Asendada P.I-le Pärnu Maakohtu 20.11.2015.a otsusega mõistetud rahalise karistus 1000 eurot, mis miinimumpäevamäära (10 eurot) arvestades moodustab 100 (sada) päevamäära, vangistusega 33 (kolmkümmend kolm) päeva.
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht: xxxxxxx mnt, xxx xxxxxx alevik, xxxxxx vald, xxxxxxx maakond; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrus saata Maksu- ja Tolliametile ja P.I-le tema poolt antud e-posti aadressile: kallaste72@gmail.com. Määrus saata peale jõustumist kohtutäiturile (Eha Nikker) ja 1
alusel määrati, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, tasudes ühes kuus 100 eurot. Otsus jõustus 08.12.2015.a. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati 23.11.2016.a tema suhtes täitemenetlust. 24.05.2021.a teavitas kohtutäitur asenduskaristuse kohaldamise asjaolude ilmnemisest, kriminaalasjas mõistetud rahaline karistus on tasumata summas 1000 eurot. MENETLUSOSALISE SEISUKOHT KOHTUISTUNGIL Süüdimõistetu P.I kinnitas kohtuistungil, et temale Pärnu Maakohtu 20.11.2015.a otsusega mõistetud rahaline karistus on tervikuna tasumata ning ta nõustus tegema üldkasulikku tööd. KOHTU SEISUKOHT Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära süüdimõistetu seletuse, leidis, et taotlus karistuse asendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 1 järgi asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga
alusel, kui süüdimõistetu ei ole talle mõistetud rahalist karistust tasunud.
lg 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust,
Süüdimõistetul vara puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub Maksu- ja Tolliameti poolt kohtule esitatud avaldusest, mille kohaselt ei ole nõudest midagi tasutud ning tegemist on varatu isikuga. Süüdimõistetu selgitas kohtus, et rahaline karistus on tasumata, kuna tal olid rasked ajad, praegu ta ametlikult ei tööta. Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu pole enam kui viie aasta jooksul rahalist karistus tasuma asunud, puudub kohtul veendumus, et ta enne rahalise karistuse sissenõude aegumist rahalise karistuse terves ulatuses tasub. Seega on põhjendatud Maksu- ja Tolliameti taotluse rahuldamine. Eeltoodu alusel tuleb P.I-le mõistetud rahaline karistus 1000 eurot, mis moodustab rahalise karistuse miinimumpäevamäära arvestades 100 rahalise karistuse päevamäära, asendada 33 päeva vangistusega ning vangistus asendada süüdimõistetu nõusolekul 33 tunni üldkasuliku tööga. 2
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha. Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata P.I-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 4 kohaselt peab P.I üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.