← Eesti

1-24-823/41

Obsah (12)§ 121§ 136§ 74§ 120§ 64§ 68§ 65§ 83§ 16§ 200§ 58§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuli 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-24-823 (23278051659) Kohtunik Marina Ninaste Kohtuistung

§ 121

lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Külli Saks Süüdistatav Sigmar Aarde isikukood 38810112738; xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx ; elukoht xxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx ; emakeel xxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxxx ; töökoht xxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxx ; 1 kehtiv kriminaalkaristus (Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2020. a otsusega nr 1-20-6277 karistati teda

§ 136

lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi liitkaristusega 3 aastat vangistust, mis jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga.

Karistus pöörati täitmisele ja isik vabastati tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni

  1. septembrini 2024, karistusest kandmata 4 kuud vangistust) Tõkend: KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud
  2. oktoobril 2023, vahistatud Tartu Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a määrusega kaheks kuuks,
  5. detsembri
  6. a määrusega pikendati vahistamise tähtaega kahe kuu võrra; Tartu Maakohtu
  7. veebruari
  8. a määrusega jäeti kohtumenetluses tõkend vahistamine muutmata Kaitsja Vandeadvokaadi abi Anne Vissak (riigi õigusabi korras määratud kaitsja) 1-24-823 Süüdistatav Reigo Jürgenstein isikukood 38804102760; xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx ; elukoht xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; emakeel xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxxx ; töökoht xxxxxxx xx, xxxxxxxx xx ; kriminaalkorras varasemalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu
  9. juuni
  10. a otsusega nr 1-23-1447

§ 121lg 2 p-de 2, 3 ja § 424 lg 2 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 7 kuud vangistust.

Kannab karistust alates

  1. oktoobrist 2023 Kaitsja Vandeadvokaat Kalju Kutsar (määratud riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 306 ning § 309 lg-st 3, kohus otsustas: Sigmar Aarde
  2. Tunnistada Sigmar Aarde süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. 2. Tunnistada Sigmar Aarde süüdi

§ 120lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista Sigmar Aardele liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust. 4.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Sigmar Aardele käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust eelmise, s.o Tartu Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsusega nr 1-20-6227 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 4 kuud vangistust) võrra ja mõista Sigmar Aardele liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks

  1. oktoober
  3. Sigmar Aarde suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja möödumisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem. Reigo Jürgenstein
  4. Tunnistada Reigo Jürgenstein süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

8. Tunnistada Reigo Jürgenstein süüdi

§ 120lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust.

9.

§ 64

lg 1 alusel mõista Reigo Jürgensteinile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 4 kuud vangistust. 2 1-24-823 10.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Reigo Jürgensteinile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust eelmise, s.o Tartu Maakohtu

  1. juuni
  2. a otsusega nr 1-23-1447 mõistetud karistuse ärakandmata osa (9 kuud ja 17 päeva vangistust) võrra ja mõista Reigo Jürgensteinile liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 17 päeva vangistust.
  3. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
  4. juulist
  5. Menetluskulud
  6. Rahuldada Sigmar Aarde kaitsja Anne Vissaku
  7. juuni
  8. a tasutaotluse osaliselt ja määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must Sigmar Aardele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 1148,02 eurot (sh käibemaks 207,02 eurot).
  9. Rahuldada Reigo Jürgensteini kaitsja Kalju Kutsari
  10. juuni
  11. a tasutaotlus ja määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga maakohtu menetluses Reigo Jürgensteinile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 1629,92 eurot (sh käibemaks 293,92 eurot).
  12. Välja mõista Sigmar Aardelt sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1869,94 eurot, s.o kokku menetluskulud 3099,94 eurot.
  13. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Sigmar Aarde võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 258 eurot, viimase osamakse suurus on 261,94 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Sigmar Aarde, kriminaalasi nr 1-24-823, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber
  14. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  15. Välja mõista Reigo Jürgensteinilt riigi tuludesse sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulu 2186,24 eurot, s.o kokku 3416,24 eurot.
  16. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Reigo Jürgenstein võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 284 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 292,24 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Reigo Jürgenstein, kriminaalasi nr 1-24-823, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber
  17. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 3 1-24-823 Muud otsustused
  18. Konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel golfikepp (asub aadressil Riia 132, Tartu) ja hävitada see kui väärtusetu asi Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel.

  1. DVD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde.
  2. Jätta läbi vaatamata kannatanu R.Pu avaldus, mis registreeriti Tartu Maakohtus
  3. juulil
  5. Kohtuotsus edastada süüdistavatele, kaitsjatele, prokurörile, kannatanule, Tartu Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  6. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK (a) Süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi 1.

Sigmar Aardele ja Reigo Jürgensteinile on esitatud süüdistus karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi. Prokuratuur muutis

  1. juunil 2024 süüdistust.
  2. S. Aardet ja R. Jürgensteini süüdistatakse ajavahemikul 14.–
  3. oktoobril 2023 toimepandud järgmises teos. Menetluses täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx x asuvas kortermajas kasutasid nad koos füüsilist vägivalda R.Pu suhtes, mis seisnes selles, et R. Jürgenstein lõi ühe korra R.Pt jalaga vastu paremat põske. Löögi tagajärjel kaotas R. P tasakaalu ja kukkus pikali maha. Seejärel lõi R. Jürgenstein jalaga maas lamanud R.Pt vastu vasakut põske. Edasi lõi S. Aarde R.Pt golfikepiga ühel korral parema põlve pihta, mille tagajärjel tundis R. P valu ja parema põlve piirkonda tekkis vigastus. Sellele järgnevalt võttis S. Aarde rauast toru ja lõi R.Pt rauast toruga vastu alaselga vähemalt ühel korral.
  4. Seejärel ajavahemikul 14.–
  5. oktoober 2023, menetluses täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxx x-x asuvas korteris kasutasid S. Aarde ja R. Jürgenstein füüsilist vägivalda R.P suhtes, mis seisnes selles, et R. Jürgenstein lõi põlvega R.Pt parema abaluu ja õla piirkonda. Seejärel lõid S. Aarde ja R. Jürgenstein R.Pt tuvastamata arv kordi keha erinevatesse piirkondadesse.
  6. Sellega tekitasid S. Aarde koos R. Jürgensteiniga kannatanu R.Ple füüsilist valu ning 4 1-24-823 tervisekahjustused: pealaenaha pindmise vigastuse, muud silmalau ja silmaümbruse pindmised vigastused vasemal, pea pindmised hulgivigastused, õla- ja õlavarrekontusioon paremal ning rindkere tagaseina muud pindmised vigastused paremal.
  7. Mõlemad süüdistatavad on varem karistatud vägivallakuritegude toimepanemises. S. Aarde on varem karistatud Tartu Maakohtu
  8. oktoobri
  9. a otsusega nr 1-20-6277 ja R. Jürgenstein Tartu Maakohtu
  10. juuni
  11. a otsusega nr 1-23-
  13. Sellega panid S. Aarde ja R. Jürgenstein toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. (b) Süüdistus

§ 120lg 1 järgi 7.

Samuti süüdistatakse S. Aardet ja R. Jürgensteini

§ 120lg 1 järgi järgmises tegevuses.

Ajavahemikul 14.–

  1. oktoober 2023 menetluse käigus täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx x-x asuvas korteris hoidis S. Aarde enda käes relvataolist eset ja suunas relvataolise eseme toru kannatanu pea piirkonda samal ajal küsides ja öeldes lauseid: „Vajutan vä?“ ja „A ma lasen“. Seejärel andis S. Aarde enda käes olnud relvataolise eseme R. Jürgensteini kätte, misjärel R. Jürgenstein sihtis relvataolise esemega R.Pt pea piirkonda öeldes: „Ma olen julgem natuke kui Sigmar“. R. P tundis S. Aarde ja R. Jürgensteini tegevuse tagajärjel hirmu ja reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna R. Jürgenstein ja S. Aarde olid eelnevalt tema suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda.
  2. Sellega panid S. Aarde ja R. Jürgenstein toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 9. Lisaks süüdistatakse S. Aardet

§ 120lg 1 järgi selles, et tema ajavahemikul 14.–17.

oktoober 2023, menetluse käigus täpsemalt tuvastamata kellaajal Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx x-x asuvas korteris ähvardas kannatanu R.Pt tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega, mis seisnes selles, et S. Aarde ütles kannatanule: „Kui asi läheb suure kella külge siis sa lõpetad Kukemetsa karjääris“. Seda kuuldes tundis R. P reaalset ohtu oma elu ja tervise pärast ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna S. Aarde oli tema suhtes eelnevalt tarvitanud füüsilist vägivalda ning isikute omavahelistes varasemates vestlustes on karjääris lõpetamine tähendanud ära tapmist ja surnukeha karjääri peitmist. (

