Obsah (4)

§ 1018§ 1023§ 1020§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-21-

§ 1018lg 2 mõttes tahe soodustada ka kostjat.

Asjaolu, et osaliselt oli asjaajamine ka hageja enda huvides, käsundita asjaajamist ei välista. Täidetud on

§ 1018

lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus, s.o asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja eeldatavale tahtele. Põlva Vallavalitsuse

1. oktoobri
2. a korralduse alusel anti üürilepinguga kasutusse terve Mooste Tervisekeskuse maja, sh maja
3. korrus. Sellest saab järeldada, et hageja ehitustööd hoones olid kostja objektiivsetes huvides. Eeldatavalt on vallal saadav üüritulu vähemalt osaliselt seotud
4. korruse väljaehitamisega. Hageja tehtud kulutused kostja jaoks majanduslikult põhjendatud ja kasulikud, mistõttu võib kostja nõusolekut asjaajamiseks eeldada. Seega on

§ 1018

sätestatud õigustatud käsundita asjaajamise tingimused täidetud ja

§ 1023

lg 1 alusel on hagejal käsundita asjaajajana õigus nõuda, et kostja kui soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. Järveotsa tee 3 maja kolmanda korruse väljaehitamisel tehtud kulutuste hindamisel saab aluseks võtta Einar Sanderi ehituskulude hinnangu. Kostja ei vaidlustanud Einar Sanderi ehituskulude 3 hinnangus märgitud tööde teostamist. Kostja ei esitanud tõendeid, mis annaks alust kahelda Einar Sanderi ehituskulude hinnangus või sellises ulatuses ehituskulude vajalikkuses. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja ei nõustu, et ehitustöid tehes oli hageja teadlik, et ajab osaliselt ka valla asja. Valla asja ajamiseks oleks pidanud olema selge, et vald on huvitatud ja vallale on vajalik rajada üldises kasutuses olevate ruumidega samasse hoonesse eluruumid. Otsusest ei selgu, mis huvi oleks vallal olnud selle vastu, et ruumides, mis on antud äriühingule rendile, oleksid eluruumid. Mooste vald ei tahtnud/kavatsenud tervisekeskuse kolmandale korrusele välja ehitada eluruumi. Kui sellist asjaolu oletada, oleks vallal olnud otstarbekas ehitada eluruumid seaduslikult ja koostada selleks ka vastav dokumentatsioon, s.o ehitusprojekt, ehitusluba, kaasata ehitusjärelevalve, enne kasutusele võtmist taotleda kasutusluba jne. Mooste vallal ei olnud ega ka kostjal ei saa olla huvi omada ebaseaduslikult, ilma vastava dokumentatsioonita ehitatud eluruume. Valla huvi füüsilise isiku poolt rajatavate eluruumide vastu pidi olemas ehitustegevuse ajal 2016/2017 aastal. Seega ei viita valla huvile see, et kostja on ruumid hiljem üürile andnud. Hageja, OÜ Orient SPA juhatuse liikmena, oli või pidi olema teadlik, kuidas oleks pidanud tema ja valla poolt olema ruumide kasutamine vormistatud, sest oli juhatuse liikmena sõlminud Mooste vallaga kirjaliku lepingu ruumide rendi kohta. Isegi kui hageja teatas Ülo Needole ehitustööde alustamise soovist, oleks ta pidanud enne ehituse algust ära ootama ka vastava vallavalitsuse korralduse ja lepingu sõlmimise vallaga. Hagejal ei olnud tegutsema asudes kavatsust vallalt kulude hüvitamist nõuda. Hageja ei ole vastavat kokkulepet tõendanud, samuti puuduvad ehitustegevuse kuludokumendid. Ehituskulude hinnang küsiti alles tagantjärgi
2. a. Kokkuleppe esinemisel kulude hüvitamise kohta oleks hageja ehitustegevuse algusest peale dokumenteerinud ja säilitanud ehitusega seotud kuludokumendid. Seega ei olnud asjaajamisele asumisel hagejal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist.
3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

§ 1018sätestatud käsundita asjaajamise eeldused on täidetud.

Kostjale kuuluvas majas ehitustöid tehes ajas hageja ka võõrast asja. Valla huvi füüsilise isiku rajatavate eluruumide vastu ei pidanud ilmtingimata olema olemas 2016/2017 aastal. Objektiivne huvi võib realiseeruda ka tulevikus ning iseenesest juba ruumide väljaehitamine vastas loogiliselt võttes maja omaniku huvile. Lisaks on tegemist uue väitega, mida kostja maakohtus ei esitanud.

§ 1020ei kuulu kohaldamisele, sest tegemist on õigustatud käsundita asjaajamisega.

