← Eesti

1-24-3592/5

Obsah (8)§ 50857§ 387§ 50860§ 48911§ 50855§ 4896§ 50856§ 48912

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-3592 Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Prokurör Aare Pere Kriminaal

) § 48911 lg 1 p 1; 489 12 lg 1; § 50857 p 9 ja karistusseadustiku (KarS) § 69 kohus määras: RESOLUTSIOON 1.Tunnistada lubatavaks A A suhtes tehtud Soome Vabariigi Päijät-Häme I astme kohtu 09.02.2023 otsuse nr 23/105878 täitmine Eesti Vabariigis üldkasuliku töö osas ning määrata

§ 50857p 9 ja Kar

S § 69 alusel A Aile Eestis täidetavaks karistuseks 70 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tunnid võib KarS § 69 lg 4 kohaselt kuni ühe neljandiku (s.o 18 tunni) ulatuses lugeda kaetuks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega.

  1. Üldkasuliku töö tegemise ajal allutada A A elukohajärgse kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 nimetatud alljärgnevaid kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas aadressil: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks
  2. A A määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Pärnu kriminaalhooldusosakonna
  3. Määrus edastada A Aile, tema kaitsjale, Riigiprokuratuurile ning määruse jõustumisel Justiitsministeeriumile ja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 387

lg 1 alusel võib käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. 19.06.2024 edastas Justiitsministeerium Harju Maakohtule

§ 50860

lg 1 alusel menetlemiseks Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide ametist saabunud EL nõukogu raamotsuse 2008/947/JSK alusel koostatud tunnistuse koos lisamaterjalidega A Ai (isikukood: xxx) suhtes.

  1. Tunnistuse kohaselt on Soome Vabariigi Päijät-Häme I astme kohus teinud T. Ai suhtes 09.02.2023 kohtuotsuse nr 23/105878, mis jõustus 17.02.
  2. Tunnistuses on välja toodud, et T. A on pannud toime kokku 5 kuritegu, mille eest talle karistus määrati. Otsuse kohaselt on tuvastatud, et T. A pani Soome Vabariigis, Lahtis toime raske raamatupidamisalase süüteo perioodil 01.04.2017-30.04.2018, raske majandusalase süüteo perioodil 16.05.201704.06.2019, raske raamatupidamisealase süüteo perioodil 12.08.2018-12.02.2021, raske maksualase süüteo perioodil 12.03.2019-12.02.2021 ja raske maksualase süüteo perioodil 05.05.2020-28.10.
  3. Soome kohtuotsuse järgi määrati T. Ai karistuseks kohustus teha 70 tundi üldkasulikku tööd.
  4. Tunnistuse kohaselt kohtuotsuse täitmist alustatud ei ole ning T. A on kohtule kinnitanud, et ta soovib viia karistuse täide Eestis. Justiitsministeeriumi poolt kohtule esitatud tunnistusele on lisatud Soome Vabariigi Päijät-Häme I astme kohtu 09.02.2023 otsus nr 23/105878 Soome keeles. Kohtule edastatud tunnistusest nähtuvalt karistas Soome kohus T. Ait 09.02.2023 kohtuasjas 23/105878 (juhtumi nr R 23/54) maksu- ja majandusalaste kuritegude eest üldkasuliku tööga 70 tunni ulatuses. Juhul, kui karistuseks oleks valitud vangistus, oleks vangistuse pikkuseks mõistetud 70 päeva. Kohtuotsus jõustus 17.02.
  5. T. A on igakülgselt avaldanud, et ta soovib, et tema karistuse täitmine kantaks üle Eestisse. T. A on Eesti kodanik ning ta elab Eestis.
  6. 14.08.2024 toimunud kohtuistungil kinnitas T. A, et on teadlik esitatud taotlusest, on nõus temale mõistetud karistust, s.o 70 tundi üldkasulikku tööd, täitma Eestis. Teab mida tähendab üldkasulik töö, on valmis seda tegema võimalikult kiiresti.
  7. Prokurör ja kaitsja toetasid taotlust. Teod milles T. A süüdi mõisteti on karistatavad kuriteona ka Eestis ning kõik tingimused taotluse rahuldamiseks on täidetud. 2 5.

§ 48911

lg 1 alusel teeb kohus välisriigi kohtuotsuse või muu otsuse tunnustamise otsustamisel ühe järgmistest määrustest: 1) tunnistab liikmesriigi otsuse täitmise lubatavaks; 2) tunnistab liikmesriigi otsuse täitmise lubamatuks; 3) lõpetab menetluse, kui isik on temale kohtuotsuse või muu otsusega pandud kohustused täitnud. 6.

50854 kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriigi vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise ning tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi järelevalve teostamise tunnistus (edaspidi järelevalve teostamise tunnistus) liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile tunnustada vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist või tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi kohaldamist käsitlevat kohtuotsust ning teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi järelevalvet. 7.

§ 50855

lg 1 alusel on kohtuotsuse tunnustamine ja otsuses ettenähtud järelevalve käesoleva jaotise sätete kohaselt lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata teo koosseisu tunnustest. Lõike 2 kohaselt tunnustab Eesti ja viib mõistetud karistuse täide, sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on

§ 4896lõikes 1 nimetatud süüteoga.

