Obsah (10)

§ 59§ 114§ 131§ 132§ 23§ 134§ 26§ 55§ 110§ 217

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-1612 Tsiviilasi Mati Ma

) § 131 lg 2 võimaldab sissenõuet pöörata vaid teatud olukorras. Kohtutäitur ei märkinud arestimisaktis igakuiselt arestimisele mittekuuluvat summat, konkreetset arvutust, mis kinnitaks piirangutega arvestamist, ja seda, et arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, ega arvestanud

§-s 132 sätestatud piiranguid. Töövõimetoetusest 20% arestimisega jääb võlgniku sissetulek alla Statistikaameti avaldatud arvestuslikku elatusmiinimumi (elatusmiinimum;

1. aastal 303 eurot 40 senti,
2. aastal 338 eurot 20 senti) ja pärast eluasemekulude tasumist alla toimetulekupiiri 200 euro. Arestitud summa on 65 eurot 73 senti, kontole kantud töövõimetoetus 262 eurot 93 senti, jaanuari eluasemekulud 128 eurot 13 senti ning sissetulek pärast töövõimetoetuse arestimist ja eluasemekulude mahaarvamist 134 eurot 80 senti (262,93-128,13). Enne otsuse tegemist ei kuulanud kohtutäitur võlgnikku ära, varem pakutud võimalus esitada andmeid ei seondu töövõimetoetuse arestimisega. Õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku teavet on üksnes kohtutäituril, mitte abil (

§ 59lg 1).

Kohtutäitur rikkus

§ 114

, sest edastas võlgnikule ärakirja, mitte arestimisakti, ning ärakiri edastati viivitusega alles

1. detsembril
2. Ärakiri pidanuks olema digiallkirjastatud.
3. jaanuari 2023 otsus on tühine, sest selle tegi kohtutäituri abi.

reguleerib kohtutäituri, mitte tema abi õigusi ja kohustusi. 2

1. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur selgitas, et täitedokumendiks on Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-1828, mille kohaselt on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on sissenõudjal raha saamata, 18 355 eurot 80 senti;
3. märtsi 2020 määrusega jättis maakohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse. Nõudele lisanduvad täitemenetluse alustamise tasu 72 eurot ja kohtutäituri põhitasu 1620 eurot. Nõude katteks on 3,5 a jooksul laekunud 740 eurot 81 senti ehk alla 4%. Võlgnikul ei ole registritesse kantud vara ja ta ei ole oma vara kohta kohtutäiturile andmeid esitanud. Sellises olukorras on

§ 131lg 2 järgi võimalik pöörata sissenõue töövõimetoetusele.

Võlgnikule makstav töövõimetoetus on arestitud 2,95% ulatuses alates

1. juunist 2021, aresti on muudetud
2. aprillil,
3. augustil,
4. septembril ja
5. detsembril
6. Võlgnik on minetanud töövõimetoetusele sissenõude pööramise osas kaebeõiguse, kaebeõigus on üksnes arestimise ulatuse osas. Kohtutäitur kohustas
7. aprilli ja
8. detsembri 2023 ja
9. jaanuari 2024 otsustes võlgnikku esitama Revolut Bank UAB-s (Revolut) avatud konto väljavõtte alates
10. septembrist 2020 ning teatama tegeliku sissetuleku suuruse, allika ja sularaha päritolu. Võlgnik ei ole dokumente ja andmeid esitanud. Võlgnik teeb AS-is SEB Pank avatud kontole igakuiselt sularaha sissemakseid (nt 2023 oktoobris 555 eurot) või ülekandeid oma Revoluti kontolt (nt septembris 338 eurot). Võlgniku töövõimetoetuse päevamäär on 10 eurot 60 senti, s.o 318 eurot või 328 eurot 60 senti kuus. Seega on teadaolevalt võlgniku sissetulek vähemalt 656 eurot (318 + 338). Võlgniku
11. novembri 2023 kaebuse järgi suudab ta tasuda üüri 675 eurot 91 senti kuus (oktoobri üüriarve), eelduslikult on tal ka teisi väljaminekuid. Eeltoodud asjaoludel pidas kohtutäitur põhjendatuks kohaldada arestimisel

§ 132lg-id 12 ja 13.

Arestiga laekub 63 eurot 60 senti kuni 65 eurot 72 senti. Sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud ega vii eelduslikult ka tulevikus sissenõudja nõude rahuldamisele. Kohtutäiturile teadaolevast võlgniku minimaalsest igakuiselt kasutada olevast sissetulekust on arestitud 20% summast, mis ületab 338 euro 23 sendi suurust elatusmiinimumi.