  1. c)Menetluse käik 10. Tartu Maakohtu 22. veebruari 2024. a määrusega anti süüdistatavad kohtu alla. Kohtulik arutamine toimus 13., 25. ja 7. juuni 2024. a kohtuistungil. Prokurör palus tunnistada süüdistatavad süüdi. S. Aarde kaitsja hinnangul on süüdistus tõendatud osaliselt. R. Jürgensteini kaitsja arvates ei ole süüdistatavale esitatud süüdistus tõendatud. II. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 10. Kohus käsitleb esmalt tõendeid, selgitades, millised tõendid ja mis osas on usaldusväärsed (a). Teiseks põhjendab kohus, millised faktilised asjaolud leidsid kohtus tõendamist ja 5 1-24-823 annab neile õigusliku hinnangu (b). Seejärel käsitleb kohus süüdistavatele mõistetavat karistust (
  2. c)ja lahendab muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (d). (
  3. a)Tõendite usaldusväärsus 11. Tegemist on tõenduslikult keerulise kriminaalasjaga. Peamised tõendid on isikulised – kannatanu, tunnistaja ja süüdistatavate ütlused. Paraku olid nad kõik tarbinud alkoholi ja see võis nende mälupilti toimunust suuremal või väiksemal määral mõjutada. Kannatanu, tunnistaja ja süüdistatav S. Aarde selgitavad ka ise, et mäletavad toimunut halvasti. Ütlused on kohati raskesti jälgitavad ja vastuolulised, lisaks lahknevad isikute ütlused olulistes aspektides ka omavahel. Sellest johtuvalt on erinev ka poolte arusaam sellest, kelle ütluseid käsitada usaldusväärsetena ja millised faktilised asjaolud on tõendatud. Kuna kohtule on esitatud ka mõned (üksikud) dokumentaalsed tõendid, mille puhul ei ole tõstatatud kahtlusi nende autentsuses, toetub kohus ütluste usaldusväärsuse hindamisel paljuski ka nendele. Kohus selgitab, millises osas on kohtus antud ütlused usaldusväärsed, kõrvutades neid ühtlasi ka dokumentaalsete tõenditega. Et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks jälgitav, tuuakse otsuses kokkuvõtvalt välja ka olulise isikute ütlustest. 12. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. veebruari 2019. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-1247, p 37). Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-100-15, p 17). Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 12). Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga, samuti on teatud juhtudel kohane tõstatada küsimus ütluste nn elulise usutavusest. Videosalvestised 13. Kohtule on esitatud videosalvestis, millest nähtub, kuidas kaks meesterahvast kolmandat relvaga ähvardavad. Vaatlusprotokollist nähtub, et salvestis on politseile edastatud 17. oktoobril 2023 e-posti teel. Videosalvestiselt on näha pikali asendis kannatanu R.Pt. Salvestiselt on kuulda kahte meesterahvast rääkimas. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on need S. Aarde ja R. Jürgenstein. Selles ei olnud kohtus ka vaidlust ja seda kinnitavad teised kohtule esitatud tõendid. Nii nähtub S. Aarde ütlustest, et ta filmis ähvardamist enda telefoniga. Video olemasolu kinnitab ka kannatanu. Kuigi kohtu hinnangul ei ole R. Jürgensteini ütlused valdavas osas usaldusväärsed, nähtub ka nendest, 6 1-24-823 et toimunut filmis S. Aarde. Videosalvestise puhul on tegemist ses kriminaalasjas olulise tõendiga, mille ehtsust ei ole kahtluse alla seatud. Küll aga on pooltel erinevad seisukohad selles, mis täpselt videosalvestiselt nähtub. Seega käsitleb kohus videosalvestist põhjalikult. 14. Salvestiselt nähtub, kuidas kannatanu on pikali asendis ja hoiab käes paberist salvrätikut, millel on verekahtlased plekid ja pühib sellega nina. Teine meesterahvas (ehk S. Aarde) hoiab vasakus käes relvataolist eset ja suunab selle R.P parema näopoole suunas. S. Aarde ütleb: „Räägi otsast peale“, millele kannatanu vastab: „Ise kukkusin trepist alla.“ S. Aarde küsib: „Mis juhtus?“, hoides endiselt relvasarnast eset R.P näo juures. Kannatanu vastab: „Mis juhtus, ninaluu kukkusin vist puru.“ S. Aarde küsib: „Vajutan vä?“, millele kannatanu vastab: „Ära tee seda.“ S. Aarde surub järsema liigutusega relvataolise eseme R.P parema põse suunas, mille R. P parema käega eemale suunab ja ütleb: „Ära palun tee.“ S. Aarde küsib: „Kas sa tuled veel minu poole vargile vä?“ R. Pihlak vastab: „Ei, mitte kunagi.“ Järgneb S. Aarde küsimus: „Kas ma saan selles kindel olla?“ Samal ajal liigutab S. Aarde relvataolise eseme R.P pealae juurde, R. P tõrjub parema käega relvataolist eset endast eemale ja vastab: „Sada protsenti“, mille peale S. Aarde küsib: „Mitte kunagi ei tule vä?“, R. P vastab: „Ei“, seejärel ütleb S. Aarde „A ma lasen“, R. P vastab: „Ära lase.“ Vahetult pärast seda ütleb kolmas meesterahvas, kes on tuvastatud kui R. Jürgenstein: „Anna siia.“ Samal ajal ulatab S. Aarde relvataolise eseme R. Jürgensteinile. R. P pöörab seejärel näoga seina suunas ehk seljaga S. Aarde ja R. Jürgensteini suunas ning ütleb: „Ära tee seda… palun.“ R. Jürgenstein suunab relvataolise eseme R.P selja suunas ja ütleb: „Ma olen julgem natuke kui Sigmar“, millele R. P vastab: „Reiks ära tee seda, palun.“ S. Aarde ütleb videosalvestise lõpus: „Ära lase, pohui, las elab“, millele R. Jürgenstein vastab: „Ei lase.“ (Videosalvestise vaatlusprotokoll II kd, tl 12–13 ja sellele lisatud videosalvestis.) 15. Kohtu hinnangul on salvestiselt selgelt näha, kuidas S. Aarde ja R. Jürgenstein kannatanu R.Pt relvaga ähvardavad, suunates relva kannatanu pea piirkonda ja öeldes, et nad tema pihta sellest lasevad. S. Aarde ei ole seda ka eitanud ja on end ses osas süüdi tunnistanud. R. Jürgensteini ütluseid ses osas käsitleb kohus otsuses edasiselt. 16. Kriminaalasjas on vaadeldud politsei kiireageerija vormikaamera 23. oktoobri 2023. a videosalvestist. Vaatlusprotokollist ja salvestiselt nähtub, et politsei kiirreageerija kõnnib kortermaja trepist üles teisele korrusele ja pöörab trepilt vaadatult parempoolse korteri ukse suunas. Taustal on kuulda muusikat. Mõne hetke pärast muusika vaikib ja kiirreageerija koputab korteri uksele. 40 sekundit pärast esimest koputust koputatakse uksele uuesti. Peale koputust on kuulda korterist tuleva meesterahva (kohtueelses menetluses tuvastatud kui S. Aarde) kõrgendatud häälel hõikumist: „Kas keegi tahab nuga saada?“ Samal ajal avaneb uks ja uksest väljub S. Aarde, hoides käes ja tõstes enda pea kohale golfikeppi. Kiirreageerija astub mõned sammud tagasi, võtab kätte teenistusrelva ning hüüab korduvalt: „Politsei!“ ja „Pikali!“ Kiirreageerija siseneb korterisse ja S. Aarde lamab korteri esikus ja hoiab käsi kuklal. S. Aarde ütleb: „Ma mõtlesin, et keegi tuli mulle kallale, ei vabandust, ma ei tahtnud nii teha.“ Kinnipidamise käigus äravõetud golfikeppi on 7 1-24-823 kriminaalasjas vaadeldud (II kd, tl 9–11). Tunnistaja M:K ütlused 17. Tunnistaja M.K selgitas kohtuistungil, et tunneb S. Aardet vähesel määral, nad on sõbrad. R. Jürgensteini ja R.Pt enne kohtuasja esemeks olevat sündmust ta ei tundnud. Ca kaks kuud enne sündmust kinkis ta Sigmarile gaasipüstoli. Süüdistuse sisuks oleva sündmuse toimumise ajal tahtis tunnistaja minna Sigmarile külla. Sündmus toimus nädalavahetusel 15.–17. oktoobril. (Täpseid kuupäevi on ta meenutanud seoses siis toimunud kirjaliku vestlusega Mga.) Sel ajavahemikul käis ta Sigmari majas kaks korda (aadressil Keskuse 2), seda erinevatel päevadel. Esimesel korral käis ta nii Sigmari kui ka kannatanu korteris. Kannatanu korterist kuulis ta Sigmari häält. Siis nägi ta sündmuseid, mis toimusid esimesel korrusel asuvas kannatanu korteris. Ta nägi seal Reigot ja Sigmarit. Seal oli ka kannatanu R (hüüti ka S). R oli voodis pikali. Sigmar seisis, räuskas: „Mulle nii ei tehta“. R. Jürgenstein peksis kannatanut samal ajal näkku rusikatega. Lõi u 5 korda vähemalt. Siis võttis Reigo kannatanul käest kinni ja tõmbas ta põrandale. Ta hüppas kannatanule jalgadega peale õlgade piirkonda ja peksis rusikatega edasi näo piirkonda. Sigmar seisis samal ajal. Tunnistaja ütles neile, et „Aitab küll“ või midagi sellist. Siis läksid tunnistaja, Sigmar ja Reigo üles Sigmari korterisse. 18. Tunnistaja M. K selgitas, et 16. oktoobril saatis talle M (M) sõnumi, et Sigmari käes on midagi, mis kuulub tunnistajale, et võtku see ära. Tunnistaja M. K ütluste kohaselt tema kannatanu rünnet relvaga pealt ei näinud. Seda nägi ta videost, mida Sigmar talle näitas. Videolt nähtus, et Sigmar ähvardab kannatanut relvaga. Selle relva oli tunnistaja Sigmarile andnud. Videot tunnistaja lõpuni ei vaadanud. Sigmar näitas tunnistajale videot 17. oktoobril. Sündmused (ehk kannatanu peksmine) toimus sellest eelmisel või üle-eelmisel päeval. Pärast seda läks ta koos Sigmariga Reigo juurde, sest Sigmar ütles, et keegi tuleb neile selle sündmuse pärast peksa andma. 19. Kohtu hinnangul on tunnistaja M. K ütlused usaldusväärsed. Valdavas osas on need järjepidevad ja oluliste vastuoludeta. Tunnistaja ei varja, et mäletab sündmuseid halvasti ja oli tarbinud rohkelt alkoholi. Seega on asjaolu, et tunnistaja kõike ei mäletanud, eluliselt usutav ja viitab pigem tema ütluste usaldusväärsusele. Kui ta küsitavat asjaolu ei mäletanud, siis ta ka vastas, et ei mäleta. Samuti oli selgesti eristatav, kas tunnistaja selgitab seda, mida nägi ise või teeb ta millestki järeldusi (nt vestlustest). 