← Eesti

2-22-17707/70

Obsah (5)§ 162§ 2§ 168§ 659§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 22. mai 2024 Tsiviilasja number 2-22-17707 Tsiviilasi OÜ Map

) § 168 lg-s 2 sätestatud üldreeglist ja jätta poolte menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. OÜ Mapit esitas Tartu Maakohtu 22.03.2024 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja palub peatada määruskaebemenetlus kuni Apartaco OÜ (pankrotis) pankrotimääruse määruskaebuse lahendi jõustumiseni. Pankrotimääruse tühistamisel palus määruskaebuse esitaja tühistada maakohtu 22.03.2024 määruse p-d 1–3, s.o hagi läbi vaatamata jätmine, menetluskulude jaotus ja hagi tagamise abinõu tühistamine, ning taastada tsiviilasja menetlus. Pankrotimääruse mittetühistamisel muuta määruse p-i 2, s.o menetluskulude jaotust, ning jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ja määrata need kindlaks. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta kostja kanda. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt lahendas maakohus tsiviilasja 06.03.2023 tagaseljaotsusega, rahuldas hagi, jättis hageja menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3310 eurot. Maakohus rahuldas 17.05.2023 määrusega kostja kaja 06.03.2023 tagaseljaotsuse peale ja taastas menetluse. Kuivõrd menetluslikult polnud võimalik maakohtu ebaõiget määrust, millega kaja rahuldati, vaidlustada, tuli hagejal leppida täiendava menetluse ja menetluskulude tekkega. Kui maakohus oleks õigel viisil hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjani toimetanud, oleks tagaseljaotsus jõus ja täidetud. Asja materjalidest nähtub veel see, et maakohus tagas hagi 25.11.2022 määrusega. Kostja vaidlustas maakohtu 25.11.2022 määruse ning maakohus jättis määruskaebuse 22.02.2023 määrusega menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 21.04.2023 määrusega kostja määruskaebuse alusel maakohtu 22.02.2022 määruse ja saatis kostja määruskaebuse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus võttis kostja määruskaebuse menetlusse ning saatis selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus jättis 24.05.2023 määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata. Hageja leiab, et kuna ringkonnakohus jättis kostja määruskaebuse hagi tagamise määrusele rahuldamata, siis oli hagi edukas vähemalt 20 400 euro ulatuses (s.o kostja poolt maakohtu 26.07.2023 määruse alusel tasutud tagatise summa).

§ 2

järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Maakohus on nimetatud sätet rikkunud, mille tõttu on hageja kandnud ulatuslikke menetluskulusid. PankrS § 43 lg 2 alusel on võimalik jätta hagi läbi vaatamata, kuid kostja on pankrotimääruse vaidlustanud, järelikult pole pankrot lõplik ja hagi läbi vaatamata jätmine on ennatlik. Juhul kui pankrotimääruse määruskaebus jääb rahuldamata, on aktuaalne määruskaebemenetluses maakohtu menetluskulude jaotuse muutmine ning menetluskulude kindlaksmääramine. Õiglusprintsiibist lähtudes ning arvestades menetluslikke minetusi ja seeläbi hagejal tekkinud menetluskulusid, on kohus rakendanud PankrS § 431 lg-st 3 tulenevat diskretsiooni ebaõigesti. Maakohtul oli võimalik jätta kõik menetluskulud kostja kanda, seda enam, et tagaseljaotsusega on maakohus sellise otsustuse koos kulude kindlaksmääramisega teinud. Lähtuvalt kohtupraktikast tuleb kulude jaotusprintsiibi määramise järel menetluskulud kindlaks määrata, kuid pankrotimenetluse tõttu kohus kulusid välja ei mõista. Hagejal on võimalik esitada kindlaksmääratud kulude nõudeavaldus kostja pankrotimenetluses. Hageja arvates on kostja teadlikult menetlust venitanud (arvukad tarbetud kaebemenetlused) ning seeläbi paisutanud hageja menetluskulusid. Kostja käitumine on olnud pahauskne. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 4. Apartaco OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei teatas vastuseks määruskaebusele, et peab mõistlikuks peatada määruskaebuse menetlus kuni kostja pankrotimääruse määruskaebemenetluses lõpplahendi jõustumiseni. Hageja nõue muuta pankrotimääruse jõustumisel menetluskulude jaotust ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda on alusetu. Maakohus on õigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda. PankrS § 431 lg 3 sätestab, et kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Teisiti saab kohus otsustada menetluskulude jaotust reguleerivate sätete alusel. Üldreeglina kannab hagi läbi vaatamata jätmisel menetluskulud hageja (

§ 168lg 2).