Hagejal oli kavatsus nõuda soodustatult kulude hüvitamist. Hageja on kohtule kuludokumendid osaliselt (säilinud osas) esitanud.

1. augusti
2. a vastuskirjaga palus kostja esitada hagejal ehitusega seotud kuludokumendid. Eeltoodud käitumine viitab, et poolte vahel oli kokkulepe kulude hüvitamiseks. Kui kokkulepe puudus, siis see ei ole

§ 1023lg 3 kohaldamisel oluline.

Kui kostja tugineb

§ 1023

lg 3 järgsele vastuväitele, peab kostja tõendama hageja ilmse kavatsuse kostjalt kulutuste hüvitamist mitte nõuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4

1. Ringkonnakohus tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada, ringkonnakohus teeb asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
2. Asjas ei ole vaidlust, et hageja oli juhatuse liige OÜ-s Orient Spa, kes üüris 2015 kuni 2019 Mooste vallalt (kostja õiguseellane) Mooste Tervisekeskuse majas II korruse ruume. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja alustas
3. aastal sama maja III korrusele eluruumi ehitamist, mis sai valmis 2017 ja mida hageja kasutas kuni
4. aastani. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus III korrusele ehitatud eluruumi ehitustööde kulutuste eest kostjalt hüvitist nõuda. Hageja tugines käsundita asjaajamise sätetele ja alternatiivselt alusetule rikastumisele. 9.

§ 1018

mõttes võib käsundita asjaajamiseks mh olla teise isiku esemele kulutuste tegemine.

§ 1018

eelduste täidetuse korral saaks hageja nõue kostja kasuks tehtud kulutuste hüvitamiseks tuleneda

§ 1023

lg-st 1, mille järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (sh kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest) ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks, lähtudes kulutuste tegemise ajast (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 30;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 12;
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-118-14, p 19). Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt eluruumi ehitustöödega seotud kulutuste hüvitamist ja mõistlikku tasu nende tegemise eest, peab nende tööde tegemine vastama

§ 1018

lg 1 tingimustele, st kui kostja on asjaajamise (eluruumi ehitamise) heaks kiitnud või see vastas tema huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, asjaajamisele asumata jätmise korral jäänuks õigel ajal täitmata kostja seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või oli asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Asjas ei ole esile toodud asjaolusid, et asjaajamine oleks õigustatud oluliste avalike huvide järgimise tõttu (

§ 1018lg 1 p 3).

Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole asjaajamist ka heaks kiitnud

§ 1018lg 1 p 1 mõttes.

10. Õigustatud käsundita asjaajamisega on

§ 1018

lg 1 p 2 järgi tegemist siis, kui lisaks teise isiku asja ajamisele, teise isiku asja ajamise tahtele ja asjaajamiseks aluse puudumisele vastab asjaajamine teise isiku kui soodustatud isiku (soodustatu) huvidele ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Maakohus konstateeris, et hageja tegevus vastas kostja huvidele, kuid sisuliselt

§ 108lg 1 p-i 2 eelduste täitmist ei analüüsinud.

Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas vastasid hageja algatusel, kes füüsilise isikuna ei olnud Tervisekeskuse maja üürimise ega kasutamisega seotud, lepinguta, projektita ja ehitustehnilise järelevalveta teostatud ehitustööd kostja huvidele ja avaldatud või eeldatavale tahtele. Maakohus viitas ühele tõendile: kostja andis 2020. aastal Tervisekeskuse maja enampakkumise korras tervikuna üürile, sh ka katusekorruse ja eelduslikult hageja ehitatud eluruumi. Maakohus leidis, et sellest saab järeldada, et kostja teenib hageja teostatud käsundita asjaajamise tulemusena valminud eluruumiga tulu, mis on piisav, et tuvastada kostja soodustamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja tegevus vastas kostja huvile, st täidetud on