20. Ristküsitluse käigus selgus, et tunnistaja ei andnud kohtueelses menetluses esimesel ülekuulamisel kohtus antud ütlustega täiel määral samasisulisi ütluseid (vastuseks prokuröri küsimusele selgitas tunnistaja, et esialgselt antud informatsioon oli poolik) (vt 13. mai 2024. a istungi protokoll, lk 9). Kuna neid ütluseid kohtus ei avaldatud (pooled ei taotlenud seda), on kohtul ka keerukas hinnata, milles vastuolu täpsemalt seisneb. Küll aga selgitas tunnistaja, et andis kohtueelses menetluses esimesel ülekuulamisel osaliselt valesid ütluseid, sest ta kartis süüdistatavate kättemaksu (samas, lk 9–10). Lahknevus kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel ei too ilmtingimata kaasa kohtus antud ütluste ebausaldusväärsust. Kohtu hinnangul selgitas tunnistaja kohtuistungil arusaadavalt, miks ta toimunust kohe täit tõtt ei rääkinud. Tunnistaja nägi pealt, kuidas kaks süüdistatavat kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutasid. Lisaks näidati tunnistajale järgmisel või 8 1-24-823 ülejärgmisel päeval videosalvestist, millest nähtuvalt süüdistatavad ähvardasid kannatanut relvaga ja seejuures oli vestluse sisuks see, mida kannatanu saadud vigastuse kohta peab rääkima. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et sellises olukorras tingib tunnistaja hirm selle, et ta koheselt kõike politseiametnikele ei avalda. Hirm võib väheneda aja möödudes ja ka seetõttu, et süüdistatavad viibivad kinnipidamisasutuses. See aga võib olla piisav selleks, et tõepäraseid ütluseid siiski anda. Ristküsitlusel toimunust järeldab kohus, et järgmisel ülekuulamisel kohtueelses menetluses on tunnistaja andnud ütluseid, mis kohtus antud ütlustega haakuvad. 21. Kohus ei tuvasta tunnistajal ka motiivi, mis ajendaks teda ses asjas valeütluseid andma. Ristküsitlusel ilmnes, et uurija on selgitanud tunnistajale, et süüdistatavaid ei ole vaja karta (vt 13. mai 2024. a istungi protokoll, lk 13). Kuigi uurija andis tunnistaja väidete kohaselt talle vihje, et on keegi, kes väidab, et hoopis tunnistaja olevat kannatanut peksnud (samas, lk 21–22), selgitas tunnistaja, et ülekuulamise protokolle talle ei näidatud. Samuti ei nähtu, et talle oleks ette öeldud, kelle vastu ta peaks ütluseid andma ega avaldatud teda süüstavat isikut. (See võinuks olla ka kannatanu.) Seega polnud tunnistajal põhjust hakata alusetult süüstama just süüdistatavaid (ja eelkõige R. Jürgensteini, kelle ütlused on tunnistaja omadega vastuolus ja kelle sõnade kohaselt oli tunnistaja üks nendest, kes kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutasid). 22. Tunnistaja andis kohtuistungil ütluseid, et R. Jürgenstein lõi kannatanut rusikaga näkku, tõmbas kannatanu voodist põrandale, hüppas talle jalgadega peale õlgade piirkonda ja siis lõi rusikaga edasi. Kohtus avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt tõmbas R. Jürgenstein kannatanu voodist pikali, misjärel hakkas teda jalgade ja rusikatega lööma. Jalgadega löögid olid kehapiirkonda ja rusikatega löögid näopiirkonda. Kohtuistungil selgitas tunnistaja, et ta oli peale hüppamisest rääkinud ka kohtueelses menetluses, kuid uurija ei pannud seda protokolli kirja. Seda põhjendust kohus usutavaks ei pea, kuid see ei tingi tunnistaja ütluste ebausaldusväärsust. Tunnistaja võib järeldada, et ta seda uurijale ütles, tõsiasjast, et ta rääkis enda arusaamist mööda ära kõik olulised asjaolud. Teisalt ei ole tegemist ka sedavõrd olulise vastuoluga. Olles alkoholijoobes võib olla keerukas kakluse käigus täiel määral tajuda, kas tegemist on jalalöökidega või nn peale hüppamisega. Piiripealsetes olukordades võib tegu olla tajutav nii ühe kui teisena (nt kaasneb jalalöögiga hüpe). Tunnistaja kohtueelses menetluses avaldatud ütlused kajastavad nii seda, et R. Jürgenstein tõmbas kannatanu voodist maha, kui ka lööke nii käte kui jalgadega, mis haakub kohtus antud ütlustega. 23. Vastuolu on tunnistaja kohtus antud ütlustes selle kohta, kas ta läks süüdistatavatega peitu pärast süüdistuse sisuks olevat sündmust või enne seda. Nimelt selgitas tunnistaja vastuseks prokurörile, et kuna kannatanut ähvardati relvaga, mille tema oli eelnevalt S. Aardele andnud, kartis ta kolmandate isikute kättemaksu ka endale. Vastuseks kaitsjale selgitas tunnistaja aga, et teadmine võimalusest saada peksa jõudis temani enne sündmust. Ka seda ei pea kohus vastuoluks, mis annaks aluse tema ütlustes kahelda. Protokollist nähtub, et tunnistaja ei saanud kaitsja küsimusest aru (vt 13. mai 2024. a protokoll, lk 19). Kõigepealt küsib tunnistaja täpsustava küsimuse, sest ei saa aru, mis sündmuse kohta kaitsja küsib. Seejärel palub ta küsimust korrata, sest ütleb selgesõnaliselt, et ei saa 9 1-24-823 küsimusest aru. Hiljem prokuröri täiendavatele küsimustele vastates ilmneb aga selgelt, et ta ei saanud kaitsja küsimustest aru ja „pakku“ läksid nad koos süüdistatavatega siiski pärast süüdistuse sisuks olevat sündmust (samas, lk 22). Kannatanu R.Pu ütlused 24. Kannatanu R. P andis kohtus ütluseid, et tunneb S. Aardet juba aastaid. Sigmar elab temaga samas majas teisel korrusel. Ka R. Jürgensteini tunneb ta aastaid. Reigol on hüüdnimi Reiks. Kohtuasja esemeks olev sündmus toimus 14. novembril. Väidetavalt oli kannatanu Sigmarilt kaks viina ära võtnud, aga tema viina tegelikult ei varastanud. Sigmar süüdistas teda viina varguses. Ta tuli golfikepiga. Siis olid nad Sigmari juures kolmekesi – tema, Sigmar ja A.M. Sigmar lõi kannatanut golfikepiga vastu põlveketra. Siis hakkas kannatanu koju minema ja Sigmar lõi teda toruga. Keegi lükkas teda trepist alla ja siis sai ta toruga vastu alaselga. Tegemist oli vannitoa radika toruga, see oli Sigmaril esikus juba pikka aega. Pärast löömist vedeles see toru mitu päeva trepikojas. Löömise ajal oli ta külili. Mõlema löögi tagajärjel tundis ta valu. Põlvekedras oli ka golfikepi löögi tagajärjel sinine. Siis kannatanu läks magama. 25. Kannatanu R.P ütluste kohaselt tuli öösel Sigmar kaksiratsa tema peale. Kannatanu oli siis enda korteris voodis pikali. Sigmar peksis teda natuke aega. Mingi moment oli ka relv mängus. Ta ei näinud, kes peale Sigmari tema voodi juures oli, sest pime oli. Aga oli mitu inimest. Üks näitas telefoniga/taskulambiga valgust näkku. Kui relvaga lugu oli, tuli Reiks ka (järgmisel päeval). Reiks meelitas Siksi käest relva. Reigo lõi ka, põlvega mõlemale poole põske. Kannatanu oli siis selili voodis. Mingi hetk oli kannatanu põrandal, aga siis teda ei löödud. Teised läksid siis üles. 26. Kannatanu selgitas, et kui toimus relvaga ähvardamine, siis Sigmar lõi relvaga pähe, siis vastu nina, siis tuli Reiks ka alla. Sigmar ähvardas kannatanut maha lasta, hoides relva kannatanu pea juures. Sigmar hoidis relva põse juures ja ütles: „Kas sa tuled veel minu poole vargile.“ Kannatanu tundis surmahirmu. Oli juttu, et kui kannatanu läheb politseisse, siis lõpetab ta Kukemetsa karjääris. Ta pidi ütlema, et vigastused sai ta trepist kukkudes. Reiks meelitas relva Sigmari käest enda kätte. Reiks sihtis teda ka korra, aga see oli keha piirkonda. Siis ta ütles: „Mina olen julgem, ma ise lasen“. Kannatanu keeras selle peale külge. Ta kartis, et Reigo lasebki teda. Reigo läks siis minema relvaga, siis Sigmar ütles kellelegi, et „davai lähme minema“, aga see oli juba pimeduses. 27. Kannatanu väitis, et peksmise juures oli ka keegi kolmas isik, sest talle lasti telefonivalgust näkku. Pärast sündmusi tuli Sigmar ütlema, et „Ära anna asja mentidele“, muidu on karjääri sõit. See tähendas kannatanu jaoks, et teda oleks seal maha löödud. See võttis kannatanul seest õõnsaks. Kannatanu kartis seda. See võis toimmuda 16. või 17. kuupäeval. 28. Vastuseks prokurörile selgitas kannatanu ka seda, et teda löödi ka pikemaajaliselt, see toimus öösel. Peksti igale poole, lööke tuli. See oli pärast relvaga ähvardamist. Pärast relvaga ähvardamist astus Reigo kannatanu kaitseks välja. Reigo ütles, et „Lõpeta ära see kuradi peksmine“. (Vastuseks kohtule märkis kannatanu siiski, et ta ei mäleta, kes tema kaitseks välja astus.) 29. Prokurör avaldas kohtuistungil kannatanu kohtueelse menetluse ütlused. Kohtueelses 10 1-24-823 menetluses andis kannatanu 15. novembril 2023 ütluseid, et esimest korda löödi teda Sigmari korteris, kui Reigo lõi teda jalaga näkku üks kord parema põse pihta ja teist korda vasaku põse pihta. Seejärel lõi Sigmar teda golfikepiga parema põlve pihta, kannatanu tundis valu ja põlv läks paiste ja siniseks. Pärast löömist läks ta koridori ja tundis, et teda tõugati trepist alla. Vastuseks prokuröri küsimustele vastas kannatanu, et nii võis olla, esimesel päeval Reigot ei olnud. 30. Lisaks avaldati kohtus kannatanu kohtueelse menetluse ütlused selle kohta, et kui ta oli juba oma korteris ja teda relvaga ähvardati, siis pärast ähvardamist tahtis Reigo talle põlvega näkku lüüa, aga kannatanu blokeeris löögi parema käega selliselt, et pani käe näo ette ja pööras külje suunas. Löök tabas abaluu ja õla piirkonda. Vastuseks prokuröri küsimusele vastas kannatanu, et nii oli. Kohtueelse menetluse ütluste kohaselt oli löömise juures Reigo, Sigmar ja keegi kolmas. Kolmas mees ütles Reigole, et ära näkku löö, vaid peksa alakeha, siis ei jää jälgi. Seejärel löödi teda erinevatesse kehapiirkondadesse. Lööke oli vähemalt 15. Vastuseks prokuröri küsimusele vastas kannatanu, et oli nii (vt 13. mai 2024. a istungi protokoll, lk 33). Samas kinnitas kannatanu kohtuistungil, et teda lõid nii Sigmar kui ka Reigo (samas, lk 33). 31. Vastuseks kaitsja küsimustele märkis kannatanu, et ta ei näinud, et teda alaselga just toruga löödi. Toru vedeles seal hiljem mitu päeva. 32. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed, kuid seda vaid osaliselt. Tõendite kohaselt oli kannatanu süüdistuse sisuks oleva sündmuse hetkel alkoholijoobes, samuti oli ta tarbinud ohtralt alkoholi eelneval perioodil. Tema mälupildid on lünklikud, kohtus antud ütlused kohati vastuolulised ja raskesti jälgitavad. Samas ei ole kannatanu ütlused täiesti ebausaldusväärsed. Kohtus valeütluste andmise motiivi kannatanul ei ole. Mälu toimimise eripärast tulenevalt on mälupildid mõjutatavad nii isiku tajumisvõimest, varasemast kogemusest, teistest allikatest saadud informatsioonist kui ka hilisemast sündmuse meenutamisest. Seega ei ole välistatud, et isik võib anda üksikasjades ebatäpseid ütluseid ja seda mitte pahatahtlikult. Arvestades sündmusest möödunud aega ja kannatanu alkoholijoovet toimunu ajal on mõistetav, et kannatanu ütlused on detailides ebatäpsed. Samas usub kohus, et toimunu põhilised asjaolud, mis on kannatanule jätnud tugeva mulje, on tõepärased. Mälupildi moonutus detailides on loomulik, kuid ei tähendada tõsikindlalt meenutuse põhiolemuse ekslikkust. Kohus leiab, et kuigi kannatanu ütlused võivad olla ebatäpsed selles, mitu korda tema juures korteris käidi ja millega ning mitu korda teda löödi, annavad tema ütlused aluse veenvaks järelduseks, et tema suhtes on tarvitatud füüsilist vägivalda ja seda just süüdistatavate S. Aarde ja R. Jürgensteini poolt. Seejuures on oluline, et süüdistatavad olid kannatanuga juba aastaid tuttavad. Sestap on ebatõenäoline, et kannatanu võiks teda löönud isikute osas eksida, seda vaatamata ka möödunud ajale ja tema alkoholijoobele sündmuse ajal. Samuti on kannatanu ütlused paljuski ka järjepidevad, kooskõlas kohtueelses menetluses antud ütlustega ja adekvaatsed. Nii tunnistab kannatanu, et ta kõike ei mäleta, on aus enda joobeseisundi kohta ja suudab vastata adekvaatselt nt sellele, et toruga löömist ta tegelikult ei näinud, kuigi seda järeldab. 33. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed selles, et süüdistatav S. Aarde lõi teda golfikepiga vastu põlve. Ses osas annab kannatanu selgeid ja järjepidevaid ütluseid. 11 1-24-823 See on kooskõlas ka 15. novembril 2023 fikseeritud vigastusega. On kahetsusväärne, et kannatanu põlvevigastust ei nähtu 19. oktoobril 2023 Jõgeva haiglas koostatud tervisekaardilt. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et soovis haiglast kiiresti minema saada. Seega on kohtu hinnangul siiski usutav, et põlve 19. oktoobril 2023 meditsiinitöötajatele ei näidatud, sest selle kohta konkreetselt ei küsitud. Samas on kaalukaks tõendiks, mis kannatanu ütluseid golfikepiga löömise kohta kaude kinnitab, politseiametniku vormikaamera salvestis, millest nähtub, et kui politseiametnikud läksid 23. oktoobril 2023 S. Aarde ukse taha, tuli ta neile vastu golfikepp löögivalmis. See tõendab, et S. Aarde oli valmis seda kasutama ka löömiseks. S. Aarde küll ise ütluseid kannatanu golfikepiga löömise kohta ei anna, kuid ta tunnistab, et ta kõike ei mäleta. Seega pole tema ütluste pinnalt ka välistatud, et see nii oli. Küll aga oli kannatanu resoluutne selles, et R. Jürgenstein esimesel päeval seal ei viibinud ehk teda golfikepiga löömise juures ei olnud. Seda kordab kannatanu korduvalt. Selle kohta pole ka muid tõendeid. 34. Toruga löömise osas nähtub kannatanu ütlustest, et kannatanu tegelikult ei näinud, et teda just toruga löödi, vaid järeldab seda. Seejuures on kõnekas, et kuigi kannatanu on toruga löömises veendunud, suutis ta kohtuistungil siiski adekvaatselt hinnata ja tunnistada, et ta tegelikult ei näinud, et just toruga löödi. Teistest kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et selline toru oleks sündmuskohal olnud. Toru olemasolu eitab süüdistatav S. Aarde, seda ei ole näinud S. Aarde xxx S.A , tunnistaja M. K ega süüdistatav R. Jürgenstein. Erinevalt golfikepist ei ole seda ka leitud. Seega ei ole kohtu hinnangul toruga löömine tõendatud. 35. Kannatanu ütlused relvaga ähvardamise kohta on selged ja kooskõlas videosalvestiselt nähtuvaga. Ka see viitab kohtu hinnangul kannatanu ütluste (osalisele) usaldusväärsusele. Kuna relvaga ähvardamine tekitas kannatanus kahtlemata hirmu, on sündmus ses osas tal hästi meeles. 36. Kannatanu ütlused ses osas, kuidas kasutati tema suhtes füüsilist vägivalda tema korteris, on mõnevõrra segasemad. Nende alusel on võimalik järeldada, et S. Aarde istus mingil hetkel talle kaksiratsa selga, samuti lõi teda relvaga vastu pead ja nina. Mingi hetk tuli kohale ka R. Jürgenstein. Järjepidevad on kannatanu ütlused selles, et R. Jürgenstein lõi teda kaks korda põlvega. Mõnevõrra vastuolulised on ütlused ses osas, kas see leidis aset enne või pärast ähvardamist, kuid nagu kohus juba eelnevalt sedastas, on sellistes detailides eksimine arusaadav olukorras, kus toimunut väga täpselt ei mäletata. 37. Nagu ka tunnistaja M. K ütluste puhul, ei tingi kannatanu ütluste ebausaldusväärsust ristküsitlusel selgunud asjaolu, et kannatanu andis kohtueelses menetluses esimesel korral mõnevõrra erinevaid ütluseid (vt 13. mai 2024. a protokoll, lk 30). Kohtueelse menetluse ütluseid ei ole ses osas kohtuistungil avaldatud. Samuti selgitas kannatanu, et ta kartis siis süüdistatavaid. Arvestades, et tema suhtes kasutati füüsilist vägivalda ja hiljem teda relvaga ähvardati, on see põhjus arusaadav. 38. Kohtuistungil avaldas prokurör kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et ka R. Jürgenstein lõi kannatanut Sigmari korteris ja oli golfikepiga löömise juures. Vastuseks prokurörile möönis kannatanu kohtuistungil, et nii võis olla, samas jätkuvalt rõhutades, et R. Jürgensteini esimesel päeval ei olnud. Samuti avaldas prokurör kohtueelses menetluses antud ütlused, et pärast relvaga ähvardamist löödi teda veel erinevatesse 12 1-24-823 kehapiirkondadesse vähemalt 15 korda. Löömise juures olid S. Aarde, R. Jürgenstein ja keegi kolmas (vt 13. mai 2024. a istungi protokoll, lk 32–33). Prokurör selgitas nende ütluste avaldamise vajadust vastuoludega kannatanu kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel, samuti vajadusega kannatanule öeldut meenutada. Vastuväiteid avaldamisele kaitsjatel ei olnud. Kuigi kannatanu vastas prokuröri küsimusele vastates, et nii võis olla, ei pea kohus võimalikuks nendele vastustele kohtuotsust rajada järgmistel põhjustel. 39. Ristküsitluse käigus kohtueelses menetluses antud ütluste kasutamisel tuleb eristada kahte juhtu. Esiteks võib kohtumenetluse pool KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel võimaldada ülekuulataval tutvuda kohtueelses menetluses antud ütlusi sisaldava menetlustoimingu protokolliga, et aidata tal asjaolusid meenutada. Meenutamise eesmärk on värskendada tema mälu, et oleks võimalik jätkata ristküsitlemist. Teiseks võib tekkida kohtueelses menetluses antud ütluste kasutamise vajadus siis, kui isiku kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antutega. Sel juhul saab KrMS § 289 lg 1 alusel avaldada kohtumenetluse poole taotlusel kohtueelses menetluses antud ütlustest selle osa, mis on vastuolus kohtus antud ütlustega. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi avaldatakse niisuguses olukorras varem antud ütlused isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, kusjuures ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisel ei tohi kohus jätta kõrvale ristküsitlusel antud ütlusi ning tugineda nende asemel kohtueelsetele ütlustele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2023. a otsus asjas 1-17-11773/167, p 25). 40. Kuigi kannatanu kohtueelsed ütlused avaldati põhjusel, et need olid kohtus antud ütlustega vastuolus, ei selgitanud kannatanu kohtuistungil, millest on vastuolu tingitud. Teiseks ei saa kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist sellisel kujul käsitada kohtus antud ütlustena. Selliselt küsitledes – lugedes ütluste andjale ette kohtueelse menetluse ütlused ja küsides, kas need vastavad tõele – on kergesti võimalik saada jaatavat vastust ja seda eriti siis, kui see on küsijale meelepärane vastus. Lugedes kannatanule ette tema poolt kohtueelses menetluses öeldut (mil muuseas oli ka kannatanul kohustus rääkida tõtt), on üsna tõenäoline saada sellele kinnitust, sest on loomulik, et ütluste andja ei soovi anda eelnevast lahknevaid ütluseid. Seega ei pea kohus selliselt saadud ütluseid usaldusväärseks. 41. Alust ei ole kahelda kannatanu ütlustes, et mõni aeg pärast kehalist väärkohtlemist ja relvaga ähvardamist ehk 16. või 17. kuupäeval ähvardas S. Aarde kannatanut, et kui ta politseile kehalise väärkohtlemise kohta ütluseid annab, siis lõpetab ta karjääris. Kannatanu ütlused on ses osas järjepidevad ega ole vastuolus varem antud ütlustega. Kannatanu sai sellest aru nii, et siis oleks ta maha löödud. Ta võttis seda tõsiselt ja kartis. Kaude kinnitab kannatanu ütluseid ses osas videosalvestis ähvardamisest – süüdistatavad olid kannatanut juba samal põhjusel ähvardanud. S. Aarde ütluste kohaselt ei ole ta kannatanut karjääri viimisega ähvardanud, kuid samas nähtub tema ütlustest, et selles osas on tema mälu lünklik. 42. Kohus ei nõustu kohtuvaidlustes tõstatatud kahtlusega, et kannatanu ei olnud kohtuistungil adekvaatne ütluseid andma. Kannatanu selgituste kohaselt ei olnud ta pärast kella 5 hommikul enam alkoholi tarbinud. Kannatanu ülekuulamine toimus pärastlõunal. Eelnevalt pakuti kannatanule uurija poolt vett ja käidi erakorralise meditsiini osakonnas. 13 1-24-823 Vastuseks kohtu küsimustele kinnitas kannatanu, et tema enesetunne on rahuldav ja ta on võimeline ütluseid andma. Ka ristküsitluse käigus sai kannatanu aru, mida küsitakse ja vastas küsimustele (mäletas mh nt uurijate nimesid). Süüdistatava Sigmar Aarde ütlused 43. Süüdistatav Sigmar Aarde kasutas kohtus õigust ütluste andmisest keelduda, mistõttu avaldati KrMS § 294 p 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. 