Kostja kanda jäävad menetluskulud siis, kui ta on hagi esitamise järgselt nõude rahuldanud (

§ 168lg-d 4, 5).

Sellise olukorraga tegemist ei ole. 3 Hageja enda menetluskulud on osaliselt mittevajalikud (näiteks kajale seisukoha koostamise ajakulu 3 tundi ja sellele vastav menetluskulu 360 eurot). Määruskaebemenetluse menetluskulud palub haldur jätta määruskaebuse esitaja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi (

§ 659ja § 657 lg 1 p 21).

  1. Tartu Maakohtu 12.03.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-10329 kuulutati välja kostja pankrot. Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2024 määrusega jäeti kostja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12.03.2024 määrus muutmata. PankrS § 5 lg 2 ja § 32 alusel on maakohtu 12.03.2024 määrus jõustunud. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse esitaja alternatiivse taotluse taastada käesoleva tsiviilasja menetlus seoses pankrotimääruse tühistamisega.
  2. Määruskaebuse esitaja on nõustunud, et Tartu Maakohtu 12.03.2024 määruse jõustumisel on põhjendatud nõude läbi vaatamata jätmine PankrS § 43 lg 2 korral. PankrS § 431 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab nõude käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Maakohus on jätnud vaidlustatud määruses menetluskulud poolte endi kanda, kuid viidanud

§ 168lg-le 2 ja § 162 lg-le 4. Ringkonnakohus leiab, et kuna Pankr

S § 431 lg 3 on menetluskulude jaotuse osas praegusel juhul erisätteks, siis on maakohus põhjendamatult viidanud menetluskulude poolte endi kanda jätmisel

§ 168lg-le 2 ja § 162 lg-le 4.

Selles osas tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi. Samas nimetatud minetus ei ole mõjutanud maakohtu määruse resolutsiooni, kuna menetluskulude poolte endi kanda jätmine on ka PankrS § 431 lg 3 järgi põhjendatud. 8. Nagu nähtub eelmärgitud PankrS § 431 lg-st 3, jäävad nõude läbi vaatamata jätmisel käesoleva seaduse § 43 lg-s 2 sätestatud juhul menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Nimetatud sättest järeldub, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine on nõude läbi vaatamata jätmisel reegel ning erandina võib kohus otsustada teisiti. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude jaotuse teisiti otsustamisel peavad esinema erandlikud asjaolud (analoogselt

§ 162

lg-s 4 sätestatuga) ning menetlusosaline peab kulude jaotust vaidlustades need asjaolud esile tooma. Praegusel juhul ei ole määruskaebuse esitaja selliseid asjaolusid esile toonud ning väide, et kostja on teadlikult menetlust venitanud ja sellega paisutanud hageja menetluskulusid, on põhjendamata. Asja materjalide kohaselt rahuldas maakohus esmalt hagi 06.03.2023 tagaseljaotsusega. Kostja kaja alusel taastas maakohus 17.05.2023 määrusega menetluse. Asja materjalidest nähtub veel see, et kostja vaidlustas maakohtu 25.11.2022 hagi tagamise määruse, mille maakohus jättis 22.02.2023 määrusega menetlusse võtmata. Kostja määruskaebuse alusel tühistas Tartu Ringkonnakohus maakohtu 22.02.2023 määruse ja saatis kostja määruskaebuse maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Eelmärgitu põhjal ei saa väita, et kaja ja määruskaebuse esitamisega venitas kostja menetlust, kuivõrd kaja ja määruskaebus maakohtu 22.02.2023 määruse peale olid põhjendatud ja tingitud maakohtu menetluslikest minetustest. Seega ei saa ka väita, et hageja poolt kaja ja määruskaebuse esitamine maakohtu 22.03.2023 määruse peale olid tingitud eesmärgist venitada menetlust ja suurendada sellega hageja menetluskulusid. 4 Pärast maakohtu 25.11.2022 määruse peale esitatud kostja määruskaebuse menetlusse võtmist jättis Tartu Ringkonnakohus 24.05.2023 määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates ei saa kostja poolt kaebeõiguse kasutamist tõlgendada menetluse teadliku venitamisena, mis õigustaks menetluskulude kostja kanda jätmist. 9. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.