§ 1018

lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et asjas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kostjal oleks olnud huvi Tervisekeskuse maja III korruse ruumide väljaehitamiseks. Maakohtu menetluses tuvastati, et hagejal puudus ehitustööde tegemiseks kostja nõusolek ja kostja ei kiitnud ka tagantjärgi hageja tegevust heaks. 5 Kostja rõhutas menetluses läbivalt, et kuna kostja näol on tegemist kohaliku omavalituse üksusega, siis kõik üürimist ja ehitamist puudutavad otsused tuleb vastu võtta kehtiva korra kohaselt ja neid ei saanud teha ilma projektita, nende tegemist ei saanud otsustada hageja ainuisikuliselt. Soodustatu huvi ja eeldatava tahte kindlakstegemisel tuleb objektiivselt ja mõistliku asjaajaja vaatepunktist lähtuvalt küsida, kas mõistlik isik oleks sarnases situatsioonis leidnud, et teise isiku asja ajamine konkreetsel viisil on põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et tema poolt ehitustööde omal algatusel tegemisel pidi kostja arvestama, et ehitustööde eest nõutakse kostjalt kulutuste hüvitamist ja see vastas kostja tahtele. Hageja väitel oli kolmas isik (endine vallavanem) ehitustöödest teadlik. Kolmas isik kinnitas, et „Kolmanda korruse osas kokkuleppeid ei olnud. Vallal puudus tolleks raha ja ei tegelenud sellega. Jaanus oleks pidanud teatama, et hakkab ehitama ja siis oleksime pidanud vallavalitsuses otsuse vastu võtma ja leppima kokku. Nägin seda kolmandat korrust, kui see oli juba 90% valmis.“ (dtl 125). Käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja kohustada teda selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (RKTKo 7. juuni 2011, 3-2-1-44-11, p 33). Kostja edasine käitumine, sh Tervisekeskuse maja üürile andmine ei ole piisav, et lugeda hageja tegutsemine kostja huvidele vastavaks. Ringkonnakohus leiab, et hageja asjaajamist ei saa pidada õigustatuks, mistõttu ei ole hageja

§ 1023järgne kulutuste hüvitamise nõue põhjendatud.

12. Nõudeid

§ 1018

lg 1 ning § 1023 lg-te 1 ja 2 järgi ei ole, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks (

§ 1018

lg 2 ja § 1026 lg 1) või kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (

§ 1023lg 3) (vt ka Riigikohtu 21.

detsembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
2. Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et kui nõustuda maakohtuga ja lugeda käsundita asjaajamine õigustatuks, kuna see vastas kostja huvidele, ka siis puuduks hagejal kulutuste hüvitamise nõue.

§ 1023

lg 3 kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal kulutuste hüvitamise õigust.

1. Asja materjalidest nähtub, et hageja alustas ehitustöid
2. aastal. Sel ajal kasutas hageja juhitav äriühing Tervisekeskuse majas II korruse ruume ja hageja enda väitel soovis ta ehitada katusekorrusele korteri, et seal ise elada. 2017 sai hageja kinnitusel korter valmis ja ta asus seda kasutama. Menetluses ei ole olnud vaidlust selles, et hageja poolt ehitatud ruumi kasutas hageja ise. Hageja kinnitas
3. oktoobri 2022 istungil, et „Ruumikitsikus oli see, mis pani mind ehitama, et juurde saada, laieneda hiljem“ (dtl 49). Hageja kasutas enda ehitatud ruumi ka pärast II korruse ruume üürinud Orient Spa registrist kustutamist, seda kinnitab hageja e-kiri kostjale
4. maist
5. Nimetatud kirjas märgib hageja, et ta on ruume pärast OÜ tegevuse lõpetamist eraisikuna kasutanud, kuid ta hetkel neid ruume ei vaja ja neid kasutab hageja nõusolekul K. Kahrel, kes võtab kostjaga ise ühendust (dtl 67). Esmakordselt pöördus hageja kostja poole avaldusega kompenseerida eluruumi väljaehitamise kulud
6. juulil
7. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et asjaajamisele asumisel oli tal kavatsus ehitustööde eest tasu nõuda. Tasu mittenõudmist kinnitab hageja käitumine – ta alustas ehitustöid kostjat teavitamata ja ta kasutas valminud ruume ca 3 aastat ning esmakordselt pöördus tasunõudega kostja poole 5 aastat pärast väidetava asjaajamise algust. 6
8. Apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele esitas kostja, kes vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, st hagi rahuldamise käsundita asjaajamise sätete alusel ja kulutuste suuruse. Kuna maakohtu hinnangul oli täidetud õigustatud käsundita asjaajamise eeldused, siis ei kontrollinud maakohus täiendavalt hageja nõude põhjendatust alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus märkis otsuses, et kostja on esitanud aegumise vastuväite hageja nõudele alusetu rikastumise alusel. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas on menetlusökonoomiaga kooskõlas, kui ringkonnakohus esitab esmakordselt menetluses seisukoha hageja nõude kohta alusetu rikastumise sätete alusel ning ei saada asja selles osas maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Kuigi see ei tulene apellatsioonkaebuse piiridest, ei ole see apellatsioonimenetluse eesmärgiga vastuolus. TsÜS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja kinnitas, et alustas ehitustöid 2015 ja tulenevalt hageja enda seisukohast soovis ta algusest peale kulutuste hüvitamist. Vaidlust ei ole selles, et ehitustööd valmisid
9. Hageja esitas hagi
10. juulil
11. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue oli hagi esitamise ajaks aegunud ja seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus hageja nõuet alternatiivsel alusel.
12. Ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Kostja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1050 eurot. Maakohtus kostjal menetluskulusid ei tekkinud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 1050 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ 7