← Eesti

3-23-2818/24

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-23-2818 27. se

) § 20 lg 1). Väidet ainsa juurdepääsu kohta ei ole osaühing veenvalt selgitanud ega tõendanud. Vaidluse ese on sama riigitee, mille puhul Tallinna Ringkonnakohus leidis otsuses nr 3-22-2003/31, et Mõisavahe Äripark OÜ-l ei ole subjektiivset õigust nõuda, et riik ehitaks just vaidlusalustes projekteerimistingimustes kirjeldatud tee. Üksnes puutumus vaidluse esemega või huvi vaidlustatud akti kehtima jäämise vastu ei ole piisav alus kolmanda isiku kaasamiseks. Kolmanda isiku kaasamine võib teistele menetlusosalistele olulist mõju avaldada nii menetlustähtaegade pikenemise kui ka menetluskulude suurenemise tõttu.

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. juuli
  3. a määrusega rahuldamata Mõisavahe Äripark OÜ määruskaebuse. Määruses jäi ringkonnakohus asjas nr 3-22-2003 väljendatud seisukoha juurde, et Mõisavahe Äripark OÜ-l ei ole subjektiivset õigust nõuda, et riik ehitaks just tolles haldusasjas vaidlustatud projekteerimistingimuste ja praeguses asjas vaidlustatud ehitusloa kohase tee. Osaühingul on asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel õigus nõuda naaberkinnisasja omanikelt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, kui tal selline juurdepääs puudub. See ei puuduta praegust ehitusloa vaidlust. Pole alust arvata, et osaühingu kinnistuid puudutava detailplaneeringu kehtestamine ja seega ehitusõiguse saamine sõltub otseselt praeguses kohtuasjas vaidlustatud ehitusloa kehtima jäämisest. Kolmanda isiku kaasamine võib piirata kaebajate kaebeõigust, sest see viib nende menetluskulude olulise suurendamiseni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. Mõisavahe Äripark OÜ palub määruskaebuses tühistada nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu määruse ja kaasata ta kolmanda isikuna menetlusse. Määruskaebuse põhjendused olid järgmised. 6.
  5. Kolmanda isiku kaasamine ei nõua täit kindlust, et isiku õiguste või kohustuste üle otsustatakse (RKHKm 3-21-150/44). Kavandatav kogujatee hakkaks paiknema ka osaühingu kinnistutel, puudutades otseselt tema omandiõigust. Vastasel korral puuduks ka kaebajatel kaebeõigus. Transpordiamet kaasas osaühingu, otsustades, et ehitusluba puudutab tema õigusi. Vaidlustatud kohtumäärus on vastuolus eelneva haldusmenetluse käiguga ja õiguspärase ootusega, et osaühingut koheldakse kui menetlusosalist ja et ehitusluba jääb kehtima. Osaühingul on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 lg 2, RKHKm 3-21-1203/58, p 4.3). See tuleneb tema omandiõigusest kinnisasjade suhtes. 6.
  6. Praegune Mõisavahe tee ei ole avalik. Juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt on oluline. Sellest sõltub kinnistute väärtus. Edaspidi Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt sissesõit suletakse Mõisavahe teelt ja osaühing ei saa sealt kaudu enam kinnistutele ligi. Ilma juurdepääsuta ei ole võimalik kinnistutele ehitusõigust saada ning neid tulevikus kasutada. Detailplaneeringu koostamise ajal selgus, et puudub juurdepääs avalikult teelt ning aluseks tuleb võtta riigitee projekteerimistingimused ning ehitusluba. Praegusel juhul on riik ja kohalik omavalitsus kavandanud juurdepääsu kolmanda isiku kinnistutele mööda ehitusloa alusel rajatavat teed. Saku valla üldplaneering näeb samuti ette kinnistutele kogujatee rajamise. Vaidlustatud ehitusloale eelnenud projekteerimistingimused täpsustavad Harju maakonna teemaplaneeringut “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“. 6.
  7. Menetluskulude suurenemine ei kaalu üles osaühingu õiguste riivet. 2

