a. Kohustada T.H alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 p 21, 9 alusel määrata T.H-le katseajaks järgmised kohustused: 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 5) alluda elektroonilisele valvele 7 (seitse) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrus T.H suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu T.H kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 21.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8426 tunnistati T.H süüdi
järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 1000 eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrati mõistetud rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Harju Maakohtu 23.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9037 tunnistati T.H süüdi
lg 2 p 8,
lg 2 p 2 ja
T.H-le mõistetud karistusele liideti juurde Harju Maakohtu 21.12.2015 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus, mis jäeti iseseisvalt täitmisele.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui T.H ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Harju Maakohtu 25.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2073 tunnistati T.H süüdi
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 23.11.2017 otsusega mõistetud liitkaristusega (1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust ja rahaline karistus 1000 eurot) ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust ja rahaline karistus summas 1000 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Lisaks tunnistati T.H süüdi
lg 2 p 4 järgi ja liideti Harju Maakohtu 23.11.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mõistes vangistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust ja rahaline karistus 1000 eurot.
lgte 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib kontrollnõudeid. Harju Maakohtu 20.04.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-914 tunnistati T.H süüdi
lg 2 p 1,
Karistust vähendati 1/3 võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 25.03.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat 6 kuud vangistust ja rahaline karistus 2
Karistuse hulka arvestati eelvangistus 6 kuud ja 6 päeva ning loeti karistuse (7 aastat ja 2 kuud) vangistuse kandmise aja alguseks 15.10.
lg 1, 2 alusel T.H-le Harju Maakohtu 21.12.2015 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 20.04.2020 otsusele liidetud rahaline karistus 54 päevamäära (548,93 eurot) 18 (kaheksateistkümne) päeva vangistusega.
lg 1 alusel loeti asendusvangistus 18 päeva vangistust kaetuks T.H-le Harju Maakohtu 20.04.2020 mõistetud liitkaristusega (7 aastat 2 kuud). Tartu Vangla esitas kohtule materjalid T.H tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse T.H tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Positiivsete asjaoludena tõi prokurör välja ITK täitmise, toetavad lähedased ja elukoha olemasolu. Negatiivsete asjaoludena tõi prokurör välja süüdimõistetu isiku ja kuriteo toimepanemise asjaolud. T.H on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib viiendat korda. Seega varasemad kriminaalkaristused ja vangistuses viibimised ei ole muutud süüdimõistetu käitumist vabaduses seaduskuulekamaks. T.H on olnud kriminaalhooldusel ja katseajal on ta rikkunud kehtestatud käitumiskontrolli nõudeid. Eeltoodust tulenevalt nõustus prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta T.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. T.H selgitas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda elektroonilise valvega ja asuks elama Paldiskisse pere juurde. Olemas töökoht sadamas, kus on ka varem töötanud. Vanglatööstuses on töötanud üle aasta keevitajana. Vanglasse sattudes sai aru, et kõige suurem probleem on narkootikumide tarbimine. Abikaasa sai sellest teda ja andis valida, kas pere läheb lahku või läheb T.H ravile. Lubas perele, et elab edaspidi ilma narkootikumideta. On olnud neli aastat puhas ja tahab sellega edasi tegeleda. On käinud programmides ja tahab ka vabaduses edasi jätkata, on võtnud ühendust Elulootuse programmiga, kes on nõus programmi vastu võtma. Kaitsja toetab T.H vanglast enne tähtaega vabastamist. Isik on vangistuses olles aru saanud oma narkosõltuvusest, on hakanud sellega tegelema ja jätkab seda ka vabaduses. Vabanedes on isikul olemas töö- ja elukoht. T.H töötab vanglas ning tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Kaitsja leiab, et T.H suudab edaspidi hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on T.H temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on Harju maakonnas 3
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.H on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, millest kuus on arhiveeritud karistused ja vanglas viibib ta viiendat korda. Varasemalt on karistatud väga eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas vargused, omastamine, mootorsõiduki ärandamine, kehaline väärkohtlemine, narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, loodusliku loomastiku kahjustamine ja liiklussüüteod. Käesolevat karistust kannab lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise ja tulirelva käitlemise eest. Vangla iseloomustusest lähtuvalt on kuriteo toimepanemise ajendiks olnud majandusliku kasu saamine, sõltuvusprobleemid, puudulik probleemide lahendamise oskus ja grupi mõju. Kuriteod on toime pannud nii ettekavandatult kui ka ette planeerimata. Olenemata süüdimõistetu varasemast kriminaalsest elukäigust, ei saa üksnes selle pinnalt väita, et T.H käesolev karistus ei ole oma eesmärki täitnud. Kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal saab pidada pigem heaks. Ta on osalenud vangla majandustöödel ning lubatud tööle AS -i Eesti Vanglatööstus. Iseloomustuse kohaselt töötamisega probleeme esinenud ei ole. Lisaks puuduvad T.H kehtivad distsiplinaarkaristused. T.H on vangistuses olles läbinud nii A2 kui ka B2 tasemel riigikeele õppe, lõpetades heade tulemustega. T.H on vangistuses viibides läbinud sotsiaalprogramme, osalenud sõltuvusteemalisel loengutsüklil ning struktureeritud vestlustel hoiakute muutmiseks ja majandusliku sissetuleku teenimise teemal. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbiviijate sõnul oli kinnipeetav aktiivne, asjalik ja motiveeritud osaleja. Eeltoodu pinnalt saab järeldada, et kinnipeetava üldjoontes korrektne käitumine karistuse kandmise ajal annab aluse tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivseks saab pidada ka T.H vabanemisjärgseid elutingimusi. Vanglast ennetähtaegse vabanemise korral soovib ta asuda elama xxxxxxxx linnas asuvasse ühetoalisesse korterisse, korteri omanikuks on T.H abikaasa isa. Kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et soovib vabaneda elektroonilise valvega ning esialgu asub elama xxxxxxxxxxx ühetoalisesse korterisse, kuhu asub elama ka süüdimõistetu abikaasa koos lastega. Vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik asuda tööle sadamasse, kus on ka varem töötanud. Vabaduses on kinnipeetaval lähedastena toeks ema, isa, õde, poolvend, abikaasa ja lapsed. Seega saab kokkuvõtvalt öelda, et keskkond, kuhu T.H vabanemisjärgselt asub, on igati tema vabanemist ja edasist hakkamasaamist toetav. T.H senist elukäiku on tugevalt negatiivselt mõjutanud sõltuvusprobleemid, mis on soodustanud ka tema õigusvastast käitumist. Kinnipeetav on vangla iseloomustuse kohaselt tarvitanud narkootikume umbes 20 aastat, viimased 5 aastat sellest korra nädalas. Kohtuistungil tunnistas T.H ka enda sõltuvust narkootilistest ainetest. Vangistuses 4
24 kuuks tuleb süüdimõistetu allutada ka
Vähendamaks narkootikumide tarvitamisega seotud mõtlematu käitumise ja kuritegude toimepanemise riski, 1 määrab kohus T.H-le
lg 2 p 2 alusel täiendava kohustuse mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus määrab
Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on Hxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv korter. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja korteri omanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.