1. Sissenõudja toetas kohtutäituri seisukohti ja palus jätta kaebuse rahuldamata. MAAKOHTU MÄÄRUS
2. Tartu Maakohus jättis
3. veebruari 2024 määrusega avaldaja kaebuse
4. detsembri 2023 arestimisakti ja
5. jaanuari 2024 otsuse peale rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning vabastas võlgniku riigilõivu 15 euro riigituludesse tasumisest. Maakohus jättis rahuldamata kohtutäituri tõendite kogumise taotluse (nõuda välja võlgniku Revolutis avatud arvelduskonto väljavõte). Kohtutäituri
6. detsembri 2023 dokumenti tuleb käsitada sissetuleku arestimise muutmise aktina, eksitav viide sellele kui ärakirjale ei muuda korralduse sisu. Maakohus kontrollib dokumenti kogu ulatuses. Aktiga muudeti küll arestimise määra, kuid kohtutäitur pidi seejuures kontrollima, kas töövõimetoetus on jätkuvalt arestitav.

§ 131

lg-st 2 tulenevad töövõimetoetusele sissenõude pööramise kolm eeldust on täidetud. Sissenõudja avalduseks on piisav

§ 23kohane täitmisavaldus, mille alusel täitemenetlus algatati.

Kohtutäituri andmetel on senise täitemenetluse jooksul täidetud nõuet 740 euro 81 sendi ulatuses, seda ei ole võimalik täita võlgniku muu vara arvelt. Võlgnik tegi

1. maist kuni
2. novembrini 2023 oma kontole nii sularaha sissemakseid kui ka pangaülekanded Revolutist, kuue kuu jooksul laekus kontole 3297 eurot 28 senti, s.o keskmiselt 549 eurot 55 senti kuus. Töövõimetoetus on 318 eurot või 328 eurot 60 senti kuus. Võlgnik ei ole selgitanud sularaha päritolu ega esitanud kohtutäituri küsitud kontoväljavõtet. 3 Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud oma sissetuleku kohta vajalikke andmeid, ei ole võimalik asuda seisukohale, et kinnipidamismäär 20% töövõimetoetusest kuus on liialt kõrge.
3. aasta elatusmiinimum oli 338 eurot 20 senti, võlgniku sissetulek keskmiselt 549 eurot 55 senti kuus ning arestitav määr seega keskmiselt 42 eurot 27 senti kuus ((549,55-338,20) * 0,2). Kuna võlgniku sissetulekud (sissemaksed ja ülekanded pangakontole) on erinevad, tuleb kohtutäituril igal kuul arvestada, et kinnipeetav summa ei ületaks

§ 132lg 1² sätestatud piirmäära.

Täpsemate andmete puudusel ei ole kohtutäituril võimalik välja tuua kinnipeetava summa arvutuskäiku. Võlgnik ei taotlenud kaebuses konkreetse kuu eest kinni peetud summa tagastamist ning kohus ei käsitle kinnipeetud summasid eraldi. Kohtutäitur andis võlgnikule võimaluse oma seisukoha esitamiseks