24. oktoobri 2023. a ülekuulamise protokolli kohaselt selgitas S. Aarde, et kahtlustuse sisuks olev sündmus võis aset leida 14. või 15. oktoobril 2023, kuigi ta ise kuupäeva ei mäleta. Ta oli oma kodus xxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx aadressil xxxxxxx x-x . Seal viibisid ka R. P ja R. Jürgenstein. Mõlemad isikud on süüdistatava pikaajalised tuttavad. Mingi hetk sai ta aru, et R on temalt viina varastanud. Mingi aja pärast läks ta koos Reigoga alla korrusele R korterisse. R tunnistas vargust, istus voodi ääre peal. Nad ärritusid Reigoga mõlemad. Reigo lõi esimesena Rt jalaga näo piirkoda. R kukkus voodi peale ja seejärel lõi S. Aarde Rt rusikaga näkku. Ta tegi vähemalt kaks rusikalööki. Keeruline on meenutada, palju lööke oli ja kes kuhu täpselt lõi. Löökide ajal püüdis R end kaitsta, hoides käsi näo ees. 44. S. Aarde edasine mälestus, milles ta pole kindel, oli et ta võttis kapist õhkrelva, mille oli saanud M. Ki käest. M sellel päeval tema pool ei käinud. Seejärel läks ta koos Reigoga Rkorterisse, sest plaan oli R hirmutada, et ta Sigmari pool enam vargil ei käiks. S. Aarde pani oma telefoni filmima ja hoidis õhkrelva vasakus käes ja telefoni paremas käes. Ta suunas õhkrelva R pea suunas ja ütles, et R ei tuleks enam tema poole vargile või midagi sarnast. Pärast võttis Reigo relva enda kätte ja sihtis R pead ning ütles: „Ma olen julgem kui Sigmar“. Seepeale ütles ta Reigole, et ärgu tulistagu. Pärast seda viis ta relva enda tuppa ja pani sahtlisse, videot jagas oma tuttavatega. Rt nägi ta veel järgmisel päeval, kui ta Sigmari juurde jooma tuli. R ütles, et las jääb nii, et kustutagu Sigmar video ära. Sigmar ütles, et kui keegi küsib, siis ta ütleks, et ta ise kukkus trepist alla. R oli sellega nõus. 45. S. Aarde ütluste kohaselt on tal golfikepp, mida ta hoiab korteris enesekaitseks. Ta arvab, et ta ei ole Rt sellega löönud. Rauast toru osas selgitas S. Aarde 27. novembri 2023. a ülekuulamisel, et ta ei mäleta, et oleks sellega kannatanut löönud. Tal ei ole korteris sellist toru, mida võiks löömiseks kasutada. Talle ei meenu täpselt, et M oleks tema juures 14.–15. oktoobril 2023 käinud. R. Jürgenstein oli ka alkoholijoobes. Nad jõid suures koguses erinevaid alkohoolseid jooke (õlut ja viina). S. Aarde arvates oli Reigo vähemalt sama purjus kui tema. 46. Kohtul ei ole alust kahelda S. Aarde ütluste usaldusväärsuses, kuid silmas tuleb pidada, et S. Aarde tunnistab ka ise, et kõike ei mäleta. Samas ei anna see alust kahelda selles, mida S. Aarde enda sõnade kohaselt mäletab ja mille kohta ütluseid annab. See on ka kooskõlas videosalvestiselt nähtuva ähvardamisega ja kannatanu ütlustega, et teda lõid nii S. Aarde kui ka R. Jürgenstein. Seda, et S. Aarde mälupilt toimunust on tõesti lünklik, viitab asjaolu, et ta ei mäleta M. Ki kohalviibimist, millele viitavad mitmed teised tõendid. Süüdistatava Reigo Jürgensteini ütlused 47. Süüdistatav R. Jürgenstein andis ütluseid, et mäletab 14.–15. oktoobri 2023. a sündmuseid 14 1-24-823 väga täpselt. Ta ei käinud siis S. Aardel külas. Sinna läks ta 16. oktoobril ennelõunat, lõunaks jõudis sinna. Sigmar helistas talle hommikul, et neil olevat situatsioon olnud, et nad olid Mga joonud ja kaks pudelit viina oli kadunud. M oli talle selle eest tappa andnud. Kui ta sinna jõudis, oli Sigmar väga purjus. Ta käis korraks R korterist läbi. Kannatanu oli voodis, parem põsk oli paistes, moka pealt natuke puru. Ta oli tappa saanud ja väga purjus. Mga said nad hiljem kokku. Kui nad Sigmari korterisse istusid, läks Sigmar mingi hetk püssiga alla. M. K oli ka seal, koos Mga läksid alla. Kui R. Jürgenstein sinna korterisse astus, siis video tegemine juba käis. Rl oli pea katki, nina oli ka katki. Filmimine oli tol hetkel. Sigmar ise filmis ja ise rääkis. R. Jürgensteini eesmärk oli püstol kätte saada tema käest. Tema oli julgem. Ta sai püstoli. Sigmar ütles, et ära lase, R. Jürgenstein vastas, et ei lase ja hakkas ära minema. Vastuseks küsimusele, et miks ta sellise lause ütles, et ta on julgem, vastas süüdistatav, et see oli kavalus, et anna minu kätte, ma teen ka. Saigi enda kätte ja viskas minema selle. See võis kõlada ähvardusena, aga tema mõte oli püstol kätte saada. 48. R. Jürgensteini ütluste kohaselt oli R põrandal pikali, kui Sigmar teda golfikepiga lõi. See oli mõni aeg hiljem. Üks hetk tõusis Sigmar püsti ja läks golfikepiga alla. Kuulda oli hääli. R ütles, et ära löö, R. Jürgenstein läks ka alla. Sigmar lõi teda alaselja piirkoda. Lõpuks pani gofikepi pea peale, tõstis õhku, et nüüd lüüa teda kuklasse. R oli kõhuli diivani ees maas. R. Jürgenstein ütles Sigmarile, et ära hakka, tapad inimese ära, siis Sigmar andis golfikepi R. Jürgensteini kätte ja ta viis selle üles. Metalltoru ei ole R. Jürgenstein näinud. Seal (ehk Sigmari juures) oli ta maksimaalselt 3 h, enne hämarat oli ta kodus, 16 ajal vms. Tema ei ole R.Pt löönud. 49. Vastuseks prokuröri küsimustele märkis süüdistatav, et tarbis kohapeal alkoholi – õlut. Enne seda oli ta tarbinud alkoholi vähe, eelmisel päeval. Kokku käis ta kannatanu korteris mitu korda, neli kindlasti. Enne äraminekut käis ta sealt läbi üksinda, küsis kas kannatanul on kiirabi vaja. Kannatanu vastas, et ei ole vaja. R. Jürgensteini juuresolekul kannatanut trepist alla ei tõugatud. Kannatanu ei käinud enda korterist väljas selle aja jooksul. Tema nähes Sigmar kannatanut golfikepiga vastu põlve ei löönud, lõi alaselga vastu kannikaid. Esimest korda oli relvaga ähvardamine, teine kord oli golfikepiga peksmine. Kolmas kord istus kannatanu voodi peal, Sigmar seisis tema külje peal ja M lõi teda ühe korra vastu nina. Siis R. Jürgenstein ütles Mele, et ära löö, tapad inimese ära. 50. Prokurör avaldas kohtuistungil R. Jürgensteini kohtueelses menetluses antud ütlused, et ta järgnes alla minnes Sigmarile, Mst siis juttu ei olnud. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et järelikult unustas ta siis Me ära. Samuti ilmnes ristküsitlusel, et R. Jürgenstein on kohtueelses menetluses rääkinud sündmustest teises järjestuses. Süüdistatav selgitas, et talle ütles uurija, et järjestus ei ole tähtis, vaid situatsioonid on tähtsad. Ütluste kohaselt selgitas ta kohtuistungil, kuidas asjad tegelikult olid. 51. Kohtu hinnangul ei ole R. Jürgensteini ütlused usaldusväärsed. Seda järeldust toetab oluliselt tõik, et ütlused ei haaku videosalvestiselt nähtuvaga. R. Jürgensteini selgitus, et ta üritas lihtsalt S. Aarde käest relva enda kätte saada ja sellega S. Aarde tegevuse lõpetada, ei ole kooskõlas videosalvestiselt nähtuvaga. Nimelt nähtub salvestisest, et R. Jürgenstein võtab ühel hetkel relva enda kätte, pärast seda keerab kannatanu talle selja ja hüüab: „Ära 15 1-24-823 tee seda“, näidates sellega, et ta R. Jürgensteini kardab ja võtab seda ähvardust tõsiselt. R. Jürgenstein aga suunab sellegipoolest relva kannatanu poole. Alles siis ütleb R. Jürgenstein: „Ma olen julgem natuke kui Sigmar“ ja sihib jätkuvalt relvaga kannatanut. Märkimisväärne on seegi, et isegi S. Aarde võtab R. Jürgensteini ähvardust tõsiselt, sest manitseb teda: „Ära lase, pohui, las elab.“ See kummutab selgelt R. Jürgensteini kaitseversiooni toimunust. Kui ta oleks tahtnud vaid S. Aardelt relva enda kätte saada ja sellega kannatanu ähvardamist lõpetada, nagu R. Jürgenstein väidab, oleks ta saanud lõpetada kannatanu relvaga sihtimist siis, kui relv tema käes oli. Tema edasine tegevus – kannatanu jätkuv relvaga sihtimine ja lisaks verbaalne ähvardus „Ma olen julgem kui Sigmar“ – on käsitatav aga kannatanu jätkuva ähvardamisena. Samuti ei ütle ta, et on julgem, selleks, et relva enda kätte saada, vaid juba siis, kui relv on tema käes. Seega on R. Jürgensteini ütlused ses osas videosalvestiselt nähtuvaga vastuolus. Kohtu hinnangul annab see põhjust kahelda tema ütlustes ka ülejäänud osas. 52. R. Jürgensteini ütlused on mõnevõrra vastuolus ka kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kuigi ta mäletab väidetavalt sündmuseid väga hästi, selgus ristküsitlusel, et kohtueelses menetluses antud ütlustes selgitas süüdistatav toimunu asjaolusid teises järjestuses. Selgitust, et uurija väitel ei olnud järjestus oluline, ei pea kohus usutavaks. Samuti on kohtueelses menetluses antud ütlused vastuolus kohtus antud ütlustega ses osas, milline oli M. Ki osalus toimunus (vt 23. mai 2024. a istungi protokoll, lk 8–9). Selgituste kohaselt unustas R. Jürgenstein M. Ki tegevuse kohta täiel määral ütluseid anda kohtueelses menetluses. See asjaolu tekitab pigem kahtlust, kas süüdistatav toimunut siiski sedavõrd täpselt mäletab. 53. Samuti ei riimu R. Jürgensteini ütlused ka ülejäänud isikuliste tõenditega. Kannatanu viitab kahele isikule, kes tema suhtes füüsilist vägivalda kasutasid – R. Jürgenstein ja S. Aarde. Kannatanu ei viita kordagi, et teda oleks löönud M. K. Ka S. Aarde ütlustest nähtuvalt lõid kannatanut tema ja R. Jürgenstein. M. Ki osalust S. Aarde ei mäletagi, mis viitab sellele, et tema osalus sündmustes oli väike ja polnud meeldejääv. Ühtegi põhjust neil R. Jürgensteini alusetult süüstada kohtu hinnangul ei ole. Tunnistaja Sihvrit Aarde ütlused 54. Poolte kokkuleppel ja KrMS § 2911 alusel võttis kohus vastu kohtuistungil ristküsitlemata tunnistaja S.A (süüdistatava S. Aarde xxxxx) kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt on ta Sigmari korteris golfikeppi näinud. See võis tal olla enesekaitseks. Rohelist värvi metallist toru ega toru juppi ta Sigmari juures näinud ei ole. 14.–15. oktoobril 2023 oli ta Vl xxxx xxxx Sigmari korteris (xxxxxxxx xxxxxx x-x xxxxxx xxxx ) koosviibimisel. Mingeid tülisid ta siis ei tajunud. Et Rl oli nägu paistes ja sinine, nägi tunnistaja alles mõne päeva pärast (II kd, tl 27–29). Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Muud dokumentaalsed tõendid 55. SA Jõgeva Haigla tervisekaardilt (A16380 2023) nähtub, et R. P saabus sinna politseiga 19. oktoobril 2023. Pöördub vastuvõtu osakonda vigastuste fikseerimiseks. 