(4)3-23-2818
  1. Transpordiamet leiab vastuses, et Mõisavahe Äripark OÜ kaasamine ei ole käesolevas asjas tingimata vajalik. Kaebajate vaidlustatud ehitusluba puudutab projekti esimest ehitusetappi (olemasoleva Mõisavahe tee ristmiku sulgemine, uue suundristmiku rajamine põhimaanteele ja Mõisavahe tee ühendamine suundristmikuga). Tallinna Halduskohus jättis
  2. augusti
  3. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsus pole küll veel jõustunud, kuid tagab Mõisavahe Äripark OÜ huvi.
  4. V. Kookmaa ja K. Kookmaa paluvad vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajate väitel ei saa avalik huvi olla põhjus osaühingu kaasamiseks. Osaühingul puudub õigus nõuda tee ehitamist. Ehitusluba ei kohusta adressaati ehitama (ehitusseadustiku § 38 lg 1). Mõisavahe Äripark OÜ ei olnud ehitusloa taotleja. Kolmandat isikut ei tohi kaasata kergel käel (RKHKm 3-19-874/19). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Määruskaebus tuleb rahuldada. Riigikohus tühistab nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu määruse menetlusnormi rikkumise tõttu. Mõisavahe Äripark OÜ tuleb kaasata asja menetlusse kolmanda isikuna (

§ 238lg 4 teine lause).

10.

§ 20

lg 1 järgi on isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse kaasamine kohustuslik, kui kohtulahendiga võidakse otsustada isiku õiguste või kohustuste üle (RKHKm 3-21-150/44, p 16; RKHKo 3-3-3-1-04, p 7). Kaasamine ei nõua täit kindlust, et kohtuotsusega isiku õiguste või kohustuste üle otsustatakse (RKHKm 3‑19‑874/19, p 9).

  1. Käesolevas asjas on kaebajad vaidlustanud ehitusloa, mille mõju on Mõisavahe Äripark OÜ-le soodustav. See võimaldab ehitada kogujatee, mille kaudu pääseks riigimaanteelt kaebaja kinnistutele osaühingu huve arvestades soodsamal viisil kui seni. Senine juurdepääs on tagatud eratee kaudu. Mahasõit riigimaanteelt on praegu lahendatud teisiti kui ehitusloa aluseks olevas projektis. Pole määrav, kas see kogujatee on kinnistutel kavandatud arendustegevuseks vältimatult vajalik. Sellise soodustava haldusakti võimalik tühistamine riivaks omandiõigust. Omandipõhiõiguse riive on selle põhiõiguse kaitsealasse kuuluva õigusliku positsiooni igasugune ebasoodne mõjutamine (RKPJKo 5-22-12/19, p 33; RKÜKo 3-3-1-69-09, p 57).
  2. Kolleegium ei nõustu ka kohtute käsitlusega, et ehitusluba annab osaühingule vaid juhusliku eelise. Pole määrav, kes oli ehitusloa taotleja ning et ehitusluba ei pane adressaadile peale kohustust projekt ellu viia. Ehitusluba lahendab küsimuse, kuidas pääseda avalikult teelt osaühingu kinnistutele, ning täpsustab seda silmas pidades kohalikku liikluslahendust. Seeläbi on ehitusluba vähemalt muuhulgas suunatud osaühingu huvide ja omandiõiguse kaitsmisele (vrd RKEKo 3-3-1-15-01, p 22). Ehitusloast tulenev lahendus on osaühingu jaoks soodsam kui AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud juurdepääsuõigus ning loob seega täiendava õiguse. Seetõttu on ilmne, et käesolevas asjas tehtava kohtulahendiga võidakse otsustada osaühingu õiguste üle. PS § 24 lg 2 annab õiguse olla ka sellise kohtuasja arutamise juures, mille tulemuseks võib olla ilmajäämine haldusaktiga antud õigusest. Käesolev asi erineb oluliselt asjas nr 3-3-1-59-11 käsitletust, kus kolleegium ei pidanud vajalikuks kaasata maantee eelprojekti menetlusse tanklaomanikku. Viidatud asjas ei olnud vaidluse all kinnistule avalikult teelt juurdepääsu tagamine, vaid säilivale maanteele lisaks uue maantee ehitamine (otsuse p 19).
  3. Kolmanda isiku kaasamine ei sõltu

§ 20

lg 1 järgi võimalikust menetluskulude suurenemisest ega menetlusaja pikenemisest, kui on ilmne, et kohtulahendiga võidakse otsustada isiku õiguste või kohustuste üle (RKHKm 3-19-874/19, p 9). Kui kolmanda isiku menetluskulude 3

(4)3-23-2818 väljamõistmine oleks kaebaja jaoks ülemäärane, on kohtul võimalik need jätta osaliselt või tervikuna kolmanda isiku enda kanda (

§ 108lg 11; RKHKo 3-3-1-67-14, p 32.1).

14. Kolleegium ei nõustu osaühingu väidetega, et kohtud rikkusid tema õigustatud ootust. Haldusorgan ei saa lahendada halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna kaasamise küsimust. Seega ei sõltu osaühingu kaasamine vastustaja otsustest, toimingutest ega seisukohtadest. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.