1. jaanuari 2024 ärakuulamisel.
2. detsembri 2023 dokumendil on kohtutäituri omakäeline allkiri ning digiallkirja ei tule ainult seetõttu lisada, et dokument saadetakse digitaalselt. Kohtutäituri abil on pädevus teha toiminguid kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 3 alusel. MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS
3. Võlgnik esitas
4. märtsil 2024 määruskaebuse, milles palub tunnistada kehtetuks või tühistada
5. detsembri 2023 arestimisakt ja
6. jaanuari 2024 otsus ning kohtutäituril tagastada arestitud töövõimetoetus (ennekõike summa, mille arestimisel jäi sissetulek jaanuaris 2024 alla toimetulekupiiri). Võlgnik palub kontrollida nii algse dokumendi, s.o töövõimetoetuse 20% ulatuses arestimise akti, olemasolu kui ka arestitud raha. Ärakiri ilma algdokumendita on õigustühine. Maakohtu väide täitemenetluse ebaõnnestumise ja laekumiste kohta on kontrollimata. Kohtutäituri andmed nõude täitmise kohta on valed ja erinevad sissenõudja andmetest. Võrdlusest selgub, et kohtutäitur jättis arestitud raha sissenõudjale edasi kandmata. Maakohus jättis ka tähelepanuta, et ei ole võimalik täpselt ette kindlaks määrata ajalist piiri, millal saab lugeda täitemenetluse võlgniku muu vara suhtes ebaõnnestunuks. Kohtutäitur ei ole võlgnikule
7. aprillil,
8. augustil ja
9. septembril 2023 aresti muutmisest teada andnud. Maakohtule peavad olema võlgniku sissetulekud ja sularahakanded teada, võlgnik esitas andmed ja selgitused
10. jaanuari 2024 menetlusabi taotluses. Nii maakohus kui ka kohtutäitur arvestasid võlgniku keskmise sissetuleku meelevaldselt. Kohtutäiturile ja maakohtule on teada kuud, mil eluasemekulud on kaetud toimetulekutoetusega. Kohtutäiturile on teada, et võlgnik saab üürida korterit, sest taotles eluasemekulude katteks toimetulekutoetust; võlgnik palus kanda toetuse otse üürileandjale. Samuti on teada ja registritest näha, et võlgnik töötas augustis Soomes ja sai töötasu. Töötasu maksti Revoluti kontole, sest kohtutäitur arestis töötasu ulatuses, mis ei võimaldada toime tulla. Võlgnik võttis sularaha välja ja pani vajadusel AS-i SEB Pank kontole. Kohtutäiturile esitamata andmed ei saa olla aluseks pöörata sissenõue töövõimetoetusele. Kohtutäitur pidi arvutuskäigu välja tooma andmete alusel, mille põhjal ta töövõimetoetuse 20% ulatuses arestis. Kohtutäitur oli teadlik sissetulekust ja selle suurusest juba enne
11. detsembri 2023 arestimisakti, maakohus jättis kohtutäituri
12. novembri 2023 kirja hindamata. Ei kohtutäitur ega maakohus arvestanud võlgniku ja sissenõudja majanduslikku olukorda. Töövõimetoetuse 20% ulatuses arestimisega jääb võlgniku sissetulek alla

§ 132lg 12 teises lauses kehtestatud miinimummäära.

Võlgnik taotles 11. jaanuari 2024 e-kirjas kohtutäiturilt mh konkreetse kuu eest kinnipeetud summa tagastamist, maakohus jättis selle tõendi uurimata. 4 Kohtutäitur andis võlgnikule võimaluse olla ära kuulatud alles pärast töövõimetoetusele sissenõude pööramist. KTS kehtib kohtutäiturile. Otseselt võlgniku või sissenõudja õiguste või kohustuste või täitedokumendi täitmisega seotud toimingute õiguslikuks aluseks on

.

1. Maakohus rahuldas
2. märtsi 2024 määrusega avaldaja
3. märtsi 2024 menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 euro tasumisest.
4. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jääb oma otsuses ja maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Arestide tulemusel on laekunud 868 eurot 3 senti (sh pärast otsuse tegemist): 72 eurot täitemenetluse alustamise tasu ja 52 eurot 8 senti kohtutäituri põhitasu katteks ja 743 eurot 95 senti sissenõudja nõude katteks. Üle kolme aasta kestnud menetluses on laekunud ca 4,3% sundtäitmisel olevast nõudest. Võlgniku arvelduskontole on alates
5. juulist 2021 jäetud kasutamiseks mittearestitav miinimum vastavalt

§ 132lg-s 1 sätestatule või enam.

Võlgnik selgitas sularaha päritolu esmakordselt määruskaebuses. Pangakonto väljavõtet sissetulekute suuruse kohta ta esitanud ei ole. Kuna võlgnik ei ole teabe andmise kohustust täitnud, ei ole võimalik tema tegelike sissetulekute suurust kontrollida. Töövõimetoetuse arestimise määra muutmisel lähtus kohtutäitur teadaolevast võlgniku sissetulekust (ülekanded Revolutis avatud kontolt, sularaha sissemaksed ja võlgniku avaldatud kulutused). Võlgnik varjab oma sissetulekuid. Arestimisakti muutmiseks tuleb võlgnikul esitada kohtutäiturile avaldus koos tõenditega sissetulekute ja nende muutumise kohta (

§ 134lg 1).