8. oktoobri 2023. a öösel saanud peksa ja seejärel kukkunud alkoholijoobes trepist alla. 16 1-24-823 Peksmist mäletab. Objektiivse leiuna on kirjeldatud, et tegemist on adekvaatse võõrutussündroomiga meespatsiendiga. Jume rahuldav, ninal koorik palpatoorselt valulik ja ninaluu palpatsioon, näo alaosa hematoomisega ja paistes vasema silma hematoom ja turse. Hematoomid vasema randme piirkonnas, hematoom paremal õlavarrel küünarvarrel ja küünarliigese piirkonnas. Hematoomid seljal paremal pool alaseljal 20 cm x 20 cm, keskseljal 10-3 ja 10-4 cm, palpatoorselt valulikud. Peas paksu verekoorikuga juuksed. All 1,5 cm haav. Liigub omil jalul, kätes treemor. Röntgeniga värskeid roide-, nina- ega lõualuumurde ei tuvastatud. Kokkuvõtte all on viimaseks kirjas, et hematoomide geneesi raske diferentseerida. Kohtu hinnangul on tervisekaart fikseeritud vigastuste osas usaldusväärne tõend. Kohtuistungil tõusetus küsimus sellest, kas tervisekaardil märgitud vigastuste tekkimise kuupäev 8. oktoober 2023 on ekslik. Tegemist on informatsiooniga, mis üldjuhul lisatakse patsiendilt saadud selgituste alusel. Kohtu hinnangul ei ole sellel kuupäeval ses asjas määravat tähtsust. Tegemist võis olla kuupäevaga, mille kannatanu meditsiinitöötajale ütles. Seejuures võis kannatanu seda öeldes ka ise eksida. Samuti võib tegemist olla trükiveaga või välistatud ei ole ka kannatanu sõnade alusel järelduse tegemine (nt ütles kannatanu, et teda löödi nädalavahetusel vms). Kohtul seda kindlaks teha võimalik ei ole. Küll aga nähtub ähvardamise videosalvestiselt, et kannatanu näos olevad vigastused on värsked ja ei saanud olla tekitatud nädal aega tagasi. 56. Kannatanul 19. oktoobril 2023 fikseeritud vigastustest on tehtud ka fotod (II kd, tl 5-8). 57. Kohtule on esitatud 15. novembri 2023. a fototabel, millest nähtub R.P paremal põlvel olev hematoom (II kd, tl 22-25). 58. Kohtule on esitatud väljavõtteid suhtlusrakenduste vestlustest. M. Ki ülekuulamisel esitati kohtule vestluse väljatrükk M. M, millest nähtuvalt kirjutas 16. oktoobril kell 14.47 M. M tunnistajale, et S. Aarde käes on midagi, mis kuulub tunnistajale. S. Aarde käib ja ähvardab sellega teisi, seega oleks hea, kui tunnistaja relva tema käest ära võtaks. Selle kaudu on võimalik tuvastada süüdistuse sisuks olevate sündmuste ligikaudset toimumise aega (II kd, tl 16–17). 59. Samuti esitati kohtule R. Jürgensteini ja J vahel peetud vestluse väljatrükk, milles R. Jürgenstein viitab sellele, et S. Aarde on kellelegi peksa andnud. Mõlemad vestlused toimusid 17. oktoobril 2023. Ka see viitab sündmuste toimumise ajale (enne 17. oktoobrit 2023), kuid muud olulist tõendusteavet vestlustes ei ole. Vestlused on üldsõnalised ja pole tõsikindel, et seal edastatu teave on tõepärane, mistõttu ei ole see oluline ka teiste tõendite usaldusväärsuse kontrollimise aspektist. 60. Lisaks esitati kohtule R. Jürgensteini ülekuulamise ajal vestluse väljatrükk „Pga“, kelle koha R. Jürgenstein selgitas, et see on S. Aarde konto. Vestluses ütleb S. Aarde, et peab peidus olema ja sõidab, eilse teema pärast. Ka see vestlus toimus 17. oktoobril ja on võimalik teha järeldusi toimunu aja kohta. (
  4. b)Tuvastatud faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang 61. Kohtu hinnangul on eeltoodud usaldusväärsetele tõenditele tuginedes kokkuvõtvalt võimalik tuvastada järgmised süüdistuse piiridesse jäävad ja ajavahemikul 14.–16. oktoobril 2023 xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx 17 1-24-823 aadressil xxxxxxx x asuvas kortermajas toimunud sündmused. - 1) Süüdistatav S. Aarde lõi kannatanu R.Pt ühel korral golfikepiga parema põlve pihta, mille tagajärjel tundis R. P valu ja parema põlve piirkonda tekkis vigastus. - 2) Kannatanu R.P korteris (xxxxx xxxxxxx aadressil xxxxxxxx x-x ) lõi S. Aarde kannatanut vähemalt 2 korda rusikaga näo piirkonda. Siis lõi R. Jürgenstein kannatanut rusikatega näkku vähemalt 5 korda, misjärel veel jalaga kaks korda ja vähemalt ühel korral rusikaga näo piirkonda. Sellega põhjustasid nad kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – pea pindmised hulgivigastused (hematoomid näol) ja hematoomid kehal. - 3) Kannatanu korteris (xxxxxxx xxxxxxx aadressil xxxxxxxxx x-x ) hoidis S. Aarde enda käes relvataolist eset ja suunas relvataolise eseme toru kannatanu pea piirkonda samal ajal öeldes: „Vajutan vä?“ ja „A ma lasen?“ Seejärel võttis relvataolise eseme S. Aarde käest enda kätte R. Jürgenstein, misjärel sihtis R. Jürgenstein relvataolise esemega R.Pt öeldes: „Ma olen julgem natuke kui Sigmar“. R. P tundis S. Aarde ja R. Jürgensteini tegevuse tagajärjel hirmu ja reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna R. Jürgenstein ja S. Aarde olid eelnevalt tema suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda. - 4) Ajavahemikul 14–17. oktoober 2023, aga pärast eelviidatud tuvastatud sündmusi ähvardas S. Aarde kannatanu korteris Xxxxx xxxxxx aadressil xxxxxxxx x-x kannatanut tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, mis seisnes selles, et S. Aarde ütles kannatanule, et kui ta avaldab eelneva kehalise väärkohtlemise asjaolusid politseile, lõpetab ta Kukemetsa karjääris. R. P tundis ähvarduse tõttu ohtu oma elu ja tervise pärast. Kuna S. Aarde oli eelnevalt tarvitanud tema suhtes füüsilist vägivalda, oli tal alust karta ähvarduse täideviimist. 62. Kaitsjate hinnangul on süüdistatavatele etteheidetud tegude toimepanemise aeg konkretiseerimata. Kuigi süüdistuse sisu on piiritletud kolme kuni nelja päevase vahemikuga, kohus kaitsjatega ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et kuriteo toimepanemise aeg ei pea olema tuvastatud sekundi või minuti täpsusega ja asjaoludest lähtuvalt võib see olla määratletav ka mingi ajavahemikuna (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-111-10, p 7). (Viidatud asjas oli teo toimepanemise aeg piiritletud 6 kuuga.) Kogutud tõenditele tuginedes jõuab kohus prokuröriga samasisulisele seisukohale, et ses asjas ei ole tagantjärgi võimalik etteheidetava kehalise väärkohtlemise aega täpsemalt määrata. Sündmuse kohta ütlusi andvad isikud olid tarbinud alkoholi, koosviibimine kestis päevi, mil isikud liikusid edasi tagasi vähemalt erinevate korterite vahel. Kolme kuni nelja päevane ajavahemik ei ole aga samas selline, mis kaitseõigust oluliselt rikuks. 63. Et S. Aarde lõi kannatanu R.Pt ühel korral golfikepiga parema põlve pihta, on tõendatud kannatanu ütlustega, mida kohus peab usaldusväärseks (vt otsuse p 33). Nagu öeldud, on 18 1-24-823 kannatanu ütlused ses osas järjepidevad ja selged. Golfikepi olemasolu on tuvastatud. Süüdistatava S. Aarde ja tunnistaja S.A ütlustest nähtub, et süüdistatav hoidis seda enesekaitseks, seega vajadusel füüsilise jõu kasutamiseks. Et S. Aarde oli valmis seda sel eesmärgil kasutama, nähtub ilmekalt teda kinni pidanud politseiametniku vormikaamera salvestiselt – süüdistatav tuleb neile uksele vastu, hoides golfikeppi kõrgel ja löögivalmis. Süüdistatava S. Aarde ütlustest, mis on kooskõlas ka kannatanu ütlustega, nähtub, et süüdistatav arvas, et kannatanu on temalt varastanud viina. Seega oli süüdistatav S. Aardel ka motiiv kannatanu suhtes varguse eest füüsilist vägivalda kasutada. Põlvevigastus on fikseeritud 15. novembril 2023 tehtud fotodega. Kuigi S. Aarde golfikepiga löömise osas ütluseid ei anna ja arvab, et pole seda teinud, on ta mälupildid toimunust lünklikud. Seega võis see aset leida ilma, et S. Aarde seda ülekuulamisel mäletaks. 64. Et golfikepiga löömise juures oleks olnud R. Jürgenstein ja samuti kannatanut siis löönud, kohus tõendatuks ei loe. Kannatanu andis kohtus ütluseid, et golfikepiga löömise juures R. Jürgensteini ei olnud. Seda, et teda esimesel päeval ei olnud, ütleb kannatanu kohtus mitmel korral. Muid tõendeid selle kohta ei ole. Selle kohta, et toruga löömine ei ole tõendatud, vt kohtuotsuse p 34. 65. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kannatanu R.P korteris lõi S. Aarde teda kaks korda rusikaga näkku ja R. Jürgenstein lõi kannatanut rusikatega näkku vähemalt 5 korda. Siis lõi ta kannatanut jalaga kaks korda ja vähemalt ühel korral rusikaga näo piirkonda. S. Aarde rusikaga löömine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt tegi ta vähemalt kaks rusikalööki näkku. Et kannatanut lõi ka R. Jürgenstein, on tõendatud tunnistaja M. Ki ütlustega, mida kohus peab usaldusväärseks (vt otsuse p-d 17–23). Nendega riimuvad kannatanu ütlused, et ka R. Jürgenstein on teda jalaga kaks korda löönud. Samuti haakub see süüdistatava S. Aarde ütlustega, mille kohaselt lõi kannatanut ka süüdistatav R. Jürgenstein. Et kannatanut löödi, kinnitavad haiglas fikseeritud tervisekahjustused – hematoomid näol, kätel ja seljal. Kannatanu vigastusi on osaliselt näha ka videosalvestiselt, mille S. Aarde kannatanu ähvardamisest tegi. Sealt on näha hematoomid näol ja silmade piirkonnas, ninajuure juures on kannatanul haav. Kannatanu hoiab käes salvrätti, mis on verekahtlase määrdumisega ja tõstab selle nina juurde. Kuna sellest võib järeldada, et kannatanu pühib verd, ei saanud vigastused olla tekitatud pikka aega enne relvaga ähvardamist. Relvaga ähvardasid teda aga just S. Aarde ja R. Jürgenstein. 66. Kannatanu relvataolise esemega ähvardamine on tõendatud videosalvestisega, mille S. Aarde enda ütluste kohaselt toimunust tegi. Salvestiselt nähtub, kuidas esmalt ähvardab kannatanut S. Aarde, seejärel R. Jürgenstein. R. Jürgensteini ütlused, et ta soovis vaid relva S. Aarde käest enda kätte saada, ei ole usaldusväärsed (vt otsuse p-d 47–53). Hiljem aga ähvardas S. Aarde kannatanut ka sellega, et ta lõpetab karjääris, kui politseile kehalise väärkohtlemise asjaolusid avaldab. See on tõendatud kannatanu ütlustega. Arvestades, et eelnevalt olid süüdistatavat kannatanut löönud, kartis kannatanu ähvarduste täiteviimist.

