Obsah (13)

§ 89§ 6§ 10§ 1§ 31§ 28§ 108§ 85§ 86§ 150§ 23§ 30§ 146

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2024. a kell 12.00 Tallinnas Tsiviilasja number 2-24-5639 Tsiviilasi

§ 89alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

9. Määrata ja maksta välja Kristo Tederile ajutise halduri tasu 1 665,30 eurot (sh käibemaks 300,30 eurot) võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb – Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (arveldusarve AS-is Swedbank nr xxx). Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

Menetlusosaliste menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi menetluskulud jätta Dmond Group OÜ kanda.
2. Määrata kindlaks Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi menetluskulud summas 2 332,35 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on Harju Maakohtule on esitatud Harju Maakohtule on esitatud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi (Krupp) avaldus Dmond Group OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu ja võlgnik 12.03.
3. a laenulepingu nr 0120.Dm, mille alusel andis Eesti Arengu Hoiulaenuühistu 2 võlgnikule laenu summas 52 632 eurot, tagastamise tähtajaga 12.03.
4. a. Harju Maakohtu 19.09.
5. a määrusega kuulutati välja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrot. 16.08.
6. a esitas Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotihaldur võlgnikule avalduse laenulepingu nr 0120.Dm erakorraliseks ülesütlemiseks koos nõudega kõigi laenulepingu järgi võlgnetavate summade tasumiseks 5 päeva jooksul. Kuna võlgnik ei tasunud võlgnevust määratud tähtajaks, esitas Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotihaldur võlgnikule 07.02.
7. a pankrotihoiatuse, hoiatades, et kui võlgnik ei tasu võlgnevust hiljemalt 10 päeva jooksul, esitab ta võlgniku vastu pankrotiavalduse. Võlgnik ei ole laenulepingust tulenevat võlgnevust tasunud ning 01.04.
8. a seisuga oli võlgnevus kokku 73 221,42 eurot, sh tagastamata laenusumma 52 632 eurot, intressivõlgnevus perioodi 12.03.2020 – 22.08.
9. a eest kokku 16 668,90 eurot ja viivis tagastamata laenusummalt perioodi 23.08.2023 – 01.04.
10. a eest kokku 3 920,52 eurot. Avaldaja palub kohtul määrata Dmond Group OÜ-le ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Dmond Group OÜ pankrot. Võlgniku vastus Kohtule 16.05.
11. a esitatud vastuses vaidleb võlgnik avaldusele vastu. Eesti Arengu Hoiulaenuühistu (HLÜ) nõue on ebaselge ega ole tõendatud (

§ 10lg 1).

Dmond Group OÜ on vaidleb vastu väitele, et HLÜ-l on sissenõutavaks muutnud nõue summas 52 632 eurot. Selleks on esitatud ka 15.02.2024 hagi Harju Maakohtusse (lisa 1), mille alusel on 10.04.2024 alustatud kohtumenetlust tsiviilasjas nr 2-24-2646 (lisa 2). Vaidluseseks on Dmond Group OÜ hagi Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis) vastu tehingu tühisuse tuvastamise nõudes. HLÜ on tuginenud oma väidetava sissenõutavaks muutunud nõude põhistamisel väitele, et menetlusosaliste vaheline 12.03.2020 laenuleping (tähtajaga 12.03.2025) on kehtivalt ülesöeldud 16.08.2024 erakorralise ülesütlemise avaldusega, seoses laenu mittesihtotstarbelise kasutamisega. Dmond Group OÜ vaidles sellisele HLÜ väitele ka kohtueelselt vastu, leides et laenulepingust tulenevat laenu sihtotstarvet ei ole rikutud ja selline väide on tõendamata. Dmond Group OÜ ei ole 12.03.2020 laenulepingut rikkunud ja HLÜ 16.08.2024 ülesütlemisavaldus on tühine ega oma õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei ole laenusumma muutnud veel sissenõutavaks ega kuulu tagastamisele enne kuupäeva 12.03.2025. HLÜ ei ole tõendanud laenulepingu rikkumist, so laenuraha sihtotstarbevastast kasutamist. Seega võlausaldaja ei ole tõendanud nõude olemasolu. Need asjaolud, sh Dmond Group OÜ vastu laenusumma ennetähtaegse sissenõutavuse küsimus, on vaidlusalused ning tuvastamisel eraldi teises käimasolevas kohtuvaidluses. Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Dmond Group OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi. 2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kogutud tõenditega ning ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