1. Sissenõudja toetab kohtutäituri seisukohta ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
4. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid – laekumised sissenõudjale ja kohtutäiturile ning sissetuleku arestimise akti (lisad 1, 2, 4; dtl-d 162, 163–166, 169–171) ja Revoluti konto väljavõtte (dtl-d 180–185), samuti kohtutäituri esitatud täitedokumendi, täitmisavalduse ja täitmisteate kättetoimetamist tõendavad dokumendid (dtl-d 205–219, 220, 221–244). Määruskaebusele lisatud võrdlust (lisa 3; dtl 167– 168) ei saa pidada eraldi tõendiks, vaid tegemist on võlgniku koostatud tabeliga, mida kohus käsitab võlgniku esitatud menetlusdokumendina.
5. Ringkonnakohus selgitab, et kohus kontrollib vaid
6. detsembri 2023 arestimisakti seaduslikkust ja põhjendatust, sest selle peale on võlgnik esitanud kohtutäiturile kaebuse. Võlgniku muud väited kohtutäituri tegevuse kohta ei ole kaebuse lahendamisel asjakohased.
7. Kohtutäitur pööras
8. aastal sissenõude võlgniku töövõimetoetusele 2,95% ulatuses. Hiljem,
9. aastal, on kinnipidamise määra korduvalt muudetud, kohtutäituri
10. novembri 2023 vastusest nähtuvalt kuulus arestimisele 0,92% (dtl 35).
11. detsembril 2023 arestis kohtutäitur töövõimetoetuse 20% ulatuses. Võlgnik leiab, et töövõimetoetus on arestitud põhjendamatult suures ulatuses, mistõttu jäi tema sissetulek jaanuaris 2024 alla toimetulekupiiri. 5
12. Töövõimetoetus ei ole

§ 131lg 1 p 61 järgi reeglina arestitav.

Õigus erandina töövõimetoetusele sissenõuet pöörata tuleneb

§ 131

lg 2 esimesest lausest, mille alusel võib sissenõude sissenõudja avalduse alusel pöörata sissenõude

§ 131

lg 1 p-des 6–7 nimetatud sissetulekutele, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane. Lisaks ei arestita

§ 132

lg 1 kohaselt reeglina sissetulekut, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui aga sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, lubab

§ 132

lg 12 arestida kuni 20% sissetulekust alla palga alammäära jäävast sissetulekust, tingimusel et sellest arvatakse eelnevalt maha Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Alla arvestusliku elatusmiinimumi jäävat sissetulekut ei arestita. Töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavuse otsustamiseks tuleb seega kohaldada

§ 131

lg-t 2 koos

§ 132

lg-ga 12 ja analüüsida nii seda, kas sissenõude pööramine on lubatav

§ 132

lg 2 järgi, kui ka seda, millises ulatuses täpselt võib töövõimetoetusele sissenõude pöörata (vt ka RKTKm 2-18-4482, p 18.3). Sissenõude pööramiseks on esiteks vaja sissenõudja avaldust, teiseks peab senine täitemenetlus olema ebaõnnestunud või eeldatavasti ebaõnnestuma ja kolmandaks peab sissenõude pööramine olema õiglane (vt RKTKm 2-18-4482, p 17). 18.

1. Maakohus on õigesti leidnud, et töövõimetoetuse arestimiseks ei ole vaja sissenõudja eraldi avaldust, selleks piisab täitemenetluse alustamise avaldusest, milles mh taotletakse sissenõude pööramist võlgniku sissetulekutele (RKTKm 2-18-4482, p 17.1). Kohtutäitur esitas ringkonnakohtule sissenõudja
2. septembri 2020 avalduse täitemenetluse alustamiseks, milles on taotletud sissenõude pööramist võlgniku kinnis- ja vallasvarale, nõudeõigustele, pangakontodele ja laekumistele (dtl 220). 18.
3. Nii töövõimetoetuse kui ka palga alammäärast allapoole jääva sissetuleku arestimise üks eeldus see, et sissenõudmine on ebaõnnestunud või eelduslikult ebaõnnestub. Võlgnik ei nõustu maakohtuga, et nimetatud eeldus on täidetud. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt on täitemenetlus siiski ebaõnnestumas, arvestades nii võlgniku vara ja seniseid laekumisi kui ka täitemenetluseks ette nähtud ajalist piiri. Sissenõudja nõue oli 18 355 eurot 80 senti, lisanduvad täitemenetluse alustamise tasu 72 eurot ja kohtutäituri põhitasu 1620 eurot. Täitemenetlus toimub alates septembrist 2020 ja seni on võlgnikult kohtutäituri andmetel laekunud 868 eurot 3 senti, sh 72 eurot täitemenetluse alustamise tasu ja 52 eurot 8 senti kohtutäituri põhitasu katteks ning 743 eurot 95 senti sissenõudja nõude katteks (dtl 147).
4. aprilli 2024 seisuga on sissenõudja nõudest täidetud 4,05% ning kohtutäitur on saanud põhitasust 3,22% ja kogu täitemenetluse alustamise tasu. Ei ole teada, et võlgnikul oleks muud vara, millele saaks sissenõuet pöörata, vähemalt ei ole võlgnik selliseid andmeid esitanud ei kohtule ega kohtutäiturile. Kohtutäitur on teinud piisavalt mõistlikke pingutusi võlgniku vara leidmiseks, mh nõudnud võlgnikult

§ 26

lg 1 alusel korduvalt andmete esitamist tema sissetulekute kohta ning Revoluti konto väljavõtet, sh