§ 121

lg 2 p 3 kvalifikatsioon 67.

§ 121

lg 1 järgi on kuriteona karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Sama paragrahvi teine lõige näeb raskema karistuse 19 1-24-823 teo eest juhtudel, kui see on toime pandud korduvalt (punkt 3). 68. Süüdistatavate tegevus vastab

§ 121lg 2 p 3 objektiivsele koosseisule.

S. Aarde lõi kannatanut golfikepiga vastu põlve, põhjustades talle valu ja põlvevigastuse. Mõne aja möödudes lõid S. Aarde ja R. Jürgenstein kannatanut grupis – S. Aarde kätega ja R. Jürgenstein käte ja jalgadega. Sellega tekitati talle valu ja tervisekahjustusi – hematoomid näol ja seljal.

  1. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas 1-17-7206, p 23).
  4. Kohtu hinnangul on S. Aarde tegevus – kannatanu golfikepiga löömine ja seejärel kannatanu löömine koos R. Jürgensteiniga – käsitatav ühe teona. Kehalise väärkohtlemise ajend oli sama – väidetav viina vargus –, seega olid löömised kantud ühtsest tahtlusest. Löömine on toime pandud ajaliselt lähestikku, kuigi pole konkreetselt tuvastatav, kui pikk oli ajaline vahe. Kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse süüdistatava kasuks (KrMS § 7 lg 3). Õiguslikult toob teomitmus üldjuhul kaasa raskemad tagajärjed (korduvus kvalifitseeriva tunnusena), mistõttu on süüdistatavale soodsam lähtuda õiguslikult ühest teost.
  5. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult (

§ 16lg 4) – kannatanu löömine oli süüdistatavate eesmärk.

Kehavigastused on põhjustatud vähemalt kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4).

Kannatanut golfikepiga, käte ja jalgade lüües pidi süüdistatavad võimalikuks pidama ja möönma, et tekitavad talle hematoome.

  1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  2. Süüdistatavate tegu on kvalifitseeritav

§ 121

lg 2 p 3 järgi, sest mõlemal on kehtiv kriminaalkaristus vägivalda sisaldava kuriteo toimepanemise eest. S. Aarde tunnistati Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2020. a otsusega nr 1-20-6277 süüdi

§ 200lg 2 p 7 järgi.

R. Jürgenstein tunnistati Tartu Maakohtu

  1. juuni
  2. a otsusega nr 1-23-1447 süüdi mh

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

Karistused olid teo toimepanemise ajal kehtivad. 74. Järelikult tuleb süüdistatavad

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada.

§ 120

lg 1 kvalifikatsioon 75.

§ 120

lg 1 sätestab, et tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

  1. Objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Asjaolud, millel 20 1-24-823 kannatanu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-59-11, p 9.2).
  4. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et süüdistatavad, suunates kannatanu poole relvataolist eset ja ähvardades teda relvast tulistamisega, ähvardasid kannatanut tapmise ja tervisekahjustuse tekitamise. On tõendatud, et kannatanu kartis ähvarduse täideviimist. Aluse selleks andis juba ähvardamise viis – relvataolise esemega kannatanu pea piirkonda sihtimine ja võimalikule tulistamisele viitamine on kahtlemata hirmu tekitav. Ähvarduse tõsiseltvõetavust suurendas ka tõik, et süüdistatavad olid hiljuti kannatanut peksnud. Videosalvestiselt nähtub, kuidas kannatanu pöörab R. Jürgensteinile selja ja hüüab „Ära lase“, millest nähtub, et ta võimalikku tulistamist kartis. Nii oleks see olnud tajutav ka objektiivsele kõrvalseisjale.
  5. Ähvardamisena

§ 120lg 1 tähenduses on käsitatav ka see, et S.

Aarde hiljem kannatanule ütles, et kui ta seoses tema suhtes toime pandud kehalise vägivallaga politseisse pöördub, lõpetab ta karjääris. See on mõistetav kui tapmisega ähvardamine, mida kinnitasid ka kannatanu ütlused. Arvestades, et süüdistatavad olid eelnevalt kannatanut peksnud ja teda relvaga ähvardanud, oli ähvardus kannatanu jaoks tõsiseltvõetav. Kohus käsitleb S. Aarde puhul nii relvaga kui ka hiljem karjääriga ähvardamist teoühtsuse mõttes ühe teona. See oli kantud ühtsest tahtlusest, suunatud sama kannatanu suhtes ja kuigi ähvarduste vahel esines tuvastama pikkuses ajaline vahe, ei olnud see sedavõrd suur, et saaks eitada käitumise ajalis-ruumilist lähedust. 79. Subjektiivsest küljest on ähvardamine toime pandud kavatsetusega (

§ 16lg 2).

Kohtu hinnangul oli süüdistavate eesmärk kannatanut ähvardada ja nad teadsid, et tekitavad sellega kannatanus hirmu.

  1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  2. Kohtu hinnangul on

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 120lg 1 alusel kvalifitseeritavad teod käsitatavad reaalkogumina.

Seda vaatamata sellele, et kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise episoodid on toime pandud ajaliselt lähestikku ja on suunatud sama kannatanu vastu. Riigikohus on selgitanud, et ähvardamine ei pruugi alati kehalises väärkohtlemises neelduda. Kui kehaline väärkohtlemine kasvab näiteks üle ähvarduseks isik tappa, on see eelnevaga võrreldes hoopis teistsuguse kvaliteediga süütegu. Kuigi ka ähvardamisega kahjustatakse isiku tervist, tuleb ähvardusega kaasneva ebaõiguse kindlaksmääramisel lähtuda ähvarduse sisust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-92-07, p 6.3). Teisisõnu tuleb hinnata, kas ähvardamises sisalduv ebaõigus on piisavalt suur, et mitte võimaldada ähvardamise kui järeldelikti neeldumist põhideliktis – kehalises väärkohtlemises (samas). Viidatud lahendis käsitas Riigikohus süütegusid reaalkogumina.
  3. Kohtu hinnangul ei neeldu praegusel juhul ähvardamisega kaasnev ebaõigus kehalises väärkohtlemises. Ähvarduse sisu on teistsuguse kvaliteediga – kannatanut ähvardatakse tapmisega, mitte ainult tervisekahjustuse tekitamisega.
  4. Eeltoodust tulenevalt on S. Aarde ja R. Jürgensteini ähvardamine kvalifitseeritav

§ 120lg 1 järgi.

(Süüdistuse sisuks olevatel asjaoludel ei ole täidetud

§-s 323 21 1-24-823 sätestatud koosseis. Kuna kohus süüdistuse piiridest väljuda ei tohi, ei analüüsi kohus ka nimetatud kuriteokoosseisu.)

  1. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Samas on see kohtu hinnangul tõendatud oluliselt väiksemas mahus kui on esitatud süüdistus. Süüdistatavate panus on kahtlemata oluline karistuse mõistmisel, kuid ei too kaasa süüdistatavate osalist õigeksmõistmist. Riigikohus on selgitanud, et süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata jäämine kohtumenetluses või asjaolude tuvastamine süüdistatavale soodsamal kujul ei tingi osalist õigeksmõistmist, kui kohtu kindlakstehtu vastab mis tahes süüteo tunnustele. Õigeksmõistva otsuse tegemiseks peab mõni süüdistuses osutatud iseseisev kuriteosündmus või süüdistatava seotus kuriteoga tervenisti ära langema – olgu siis tõendamatuse tõttu või põhjusel, et mitte miski sellest faktikogumist, mis on süüdistusse märgitud ja kohtu poolt kindlaks tehtud, ei vasta ühegi süüteokoosseisu tunnustele. Süüdistatava saab õigeks mõista vaid mingis teos tervikuna, mitte selle teo mõnes asjaolus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 1-20-470, p 23). Kuna kohus tuvastas, et

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalitiseeritava teo puhul on tegemist karistusõiguslikult ühe teoga (sellel seisukohal on olnud ka prokurör (vt

  1. juuni
  2. a istungi protokoll), ei tee kohus õigeksmõistvat otsust ses osas, mida kohus tõendatuks ei lugenud. (c) Karistus Reigo Jürgensteini karistus 85.

§ 121

lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

  1. R. Jürgensteini on juba korduvalt vangistusega karistatud. Mh on süüdistuse sisuks olev tegu toime pandud pärast eelmist kohtuotsust, millega mõisteti talle reaalne vangistus, kuid enne seda, kui ta vangistust kandma asus. Seega tuleb karistusliigina kõne alla üksnes vangistus.
  2. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et R. Jürgenstein lõi kannatanut mitmel korral nii käte kui jalgadega. Seega ei olnud tema teopanus väike. Karistusõiguslikult on tegemist siiski (vaid) ühe teoga. Süüdistatav ei kasutanud löömiseks esemeid. Kuigi kannatanule põhjustati kehavigastusi, ei olnud need siiski tõsised (valdavalt hematoomid). Kuna kehaline väärkohtlemine on toime pandud grupis, esineb

§ 58p-s 10 sätestatud karistust raskendav asjaolu.

Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuigi tegu on juriidilise korduvuse tõttu kvalifitseeritav

§ 121teise lõike järgi, vastab see vaid ühele kvalifitseerivale tunnusele.

Teosüüst lähtuvalt (eelkõige arvestades, et tegemist on ühe episoodiga ja raskeid vigastusi ei tekitatud) peaks karistus jääma alla keskmist määra.

  1. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes ei saa jätta tähelepanuta, et R. Jürgensteini on korduvalt vägivallakuritegude eest karistatud. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on tal 4 kehtivat karistust. Viimati karistati teda alles Tartu Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsusega

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi reaalse vangistusega.

See viitab, et varasemad karistused ei ole avaldanud soovitud mõju. Seega peab karistus siiski ületama oluliselt sanktsiooni 22 1-24-823 alammäära. 89. Arvestades neid asjaolusid kogumis, mõistab kohus R. Jürgensteinile

§ 121lg 2 p 3 järgi karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

90.

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest on ettenähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Arvestades süüdistatava varasemat karistatust, ei tule ka siin rahaline karistus kõne alla. 91. Tegemist on ühe episoodiga, mis viitab väiksemale süüle. Samas tuleb arvestada ähvarduse intensiivsust – kannatanut ähvardati tapmisega, mis on

§ 120lg-s 1 sätestatud ähvardustest raskeim.

Seejuures kasutati ähvardamiseks relvalaadset eset, mis tekitas kannatanus suurt hirmu. Suuremale süüle viitab ka asjaolu, miks kannatanut ähvardati. Nimelt soovisid süüdistatavad, et kannatanu ei avaldaks asjaolu, et nad olid eelnevalt tema suhtes vägivalda kasutanud. Siiski ähvardati kannatanut võrdlemisi lühiajaliselt (video kestus 45 sek) ja lõpus ütleb R. Jürgenstein rahulikult, et ei kavatse relvast lasta. Sarnaselt kehalise väärkohtlemise episoodiga, on teo toimepanemine grupis karistust raskendavaks asjaoluks (

§ 58p 10).

Need asjaolud kogumis viitavad keskmisest suuremale süüle. Kuna tegemist on vägivallateoga, tuleb ka siin eripreventsiooni silmas pidades arvestada süüdistatava varasemat karistatust vägivallakuritegude eest. Seega tuleb mõista karistus, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Kohus mõistab R. Jürgensteinile

§ 120lg 1 järgi karistuseks 8 kuud vangistust.

92.

§ 64

lg 1 sätestab, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohtu hinnangul ei ole tapmisega ähvardamisega kaasnev ebaõigus

§ 121

lg 2 p 3 järgi mõistetava karistusega hõlmatud, mistõttu tuleb üksikkaristustest raskeimat suurendada. (Et kergema karistuse kaetuks lugemine saab olla vaid väga erandlik, vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-20-16, p 16). Seega mõistab kohus

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

93. Kuna uued kuriteod on toime pandud enne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist, tuleb moodustata liitkaristus

§ 65lg 2 järgi.

