← Eesti

2-24-9686/4

Obsah (8)§ 377§ 378§ 179§ 186§ 181§ 475§ 221§ 423

2-24-9686 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2024.a, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-9686 Tsiviilasi A.S hagi Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolli

§ 377

lõike 1 alusel hagi ja keelata

§ 378

lg 1 punkti 4 alusel Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets’al täiteasja nr xxxxxxxxxx tulemist väljamaksete tegemine Pärnu kohtutäitur Enno Kermik’u menetluses oleva täiteasja nr xxxxx kasuks. Hagi tagamise eesmärgiks on reguleerida vaidlusalust suhet kuni hagi läbivaatamise tulemuste selgumiseni vältimaks kahju tekitamist hagejale, mis kaasneb olukorras, kus tulemist tehakse väljamaksed nõude osas, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Hageja soovib asja menetlemist kirjalikus menetluses ning taotleb Pärnu kohtutäitur Enno Kermik’ult täitetoimiku koopia esitamist kohtule, et kohus saaks kontrollida täiteasjas nr xxxxxxx nõude põhjendatust ja muid olulisi asjaolusid, mis tagavad asja kiire ja õiglase läbivaatamise. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus tutvus esitatud hagiavaldusega ja leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
  2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Eesti Vabariigi kasuks Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxxxxx välja menetluskulud summas 650 € ja VÕS § 113 lg 1 teises lause kohane viivis. Sissenõudja esitas 31.10.2019 Pärnu kohtutäiturile Enno Kermik’ule täitmisavalduse täitedokumendi täitmiseks ja Pärnu kohtutäitur Enno Kermik alustas 01.11.2019 täitemenetlust täiteasjas nr xxxxxx ning mõistis hagejalt välja täitekulud summas 210 eurot Maksuja Tolliamet on haldusasjas nr xxx kinnitanud Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxxx tuleneva nõude kustutamist 13.10.
  3. Samas on Pärnu kohtutäitur Enno Kermik 13.05.2024 teatanud Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets’a täiteasjas nr xxxx, et 10.05.2024 seisuga moodustab täitmisel olev nõue täiteasjas nr xxxxx summas 250,10 eurot. Pärnu Maakohtu 22.05.2024 kohtumääruse tsiviilasjas nr xxxx resolutsiooni punktiga 1 võttis kohus menetlusse avaldaja (s.o. hageja enda) maksejõuetuse avalduse ja resolutsiooni punktiga 8 peatas täitemenetlused. Pärnu kohtutäitur Enno Kermik on 28.05.2024 peatanud täitemenetluse täiteasjas nr xxxxx märkides, et täitmisel on sissenõudja nõue summas 650 eurot. Hageja palub TsÜS §-st 143 kohaldada täitedokumendist s.o. Tallinna Ringkonnakohus 26.04.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx tuleneva riigi menetluskulude nõude osas summas 650 € ja viivise nõude osas aegumist ja tunnistada TMS §-de 202, 207, 209 ja 210 ning

§ 179

lõigete 7 ja 8 alusel sissenõudja nõue, mis tuleneb Tallinna Ringkonnakohus 26.04.2019 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxxx, aegunuks ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxxxx TMS § 48 lg 1 punkti 8 alusel. 2 2-24-9686

  1. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-164-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. TMS § 221 lg 3 sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni.

§ 179

lõikest 7 tulenevalt aegub kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut.

  1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 kohaselt võib võlgnik (hageja) esitada sissenõudja (kostja) vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Kohus selgitab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise puhul on tegemist täitmisõigussuhte kujundamise hagiga, mille eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (Riigikohtu
  2. jaanuari 2008.a otsus nr 3-2-1-134-07 punkt 11).
  3. Hageja on palunud tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas xxxxxx. Hageja on kohtule esitanud täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi - Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 kohtuotsuse tsiviilasjas nr xxxxx. Hageja on esitanud tõendite hulgas ka kuvatõmmise riiginõude summas 169,16 eurot kustutamise kohta, nõuete nimekirja, mille kohaselt täiteasjas xxxx on nõude suurus 250,1 eurot; kohtutäitur Enno Kermiku 28.05.2024 täitemenetluse peatamise otsuse täiteasjas xxxxx ning teate müügist saadud tulemi jaotamise kohta. Hageja ei ole esitanud täitemenetluse algatamise teadet.
  4. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud ei ole selged. Hageja poolt esitatud asjaoludest nähtuvalt ei nõuta täiteasjas xxxxxx täitedokumendist tuleneva nõude täitmist, vaid täitmisel on täituri tasu nõue.
  5. Koos hagiga on hageja esitanud taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumiseks.

§ 186

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja ende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

§ 181

lg 3 kohaselt isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt.

§ 181

lg 3 kohaselt isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. 9. Hageja tugineb käesolevas vaidluses sellele, et tema suhtes algatatud täitemenetluses nr xxxxx sundtäidetav nõue on aegunud. Hageja palub TsÜS §-st 143 kohaldada täitedokumendist s.o. Tallinna Ringkonnakohus 26.04.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx tuleneva riigi menetluskulude nõude osas summas 650 € ja viivise nõude osas aegumist ja tunnistada TMS §-de 202, 207, 209 ja 210 ning

§ 179

lõigete 7 ja 8 alusel sissenõudja nõue, mis tuleneb Tallinna Ringkonnakohus 26.04.2019 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxxx, aegunuks ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxxxx TMS § 48 lg 1 punkti 8 alusel. TMS § § 481 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui võlgnik on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. 10. Kohus selgitab, et kui A. S soovib täitemenetluse lõpetamist täitmise aegumise tõttu, siis tuleb tal esitada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223¹ järgne avaldus.

§ 475

lg 1 p 15³ ja TMS § 223¹ kohaselt lahendatakse nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avaldus hagita menetluses. Avaldajal tuleb teatada, kas esineb asjaolusid, mis võiksid olla aluseks täitemenetluse aegumise peatumisele ja/või katkemisele. Kui avaldaja on pöördunud esmalt täituri poole avaldusega 3 2-24-9686 täitemenetluse aegumise lõpetamiseks, siis tuleb esitada otsus, millega täitur jättis avalduse rahuldamata. Riigilõivuvaba on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamine juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist pöördunud avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse seadustiku §-s 481 sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata. 11. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et isegi juhul kui täitedokumendist tulenev nõue on aegunud, ei lõpetata sissenõudmist täitekulude osas. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt nõutakse hagejalt täitemenetluses xxxxx täitekulude tasumist. 12. Riigikohus on seisukohal (2-22-4074, p 12.2), et alates 1. aprillist 2021 ei ole enam hagiavalduse esitamine

§ 221lg 1 alusel nõude täitmise aegumise tuvastamiseks võimalik.

Riigikohus on varem leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib võlgnik esitada ka siis, kui nõue on aegunud (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 19), kuid see seisukoht ei ole kohaldatav alates 1. aprillist 2021, mil täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tuvastamiseks hakkas kehtima erikord. Hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

13. Kuna kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei vaata kohus läbi menetlusabi taotlust ega hagi tagamise taotlust. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.