1. detsembri 2023 otsuses (dtl 81). Võlgnik ei ole andmeid ega tõendit küsitud ajavahemiku kohta esitanud. Arestitava vara tekkimine tulevikus ei ole seni teadaoleva põhjal tõenäoline. Võlgniku määruskaebuses avaldatu põhjal on alust arvata, et ta varjab oma sissetulekuid ning teeb kõik endast oleneva, et vältida nõude täitmist. Näiteks avaldas võlgnik, et on töötasu sellele sissenõude pööramise vältimiseks lasknud kanda välisriigis asuvale kontole, kuna sissetulekust jäeti tema meelest arestimata liiga väike osa. Samuti avaldas võlgnik
2. märtsi 2024 menetlusabi taotluses, et sai töövaidluse tulemusel KM element OÜ-lt hüvitise 1616 eurot 46 senti, mille lasi kanda lähedase kontole (dtl 127); ringkonnakohus peab võimalikuks seda 6 arvesse võtta, sest võlgniku määruskaebusest nähtuvalt peaks kohus arvestama kaebuse lahendamisel ka menetlusabi taotluses märgitut (dtl 109). Ebaõnnestumise tõenäosusele viitab ringkonnakohtu hinnangul seegi, et ka täitemenetlusele eelnenud pankrotimenetluses ja kohustuste vabastamise menetluses ei õnnestunud sissenõudja sama nõuet täita. Täitemenetluse läbiviimiseks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 järgi reeglina aega kümme aastat. Arvestades et senise nelja aasta jooksul on täitemenetluses laekunud vähem kui 5% nõudest, ei ole võlgniku varalise seisu ja koostöövalmiduse samaks jäämise puhul nõude rahuldamine täies ulatuses võimalik. Kuigi võlgnikul on õigus, et ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata ajalist piiri, millal saab lugeda täitemenetluse võlgniku muu vara suhtes ebaõnnestunuks, on siiski võlgniku varalise seisu ja menetluse senise kulu pinnalt võimalik ebaõnnestumise tõenäosust prognoosida. Antud juhul on prognoos kehv – täitmise jätkumisel samas tempos ei suuda võlgnik enne täitmise aegumist nõudest täita isegi veerandit. Sellega on õigustatud täitemenetluse võimaluste maksimaalne kasutamine. 18.
3. Selleks, et hinnata, kas ja millises määras töövõimetoetusele sissenõude pööramine on õiglane, tuleb hinnata võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna. Hinnata tuleb mh seda, kas töövõimetoetuse maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms), samuti seda, kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste. Hindamisel tuleb arvestada ka

§ 132

lg 12 teises lauses kehtestatud sissetuleku miinimummäära, mis peab võlgnikule kätte jääma (vt nt ka RKTKm

1. märts 2019 nr 2-18-4482, p-d 21.2, 17.3). Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et
2. detsembri 2023 arestimisaktis ei ole nõuetekohaselt välja toodud töövõimetoetusele 20% ulatuses sissenõude pööramise aluseks olevat arvestuskäiku ega arestimise määra põhjendust. Piisav ei ole kohtutäituri üldsõnaline märge, et igakuiselt kinnipidamisele kuuluv osa on arvutatud kohtutäiturile teadaolevate võlgniku sissetuleku suuruse ja ülalpeetavate arvu põhjal, arvestades

§-st 132 tulenevaid sissetuleku arestimise piiranguid. Võlgniku kaebuse lahendamisel tehtud otsusest nähtuvad siiski konkreetsemad andmed, mille alusel kohtutäitur töövõimetoetuse 20% ulatuses arestis. Erinevalt maakohtu arusaamast ei ilmne kohtutäituri esitatust, et ta oleks võtnud arestimisel aluseks võlgniku kuue kuu keskmise sissetuleku. Kohtutäitur on võtnud aluseks selle, et võlgnikule laekub lisaks toetusele iga kuu vähemalt 338 eurot. Sellise järelduse on kohtutäitur teinud võlgniku konto väljavõttest

