KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-18-7318 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise kohaldamisega Süüdimõistetu H.F , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev valve Kalju Kutsar 02.05.2019 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta H.F talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.F tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.10.2018 kohtuotsusega KarS § 424 lg 1 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS §-de 65 lg 2, 68 lg 1 alusel lõplikult liitkaristusega 1 aasta 1 kuu 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 14.08.2018 ja lõpp 29.09.
- H.F andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 1
(4)Kinnipidamisasutusest H.F kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressile xxx. Eramu vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Vanemad andsid nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks nende elukohas. 21.02.2019 vangla poolt tehtud Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) ettepanek H.F-i alalise elamisõiguse lõpetamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks, kuid see menetlus on PPA poolt veel algatamata. Isikul on põhiharidus. Töötas vabaduses mitteametlikult ehitusel. Kinnipeetav soovib riigikeelt vanglas õppida. Kinnipeetava käitumine näitab, et vabaduses ta ei olnud hariduse jätkamises eriti motiveeritud, kuna ei teinud jõupingutusi kutse omandamiseks. Sooritas varguse majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vanglas keeldus tööle asumisest. Isikul on võlgnevusi 1292,09 eurot. Käitumiskontrolli perioodil oli H.F tegevusetu ning vanemate ülalpidamisel. Vanglast vabanemisel puudub kindel töökoht, seega nõuete likvideerimine on vähetõenäoline. Vanemate sõnul on nad valmis poja vanglast vabanemisel tagama talle eluks vajaliku kuni poja iseseisvumiseni. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad ja vend. Suhted perekonnas on head ja toetavad, kuid kinnipeetav sooritas vägivaldse kuriteo koos vennaga. Kinnipeetav isa on ühel korral kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava suhtlusringkonna kuulusid kriminaalse taustaga inimesed, kellega enam ei suhtle ega kavatse. Vanglal ei ole andmeid, et kinnipeetav oleks kellegi surve all kuriteo sooritanud. Kinnipeetav käitus riskivalt ega hoolinud oma tegude tagajärgedest, millele viitab ka viimane liiklussüütegu. Isik on karistatud joobes juhtimise eest ning AS § 71 järgi. Alkoholi kuritarvitamist eitab ning üritab ennast õigustada. Kinnipeetava sõnul tarvitas alkoholi harva, kuid vangla hinnangul isik võib varjata alkoholi tarvitamist ja tal siiski esinevad probleemid alkoholi tarvitamisega. Isik on tarvitanud kanepit ning karistatud NPALS § 15¹ lg 1 järgi. Isik on kriminaalkorras karistatud 3 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kriminaalhooldusel olles pani toime uue kuriteo ning tarvitas alkoholi ja narkootikume. Kinnipeetava käitumine viitab sellele, et ta ei väärtustanud ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning ei näinud mõtet oma käitumist teiste heaolu nimel piirata. Kinnipeetav räägib, et on motiveeritud elama seaduskuulekalt, kuigi vajab selleks abi ja toetust. Kinnipeetava sõnul vangistus on teda mõjutanud mõtlemapanevalt ning ta on sellele järgnevalt valmis oma eluviisi muutma. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 72%. Vangla ei toeta H.F ennetähtaegset vabastamist. H.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et H.F tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. Kohtule on esitatud materjalid elektroonilise valvega vabastamiseks, mille võimalus avanes 16.01.2019. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 02.04.2019. Seega kaalub kohus nii elektroonise valvega kui ka ilma selleta tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. 2
(4)KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristusi on üks. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ning garanteeritud töökoht. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile Võru 35a, Valga. Eramu vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. H.F pani viimase kuriteo toime katseajal ning eelmine karistus pöörati seoses sellega täitmisele. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes pani uue kuriteo toime katseajal, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Varasemalt on kohus andnud isikule võimaluse kanda karistust vabaduses, kuid mis kahetsusväärselt ebaõnnestus, kuna isik pani katseajal toime uue kuriteo. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.09.2019, ärakandmiseks on veel ligi 5 kuud vangistust, mis on küllalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või töötada. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta 3
(4)on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja lähedaste olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Isiku ennetähtaegsele vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kõik ülaltoodu käib nii elektroonilise valvega kui ka ilma selleta tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse kohta. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu H.F-i temale Tartu Maakohtu 05.10.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)