1. Võlausaldaja nõude aluseks on asjaolu, et Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu ja võlgnik sõlmisid 12.03.
2. a laenulepingu nr 0120.Dm, mille alusel andis Eesti Arengu Hoiulaenuühistu võlgnikule laenu summas 52 632 eurot, tagastamise tähtajaga 12.03.
3. a. 16.08.
4. a esitas Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotihaldur võlgnikule avalduse laenulepingu nr 0120.Dm erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 399 lg 1 p 3 alusel koos nõudega kõigi laenulepingu järgi võlgnetavate summade tasumiseks 5 päeva jooksul. Seega muutus nõue sissenõutavaks 23.08.
5. a. Võlgnik laenu ei tagastanud. 3 4.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 07.02.2024. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik kohustust ei täitnud ja esitas 15.02.2024. a Harju Maakohtule hagi võlausaldaja vastu tehingu tühisuse tuvastamise nõudes (tsiviilasi 2-242646). 5.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu.

1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötajad ettevõttel puuduvad. Võlgniku xxx ASis kasutusel olnud arvelduskonto suleti 29.12.
2. Võlgniku osalusega äriühing xxx OÜ (xxx) kustutati 20.03.2024 seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Kokkuvõtvalt nähtub võlgniku majandustegevuse kohta, et võlgnik on võtnud laenu ja omanud kahte ettevõtet. Ühe ettevõtte osas on tehtud sisuliselt kõikide võlgniku poolt laenatud vahendite ulatuses osakapitali sissemakse (xxx OÜ), kuid see on aruannete registrile esitamata jätmise tõttu kustutatud. Teine ettevõtte on müüdud, kuid võlgnikule ei ole rahalisi vahendeid selle arvelt laekunud (xxx OÜ). Ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub igasugune majandustegevus ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga.
3. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Kättesaadavate andmete põhjal ja võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse kohaselt on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 73 221,42 eurot.

§ 31

lg 12 kohaselt eeldatakse osaühingust võlgniku maksejõuetust, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui ÄSi § 171 lg 2 p-s 1 sätestatud ulatuses ehk vähem kui pool osakapitalist. Ajutisel halduril ei olnud võimalik koostada põhjalikku finantsanalüüsi, sest nii 2021, 2022 kui ka 2023 aasta kohta finantsandmed puuduvad. Majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2020 seisuga varasid kokku 114 860 eurot, millest käibevarad moodustasid 7 229 eurot ja põhivarad moodustasid 107 631 eurot. Kohustusi oli võlgnikul kokku 111 131 euro ulatuses, millest lühiajalised kohustised olid 53 499 eurot ja pikaajalised kohustised 57 632 eurot. Omakapital oli positiivne summas 3 729 eurot. Aruandeaasta kasumiks kujunes 1 229 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja pangakonto on suletud. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ise ei samuti näidanud üles huvi majandustegevuse jätkamiseks. 8. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. 9.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjused on ilmselt seotud asjaoluga, et võlgnik ei hakanud toimetama oma põhitegevusalal, milleks oli laenude andmine. Tegevusetus selgub ka võlausaldaja EAHLÜ pankrotiavaldusest, mille kohaselt sai võlgnik 2020 aastal võlausaldajalt sihtotstarbelise laenu, et tegeleda laenuandmisega, mida viimane aga ei ole 4 teinud. Esitamata on registrile ka majandusaasta aruanded, millest nähtuks põhikirjajärgne tegevus, kuid selle kontrollimiseks esitatud aruanded puuduvad. Võlausaldaja pankrotiavaldusele lisatud dokumentidest ja halduri kogutud dokumentidest ja informatsioonist selgub, et võlgnik on võlausaldajalt saadud laenu kandnud endaga seotud ettevõttele xxx OÜ, mis on tänaseks registrist kustutatud, ÄS § 61 lg 2 alusel. Ajutine pankrotihaldur nõustub pankrotiavalduses tooduga, et võlgniku juhatuse liikme mõjualas oli toimingute tegemine, mis oleks välistanud xxx OÜ äriregistrist kustutamise ja seeläbi võlgniku varatuks muutumise. Seega muutis xxx OÜ vara kaotus ja registrist kustutamine võlgniku maksejõuetuks ja see pidi olema võlgniku juhatuse liikmele teada. 2020 majandusaasta aruandest nähtub eeldatavalt asjaolu, et võlgnik on osalust xxx OÜ-s kajastanud põhivarana (kuigi täpne viide sellele puudub) ja väärtuses 107 631, kuid ei saa välistada, et võlgnik kajastas ka muid varasid (näiteks osalus xxx-s), mille osas ülevaade puudub. Samuti on ebaselge, milles seisnesid lühiajalised laenukohustused. Võlgniku arvelduskontolt ei ole võimalik seda tuvastada.

1. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Alates
2. aastast võlgnik registripidajale majandusaasta aruannet esitanud ei ole. ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Aastaaruande koostamise kohustuse sätestab ka raamatupidamise seadus (RPS), mille § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
3. Riigikohus on lahendis 3-2-1-191-12 leidnud, et äriseadustiku sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on iseenesest võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätted. Ka raamatupidamise aastaaruande koostamist reguleerivad sätted, sh RPS § 21 lg 1 p 4, on muu hulgas võlausaldajate kaitseks kehtestatud normid. Võlgniku juhatuse liige M S on kohtu hinnangul rikkunud äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku juhatuse liige on loonud majandusaasta aruannete esitamata jätmisega olukorra, kus ei ole võimalik saada ülevaadet äriühingu majanduslikust olukorrast ja tema maksevõimest.
4. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 51). Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige M S jätnud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Riigikohus on 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab 5 pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda.
5. Netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele (vt Riigikohtu
6. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 14). Võlgniku
7. a majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku omakapital on küll positiivne summas 3 729 eurot, kuid ajutise halduri hinnangul ei pruugi varade kajastamine aruandes olla adekvaatne, samuti on ebaselge, milles seisnesid lühiajalised kohustused. Kuivõrd järgnevate aastate majandusaasta aruanded puuduvad ning kohtule ei ole esitatud andmeid, millest nähtuks võlgniku majandusliku seisundi paranemine, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et võlgniku majanduslik olukord ei ole edaspidi paranenud ning
8. aastaks oli võlgnik maksejõuetu. Vastupidist võlgnik tõendanud ei ole.
9. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule kuulus osalus äriühingus xxx OÜ, registrikood xxx, milles võlgnik oma 100 % osaluse suurusega 50 000,00 eurot võõrandas 20.02.2023 A A, isikukood xxx, alates 31.07.2024 on ettevõtte ainuomanikuks äriühing xxx OÜ, registrikood xxx ja mille omanikuks omakorda on M S (lisa 4.2 ja 4.3). Ajutisele haldurile on olnud kättesaadav notariaalne leping, mille alusel xxx OÜ on 31.07.2024 omandanud xxx OÜ osaluse hinnaga 1 eurot. Ei saa välistada, et samadel tingimustel on ka võlgnik viidatud osaluse võõrandanud ja teoreetiliselt võivad esineda alused tehingu tagasivõitmiseks, kuid see vajaks täiendavate andmete kogumist edasises menetluses. Samuti tõusetub sellise tagasivõitmise otstarbekuse küsimus, sealjuures see, kas selle arvelt on võimalik pankrotivara moodustada. Võlgniku arvelduskontolt nähtub, et võlgnik on 29.12.2022 kandnud arvelduskontolt ära sinna jäänud vahendid summas 2 173,38 eurot xxx OÜ-le selgitusega „ EXTRAORDINARY TERMINATION OF BUSINESS RELATIONSHIP“. Ülekande vajalikkus on arusaamatu ja tegemist võib olla ilma aluseta tehtud maksega. Tegemist on võlgniku juhatuse liikmele M Sile kuuluva ettevõttega. Ajutise halduri hinnangul võib võlgnikul olla nõudeõigus xxx OÜ vastu seoses aluseta tehtud maksega. Arvestades viiteid võimalikele juhatuse liikme poolsetele kohustustuste rikkumisele võivad esineda alused juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamiseks, kuid need asjaolud vajavad täpsustamist edasises menetluses. 15. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik andnud haldurile teavet ega selgitusi võlgniku majandusliku olukorra kohta.

§ 85

lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab M Sit andma haldurile üle kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. 16.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus kohustab

§ 86lg 1 ja § 19 lg 3 alusel M Sit vande andmiseks.

Ajutise halduri tasu 17.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete 6 täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 18. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9,75 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 365 eurot (lisandub käibemaks 300,30 eurot). Menetlusosalised tasunõudele vastu ei vaidle. 19. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 365 eurot (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt.

§ 30

lg 3 alusel on võlausaldajal õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot Võlausaldaja lepingulise esindaja kulud moodustavad 1 912,35 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et võlausaldaja kasutas esindaja teenust 10 tundi ja 28 minutit. Kohtu hinnangul on võlausaldaja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
3. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Võlausaldaja esindaja on osutanud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 183 eurot (sh käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 183 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
4. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord –

§ 146

kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 7