1. maist kuni
2. novembrini 2023 (dtl-d 84–94), millest nähtuvad järgmised sularaha sissemaksed ja ülekanded võlgniku välisriigis olevalt kontolt: mais sissemakse 30 eurot; juunis sissemaksed 320 eurot; juulis sissemaksed 85 eurot; augustis sissemakse 120 eurot; septembris ülekanded 338 eurot; oktoobris sissemaksed 555 eurot; novembris
3. novembri seisuga sissemaksed 25 eurot. Seega on võlgniku igakuine sissetulek olenevalt kuu pikkusest olnud koos töövõimetoetusega kohtutäituri hinnangul vähemalt 656 eurot või 666 eurot 60 senti. Kohtutäitur on arvesse võtnud ka seda, et võlgnik suutis
4. novembri 2023 kaebusest nähtuvalt tasuda üüri 675 eurot 91 senti kuus (dtl 98). Kohtutäituri
5. novembri 2023 e-kirjast (dtl 35) nähtub, et kohtutäitur arvestab arestimistel lisaks töövõimetoetusele ka muude kontole laekunud summadega. Kohtutäitur sai arestimisakti koostades arvestada talle sel ajal teadaolevate andmetega. Võlgniku sissetulek jäi sellise arvestuse kohaselt alla Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2022 määrusega nr 124 kehtestatud kuupalga alammäära ehk 725 euro. Sellest võis kohtutäitur arestida kuni 20%, arvates esmalt maha arvestusliku elatismiinimumi.

§ 132

lg 14 kohaselt avaldab Statistikaamet väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta

1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes.
2. jaanuaril 2024 avaldatud teate kohaselt oli
3. aasta arvestuslik elatismiinimum 338 eurot 7 23 senti ja
4. jaanuaril 2023 avaldatud teate kohaselt
5. aasta elatusmiinimum 303 eurot 38 senti. Seega tuli
6. aastal lähtuda elatusmiinimumist 303 eurot 38 senti, mitte kohtutäituri ja maakohtu märgitud 338 eurost 23 sendist. Võlgniku teadaolevate ja kohtutäituri arvestuse aluseks olevate sissetulekute põhjal saanuks

§ 132

lg 12 järgi arestida kuni 20% ehk olenevalt kuu pikkusest 70 eurot 52 senti ((656 – 303,38) * 0,2) või 72 eurot 64 senti ((666,60 – 303,38) * 0,2). Kohtutäitur arestis töövõimetoetuse 20% ulatuses, mis on 318 euro või 328 euro 60 sendi suuruse töövõimetoetuse puhul vastavalt 63 eurot 60 senti või 65 eurot 72 senti, mis moodustab vastavalt 18% või 18,09% arvestuse aluseks olevast võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud elatusmiinimum. Seega ei ületanud kinnipidamine

§ 132lg-s 12 sätestatud piiranguid.

Puuduvad andmed, et võlgnikul oleks ülalpeetavad, kellega

§ 132kohaldamisel arvestada.

Kuivõrd nõudest oli täidetud vaid tühine osa, ei saa sissetuleku arestimist peaaegu maksimumsummas pidada võlgniku suhtes ebaõiglaseks. Kohtutäitur võis arestida 20% töövõimetoetusest, kui võlgnikul oli kohtutäituri teada muid sissetulekuid vähemalt elatusmiinimumi ulatuses. Mittearestitava summa kasutamine oli võlgnikule tagatud konto arestimisel arestivabaks jäetud osa kaudu (dtl 148). Võlgnik tugineb määruskaebuses mh andmetele, mida ta avaldas maakohtus üksnes

1. jaanuari 2024 menetlusabi taotluses (dtl-d 38–47). Võlgnik ei ole samas esitanud asjaolusid ja tõendeid, millest saaks järeldada, et
2. detsembril 2023 ei olnud arestimise määra suurendamine põhjendatud, kohtutäiturile ei olnud arestimisakti koostades teada alles hiljem menetlusabitaotluses esitatud selgitused. Vastupidi, võlgniku määruskaebuses ja
3. jaanuari 2024 menetlusabi taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et arestimine ja selle määr oli õiglane ning tagas võlgniku minimaalse toimetuleku. Võlgniku
4. novembri 2023 kaebusest nähtuvalt on ta võimeline pidama eluaset, mille üürikulu on 675 eurot 91 senti (dtl 98). Menetlusabi taotluse kohaselt (dtl 41) on võlgnik taotlenud eluasemekulude katmiseks toimetulekutoetust, seega on vähemalt osa võlgniku eluasemekuludest kaetud toimetulekutoetusega. Menetlusabi taotluse ja määruskaebuse kohaselt töötas võlgnik augustis Soomes, töötasu maksti augustis ja septembris Revoluti kontole. Võlgnik tegi AS-i SEB Pank kontole ülekandeid ja sissemakseid säästudest (sh augusti töötasust). Arvestades AS-i SEB Pank kontole tehtud sissemakseid ja ülekandeid, on võlgniku sissetulekud või säästud võlgniku väidetust suuremad. Võlgnik on esitanud ringkonnakohtule oma Revoluti konto väljavõtte
5. augustist kuni
6. detsembrini
7. Sellelt nähtuvad võlgniku nimetatud palgalaekumised, kuid mitte seda, mille arvelt ta tegi oktoobris 2023 oma SEB Panga kontole sularaha sissemakseid. Revoluti kontolt ei ole sel ajavahemikul sularaha välja võetud. Sissemaksed võivad, kuid ei pruugi pärineda SEB Pangast septembris 2023 väljavõetud rahast. Seega ei ole võlgnik enne vaidlustatud arestimisakti koostamist andnud kohtutäiturile täit ülevaadet oma sissetulekutest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arestimise määra muutmisel pidi kohtutäitur kontrollima, kas töövõimetoetus on jätkuvalt arestitav. Kohtutäituri selgitustest tulenevalt on ta seda teinud. Lisaks viitab juba alates
8. aastast arestitud toetuse arestimise määra korduv muutmine sellele, et kohtutäitur korrigeerib arestimise määra uute andmete ilmnemisel. Kui võlgniku sissetulek on ebaregulaarne või kohtutäiturile esitatud andmed on puudulikud, muudab kohtutäitur täiendavate andmete saamisel arestimise akti

