohtumenetluses summas 80,52 eurot, kokku 594,14 eurot riigi kanda. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde elektroonilised andmekandjad, s.o üks CD+R plaat ja kaks DVD+R plaati. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt teise isiku kehalise väärkohtlemise. A K on kohtu alla antud süüdistatuna veel selles, et tema 05.04.2024 kella 20.45 paiku xxxx teel ründas T R võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt lõi A K maas lamavat T R jalaga ning võttis peale seda T R rahakotist 30 eurot ning lahkus. Löömise tagajärjel sai kannatanu T R tervisekahjustused – näo piirkonnas marrastused. Seega pani A K toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör tunnistada alaealisena kuriteo toime pannud A Ki süüdi
lg 2 p 3 ja § 200 lg 1 järgi ning kohaldada talle
lg 1 ettenähtud mõjutusvahendeid.
lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada A Kile mõjutusvahendit käitumiskontrollile allutamine vastavalt
sätestatule 8 kuuks.
lg 1 p 1-6 alusel on A K käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 10 ja
lg 2 p 2, 21 alusel on A K käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid arsti ettekirjutuseta.
lg 1 p 2 alusel peab A K osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis tähtajaga 6 kuud, mis peab olema läbitud hiljemalt 25.03.2025. Mõjutusvahendite täitmist koordineerib ja jälgib vangla kriminaalhooldusosakond. A Kile (isikukood xxxx) tekitas A K kuriteoga varalist kahju summas 259 eurot ja mittevaralist kahju summas 250 eurot. Kannatanu esitas 08.01.2024 tsiviilhagi A Ki vastu 509 euro nõudes, mille palub VÕS § 130 lg 1, § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 5 alusel välja mõista süüdistatavalt ning tasuda A Ki arvelduskontole nr xxxx (SEB pank). A K on vabatahtlikult võtnud kohustuse tasuda tsiviilhagis nimetatud summa. Tsiviilhagis nõutud summa kuulub tervikuna tasumisele alates kokkulepet kinnitava kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav A K on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav A K on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. A K tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 3 ja § 200 lg 1 järgi ning kohaldada tema suhtes
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 kohaselt
Kokkuleppe kohaselt jäetakse alaealise A Ki menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 180 lg 3 alusel, s.o riigi õigusabi korras kaitsja tasu summas 513,62 (191,54 + 322,08) eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses summas 80,52 eurot, tervikuna riigi kanda. Elektroonilised andmekandjad, s.o üks CD+R plaat ja kaks DVD+R plaati, jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.