Lõikest 3 nähtuvalt on kohtuotsuse tunnustamine ja otsuses ettenähtud järelevalve käesoleva jaotise sätete alusel lubatud üksnes selliste tingimuslike meetmete või alternatiivse mõjutusvahendi puhul, mis on nimetatud

§-s

  1. Seega, kui välisriigis on isikut karistatud teo eest, mis kuulub

§ 4896

lõikes 1 nimetatud kuritegude loetellu, ei pea Eesti Vabariigi kohus kontrollima, kas antud tegu on Eesti Vabariigis kuriteona karistatav. Kuriteod, mille alusel on T. A süüdi tunnistatud, liigituvad

§ 4896

lg 1 p 8 alla (s.o

§ 4896lg 1 p 8 kohaselt pettus, sealhulgas pettus Euroopa ühenduste 26.

juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses). Järelevalve teostamise tunnistuse kohaselt on T. A Soome Vabariigis süüdi tunnistatud raskete maksualaste süütegude ning raskete raamatupidamisalaste süütegude toimepanemise eest. Kõigi eelnimetatud süütegude eest on vastavates koosseisudes karistusena ette nähtud kuni 4aastane vangistus. Kuigi kohus ei pea antud juhul kontrollima kuritegude karistatavust Eesti Vabariigi õiguse kohaselt, märgib kohus, et T. Aile süüks arvatud kuriteod on nende teokirjeldustest nähtuvalt ka Eesti Vabariigis karistatavad.

§ 50857

sätestab tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi liigid ning sama sätte p 9 järgi on kohtuotsuse tunnustamine ja määratud järelevalve teostamine käesoleva jaotise kohaselt lubatud muuhulgas juhul, kui tingimuslikuks meetmeks või alternatiivseks mõjutusvahendiks on kohustus teha ühiskondlikku tööd. Seega on

§-s 50855 toodud kohtuotsuse tunnustamise üldtingimused igal juhul täidetud. 9.

§-s 50858 loetletud kohtuotsuse tunnustamist ja määratud järelevalve teostamist välistavaid ja piiravaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. T. Ai suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevad teod on kuriteod ka Eesti karistusseadustiku kohaselt ning lisaks nimetatud

§ 4896lg 1 p-s 8.

Taotlus on esitatud järelevalve teostamise tunnistuse vormi kasutades ja taotlusele on lisatud ka T. Ai suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus. Kohtule esitatud andmetel on T. Ai seaduslik elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele Eestis. Kohtuistungil avaldas ja kinnitas T. A, et elab Eestis ning tema täpne elukoht on xxx. Seega on T. Ail alaline elukoht Eestis, millega on täidetud mh

§ 50856lg-s 1 nimetatud kohtuotsuse tunnustamise kriteerium.

Kohtule esitatud järelevalve teostamise tunnistusest nähtub, et T. A ilmus isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti. Aegumisega kohus samuti piiravaid asjaolusid ei tuvastanud. 3 10.

§ 48912

lg 3 kohaselt juhul, kui liikmesriigis ei ole karistusaega kindlaks määratud, teeb seda kohus karistusseadustiku põhimõtteid järgides. Päijät-Häme I astme kohtu 09.02.2023 otsusega nr 23/105878 kohustati T. Ait tegema ühiskondlikku tööd 70 tundi, kuid töö tegemise tähtaega ei ole eraldi sätestatud. Kohus määrab tulenevalt KarS § 69 lg-st 3 üldkasuliku töö tegemise ajaks 6 kuud.

  1. Järelevalve teostamise tunnistuse kohaselt võib T. A maksimaalselt 30 tundi üldkasuliku töö karistusest sooritada osaledes kriminaalhooldusasutuse organiseeritud või heakskiidetud tegevuses või sotsiaal- või tervishoiu avaliku- või erasektori teenusepakkuja organiseeritud avaravil. Töö osa peab olema minimaalselt pool mõistetud karistusest. KarS § 69 lg 4 põhiselt võib süüdlasele määratud üldkasuliku töö tunnid kuni ühe neljandiku ulatuses lugeda kaetuks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega. Seega määrab kohus, et T. A võib üldkasuliku töö tundidest ühe neljandiku sooritamise asemel osaleda kuriteo toimepanemise riski vähendatavates tegevustes. Süüdlasele laienevad töö tegemise ajal töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid, mh on tal töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg-st 2 tulenevalt keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.
  2. Eeltoodust tulenevalt ja

§ 48911lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus T.

Ai suhtes tehtud Päijät-Häme I astme kohtu 09.02.2023 otsuse nr 23/105878 (juhtumi nr R 23/54) täitmise Eesti Vabariigis üldkasuliku töö osas lubatavaks ning määrab

§ 50857p 9 ja Kar

S § 69 alusel T. Aile Eestis täidetavaks karistuseks 70 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb tal ära teha 6 kuu jooksul ja mille võib kuni ühe neljandiku ulatuses lugeda kaetuks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu KarS § 69 lg 4 kohaselt järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.