§ 134lg 1 alusel.

19. Enne töövõimetoetuse arestimist kuulab kohtutäitur

§ 131lg 2 teise lause kohaselt võlgniku ära võimaluse korral.

Kui kohtutäitur jätab võlgniku ära kuulamata, ei too see iseenesest alati kaasa ebaõiget lahendit (vt ka RKTKm

1. märts 2019 nr 2-18-4482, p 20). Võlgniku õiguste kaitse on mh tagatud kaebuse esitamise õiguse kaudu (vt RKTKm
2. juuni 2015 nr 3-2-1-62-15, p 14). Arvestades, et võlgniku töövõimetoetus oli arestitud juba enne vaidlustatud akti koostamist, sai võlgnik esitada teavet oma majandusliku seisundi jm vajalike 8 asjaolude kohta kohtutäiturile juba varem. Samuti oli võlgnikul võimalik ilmuda
3. jaanuaril 2024 kohtutäituri büroosse kaebuse läbivaatamisele (dtl 27), seda võimalust võlgnik ei kasutanud.
4. Eeltoodu põhjal võis
5. detsembri 2023 arestimisakti pidada selle tegemise ajal ja kohtutäiturile teadaolevate andmete alusel põhjendatuks. Võlgnik ei ole tõendanud väiteid oma varalise seisu ja tegelike sissetulekute kohta vaidlusaluse arestimisakti koostamise ajal.
6. Asjas ei ole andmeid, et arestimine võiks olla üldistel alusel tühine.

§ 55

järgi on arestimine tühine eelkõige siis, kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet, vara on arestinud ebapädev isik või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohtutäiturile on esitatud kehtiv täitedokument, võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud hiljemalt 25. septembril 2020 (dtl-d 221–244), kohtutäitur on sissetuleku arestimiseks pädev ja kaebuste ajaloost tuleneva võlgniku tiheda suhtluse käigus kohtutäituriga on võlgnikku tema õigustest teavitatud. 22.

§ 114

lg 3 kohaselt toimetab kohtutäitur arestimisakti esmalt kätte võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule ning alles seejärel viivitamata võlgnikule. Arestimisakt koostati

1. detsembril 2023, mis oli neljapäev, ning ärakiri toimetati võlgnikule kätte esmaspäeval
2. detsembril 2023 kell 12.15 (dtl 19). Arestimisakti koostamise ja selle ärakirja võlgnikule kättetoimetamise vahele jäi vaid üks tööpäev ning kaks nädalavahetuse päeva, kusjuures enne võlgnikule saatmist tuli akt ka Töötukassale kätte toimetada. Seda arvestades ei ole kohtutäitur akti ärakirja võlgnikule edastamisega põhjendamatult viivitanud.
3. Vastuseks võlgniku väitele, et
4. detsembri 2023 arestimise akti ärakirja (dtl-d 13–14) originaali ei ole olemas, on kohtutäitur selgitanud, et infosüsteemi vahendusel Töötukassale arestimise akti edastamisel ei ole akti nn originaal ilma eelteadmisteta loetav ja mõistetav. Seetõttu koostab kohtutäitur võlgniku teavitamise kohustuse täitmiseks aktist eraldi dokumendi (dtl-d 200–201). Kuigi sisuliselt on tegemist tõlkega masinkeelest inimkeelde, ei ole nimetus „ärakiri“ iseenesest eksitav.

§ 110ja § 75 lg 3 alusel antakse võlgnikule arestimisakti ärakiri.