Tartu Maakohtu

  1. juuni
  2. a otsusega nr 1-23-1447 tunnistati Reigo Jürgenstein süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 ja § 424 lg 2 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. Karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ja kandmata karistuseks jäi 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva vangistust.

  1. Kinnipidamisprotokollist nähtuvalt peeti R. Jürgenstein kinni
  2. oktoobril 2023 seoses kohtuotsusega 1-23-1447 ja kinnipeetavate isikute registrist nähtuvat viibib ta vanglas, seega kannab ta karistust. Karistuse kandmise tähtajana on märgitud
  3. mai
  4. Seega on R. Jürgensteinil kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kandmata Tartu Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsusega mõistetud 1 aasta 6 kuu 27 päeva pikkusest karistusest 9 kuud ja 17 päeva.

§ 65

g 2 alusel tuleb liitkaristuseks seega mõista 2 aastat 1 kuu ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates kohtuotsuse 23 1-24-823 kuulutamise päevast, s.o

  1. juuli
  2. Sigmar Aarde karistus
  3. Karistusregistrist nähtuvalt on S. Aardel üks kehtiv kriminaalkaristus – Tartu Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsusega karistati teda mh

§ 200lg 2 p 7 järgi vangistusega.

Tal on ka mitmeid arhiveeritud karistusi, kuid neist hilisemad ei ole mõistetud isikuvastaste kuritegude eest, mistõttu ei oma need hetkel karistuse mõistmisel tähtsust. Oluline on aga see, et S. Aardele on eelmise otsusega mõistetud röövimise eest vangistus, kuid sellegipoolest on ta jätkanud isikuvastaste kuritegude toimepanemist. Seega ei saa karistusliigina kohaldada rahalist karistust. 96.

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et kuigi S. Aarde ei löönud kannatanut arvuliselt palju kordi, kasutas ta selleks ühel korral golfikeppi. Tegemist on esemega, millega võib löömisel tekitada tõsiseid kehavigastusi. Sellegipoolest, kuigi kannatanule põhjustati kehavigastusi, ei olnud need tõsised (valdavalt hematoomid, seda ka põlvel, kuhu süüdistatav kannatanut golfikepiga lõi). Tegemist on ühe teoga. Kuna kehaline väärkohtlemine on toime pandud grupis, esineb

§ 58p-s 10 sätestatud karistust raskendav asjaolu.

Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus (

§ 57lg 1 p 3).

Kuigi tegu on juriidilise korduvuse tõttu kvalifitseeritav

§ 121teise lõike järgi, vastab see vaid ühele kvalifitseerivale tunnusele.

Kohtu hinnangul peaks karistus jääma seega alla sanktsiooni keskmist määra.

  1. Eripreventsiooni silmas pidades on oluline, et S. Aardet on karistatud
  2. oktoobri
  3. a otsusega röövimise eest vangistusega. Siis jäi karistus

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata, kuid see pöörati täitmisele.

Samas on uued kuriteod siiski toime pandud katseajal, sest S. Aarde vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. See viitab, et paraku ei ole varasem karistus siiski avaldanud S. Aardele soovitud mõju. Seega tuleb S. Aardele mõista

§ 121lg 2 p 3 järgi 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

98.

§ 120

lg 1 alusel karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et tegemist on karistusõiguslikult ühe episoodiga, mis viitab väiksemale süüle. Samas oli ähvardus intensiivne, sest kannatanut ähvardati tapmisega ja selleks kasutati relvalaadset eset. See tekitas kannatanus suurt hirmu. S. Aarde panus ähvardamisel oli R. Jürgensteini omast suurem – videosalvestiselt nähtuvalt ähvardab ta kannatanut korduvalt ja suunab relva kannatanu pea piirkonda. Küüniline on ka ähvardamise põhjus – kannatanu pidavat valetama selle kohta, kuidas ta oma vigastused sai ja sellega loobuma oma õiguste kaitsest. Kuigi kannatanut ähvardati esialgu võrdlemisi lühiajaliselt (video kestus 45 sek), viitab S. Aarde suuremale süüle seegi, et ta ähvardab kannatanu hiljem veel sellega, et kannatanu lõpetab karjääris. Kuna tegu on toime pandud grupis, esineb

§ 58p-s 10 sätestatud karistust raskendav asjaolu.

Esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 järgi – puhtsüdamlik kahetsus.

Sestap vaatamata kergendava asjaolu olemasolule viitavad need asjaolud kogumis keskmisest suuremale süüle. Kuna tegemist on vägivallateoga, tuleb ka siin eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada varasemat karistatust vägivallakuriteo eest. Seega tuleb mõista karistus, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Kohus mõistab S. 24 1-24-823 Aardele

§ 120lg 1 järgi karistuseks 9 kuud vangistust.

99. Et tapmisega ähvardamisega kaasnev ebaõigus ei ole kehalise väärkohtlemise eest mõistetava karistusega hõlmatud, tuleb

§ 64lg 1 alusel liitkaristust mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

Sestap mõistab kohus S. Aardele

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

100.Nagu öeldud, mõisteti S. Aarde Tartu Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsusega nr 1-20-6277 süüdi

§ 200lg 2 p 7 ja § 136 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

Karistus jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Tartu Maakohtu

  1. juuli
  2. a määrusega pöörati S. Aardele mõistetud karistus (3 aastat vangistust) täitmisele. Tartu Maakohtu
  3. aprilli
  4. a määrusega vabastati S. Aarde vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos elektroonilisele valvele allutamisega. Kohtumäärusega määrati katseaeg kuni
  5. septembrini
  6. Kinnipeetavate isikute registrist nähtuvalt viibis S. Aarde karistuse kandmisel
  7. septembrist 2021 –
  8. maini
  9. Seega on S. Aardel Tartu Maakohtu
  10. oktoobri
  11. a otsusega mõistetud 3-aastasest vangistusest kandmata 1 aasta ja 4 kuud vangistust. 101.

§ 65lg 2 alusel tuleb S.

Aardele mõista liitkaristus eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Seega tuleb S. Aardele

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb karistuse algust arvestada alates 23.

oktoobrist 2023, mil S. Aarde kahtlustatavana kinni peeti ja hiljem vahistati. (d) Muud küsimused Konfiskeerimine 102.

§ 83

lg 1 sätestab, et kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. S. Aarde lõi kannatanut põlve pihta golfikepiga, seega on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga. Tuvastatu kohaselt ei olnud golfikepp S. Aardel selle eesmärgipäraseks kasutamiseks, vaid enesekaitseks. Samas pani S. Aarde sellega toime hoopis kuriteo ja tuli löögivalmis golfikepiga vastu ka teda kinni pidama tulnud politseiametnikele. Sestap leiab kohus, et golfikepp tuleb teiste kaitseks konfiskeerida. Kuna see on väärtusetu, tuleb see hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Menetluskulud 103.Enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa

  1. juunil 2024 esitas S. Aarde kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse summas 1053 eurot, millele lisandub käibemaks 231,66 eurot. Kaitsja taotleb tasu täiendava toimikuga tutvumise, muudetud süüdistusega ja kohtuistungi protokollidega tutvumise, tõendite analüüsi, kaitsekõne ettevalmistuse ja telefonikonsultatsiooni eest summas 396 eurot. Lisaks taotleb kaitsja tasu kohtuistungitel osalemise eest summas 657 eurot. Summadele lisandub käibemaks. 104.Kohus rahuldab kaitsja
  2. juunil 2024 esitatud taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 ja justiitsministri
  3. juuli
  4. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 1 lg-te 1 ja 10, § 6 lg-te 3 ja 5 alusel 25 1-24-823 osaliselt. Nimelt sätestab korra § 6 lg 3, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Kuna kohus on
  5. märtsi
  6. a määrusega juba määranud tasu erinevate istungiväliste toimingute eest summas 144 eurot, saab kohus selles osas täiendavalt rahuldada kaitsja taotlust vaid 288 euro ulatuses. Kaitsja taotleb täiendavalt istungiväliste toimingute eest aga tasu 396 eurot. Samuti, kuna korra § lg 1 kohaselt arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega, võtab kohus aluseks
  7. juuni
  8. a istungi toimumise lõpu ajana kell 11.41 (taotluses 11.45). Seega saab kohus rahuldada kaitsja
  9. juuni
  10. a taotluse osaliselt. 105.Kohus määrab kaitsja tasu
  11. aprillist kuni
  12. juulini 2024 kohtuistungitel osalemise eest 653 eurot ja istungiväliste toimingute eest 288 eurot. Summadele lisandub käibemaks. Seega määrab kohus OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must maakohtu menetluses S. Aardele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 1148,02 eurot (sh käibemaks 207,02 eurot). 106.R. Jürgensteini kaitsja K. Kutsar esitas
  13. juunil 2024 taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks summas 1629,92 eurot (sh käibemaks 293,92 eurot). Taotlus on põhjendatud. Kohus määrab RÕS § 23 lg 1 ja korra § 1 lg-te 1 ja 10, § 6 lg-te 3 ja 5 alusel OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga maakohtu menetluses R. Jürgensteinile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 1629,92 eurot (sh käibemaks 293,92 eurot). 107.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. 108.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskulud riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest. Kohtueelses menetluses määrati S. Aarde kaitsjale vandeadvokaadi abi Anne Vissakule tasu 285,60 eurot ja määruskaebemenetluses 172,80 eurot. Kohtumenetluses määrati kaitsjale
  14. märtsi
  15. a määrusega 263,52 eurot ja kohtuotsusega 1148,02 eurot. Seega on S. Aarde kaitsja tasu kokku 1869,94 eurot. 109.Kohtueelses menetluses määrati R. Jürgensteini kaitsjale tasu 244 eurot. Kohtumenetluses määrati kaitsjale
  16. märtsi
  17. a määrusega 312,32 eurot ja kohtuotsusega 1629,92 eurot. Kaitsja tasu ja kulu on seega kokku 2186,24 eurot. 110.Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 tähenduses ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse
  18. detsembri
  19. a määrus nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates
  20. jaanuarist 2024 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Seega tuleb süüdistatavatel tasuda riigi tuludesse menetluskuluna ka sundraha 1230 eurot. 111.Seega tuleb S. Aardel tasuda kriminaalmenetluse kuludena kokku 3099,94 eurot ja 26 1-24-823 R. Jürgensteinil 3416,24 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul, sest süüdistatavad viibivad vangistuses ja seal on sissetulekute teenimise võimalused on piiratud, aga mitte välistatud. DVD-plaadid 112.Kriminaaltoimikus olevad CD- ja DVD plaadid tuleb jätta asja materjalide juurde. Tõkend 113.Kohus jätab S. Aardele kohaldatud tõkendi (vahistamine) muutmata. Vahistamise alus – uute kuritegude toimepanemise oht – ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks ära langenud. S. Aardel on kehtiv kriminaalkaristus vägivallakuriteo toimepanemise eest. Uued kuriteod on toime pandud katseajal ja seda pärast tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Oluliseks riskiteguriks uute kuritegude toimepanemisel on alkoholi tarvitamine, millega S. Aarde on tegelenud edutult. Kannatanu avaldus 114.Kuna R. P on esitanud avalduse pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa, jätab kohus selle läbi vaatama. (allkirjastatud digitaalselt) 27

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.