Seega ei ole

-iga vastuolus võlgnikule ärakirja edastamine. Kuivõrd Töötukassa on võlgniku toetusest teinud kinnipidamisi vaidlustatud aktist tulenevas suuruses, ei ole loogiline võlgniku väide, et akti originaali ei ole olemas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et akti ärakirja ei ole vaja digiallkirjastada, kui see on juba käsitsi allkirjastatud.

1. Ringkonnakohus selgitab võlgnikule, et kohtutäitur ei pidanudki sissenõudjale üle kandma kogu võlgnikult laekunud raha. Täitemenetluse läbiviimise eest saab kohtutäitur menetluse alustamise tasu ja põhitasu. Menetluse alustamise tasu muutub KTS § 32 lg 1 kohaselt sissenõutavaks menetluse alustamisega. Põhitasu muutub KTS § 32 lg 2 esimese lause järgi sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule ja põhitasu saab kohtutäitur KTS § 32 lg 5 alusel arvestada võrdeliselt sissenõutud summaga. Nähtuvalt Swedbank AS-i ja kohtutäituri vastustest seisuga
2. ja
3. märts 2024 ning nende põhjal võlgniku koostatud võrdlusest (dtl-d 162–168) ei ole kohtutäitur arvestanud enda tasu suuremas määras kui seadus seda lubab. Ülejäänud summade sissenõudjale ülekandmises ei ole alust kahelda, sest kaebuse menetlemisel osalev sissenõudja ei ole väitnud, et ta poleks raha saanud. Seega ei ole kohtutäitur midagi omastanud ega jätnud sissenõudjale alusetult raha üle kandmata. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit selle kohta, et temalt oleks laekunud kohtutäituri väidetust rohkem.
4. Võlgnikul on õigus, et maakohus ei ole hinnanud kohtutäituri
5. novembri 2023 kirja (dtl 35), kuid see ei ole toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. 9
6. Praeguses menetluses ei lahenda kohus vaidlust, mis puudutab võimalikku asjaolude muutumist pärast
7. detsembrit
8. Asjaolude muutumisel on võlgnikul õigus taotleda kohtutäiturilt arestimisakti muutmist ja kaevata selle taotluse lahendamise peale eraldi menetluses.

§ 134

lg 1 näeb ette, et kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel.

1. Määruskaebuses palub võlgnik tagastada töövõimetoetusest osa, mille arestimisel jäi sissetulek 2024 jaanuaris alla toimetulekupiiri. Võlgnik esitas selle taotluse esmakordselt alles ringkonnakohtule. Piisav ei ole see, et maakohtule esitatud kaebuse lisaks 6 oli võlgniku
2. jaanuari 2024 e-kiri ja järgnev e-kirjavahetus täituriga jaanuaris 2024 kinnipeetud summa tagastamiseks (dtl-d 28–31). Menetluses olevas kohtuasjas lahendati võlgniku
3. detsembri 2023 kaebusest tulenevalt üksnes
4. detsembri 2023 arestimisakti õiguspärasuse küsimust.
5. Kohtutäitur ei pea kõiki toiminguid tegema isiklikult. Kohtutäituri abi võib KTS § 23 lg 3 teise lause järgi teha kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki neid ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lg 1 kohaselt tegema isiklikult. Kuna KTS § 7 lg 1 ega

§ 217

lg 5 ei nimeta kaebuse lahendamist toiminguna, mida kohtutäitur peab tegema isiklikult, võib seda teha ka kohtutäituri abi. Kuna kohtutäituri abi teeb toiminguid kohtutäituri nimel, on abi otsus käsitatav kohtutäituri otsusena (vt ka RKTKm

1. jaanuar 2014 nr 3-2-1-164-13, p 15). Kuivõrd kohtutäituri peamiseks tegevuseks on täitemenetluse läbiviimine, reguleerib kohtutäituri seadus eelkõige just kohtutäituri tegevust ja pädevust täitemenetluse korraldamisel. Võlgniku teistsugune arusaam seaduste reguleerimisalast on ekslik.
2. Vastuseks võlgniku rahulolematusele täitedokumendiga märgib ringkonnakohus, et sundtäitmisel korraldatud enampakkumisel ei saada asja eest enamasti selle turuhinda, vaid vähem. Seetõttu võib panditud kinnisasja müümisel juhtuda, et pank ei saa müügihinnast kogu seda summat, mis talle võlgu ollakse. Ülejäänud võlga on pangal endiselt õigus laenusaajalt nõuda.
3. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 659 ja § 644 lg 3 teise lause alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Avaldaja on määruskaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Kuna avaldaja varaline olukord ei ole kohtu andmetel menetluse kestel muutunud, tuleb ta TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 10