Obsah (4)

§ 120§ 74§ 75§ 78

1-21-1590 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1590 (20231602926) Kohtunik Mairi Hei

§ 120

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaspar Urmas Oja Süüdistatav A.P isikukood: XXX; xxx kodakondsus; elukoht: xxx; xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: x OÜ; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole Kaitsja Indrek Västrik (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada A.P

§ 120

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (üks päevamäär 20,70 eurot) s.o 3105 eurot. 2.

§ 74

lg 1 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui A.P ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all, mille kohaselt on A.P kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx 1 1-21-1590 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustub A.P osalema sotsiaalprogrammis.

4.

§ 78

lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist alates otsuse kuulutamisest.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldada kannatanu J. M. isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeld 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest keelates A.P: - läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit; - läheneda kannatanu elukohale aadressil xxx lähemale kui 50 meetrit; - läheneda kannatanu töökohale aadressil xxx lähemale kui 50 meetrit; - suhelda kannatanuga vahetult, võtta temaga ühendust telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondade vahendusel, tavaposti teel. - Erandina on isiklikult, avalikes kohtades, elukohale ning töökohale lähenemine lubatud ühise hooldusõigusega seonduvalt eelnevalt kokku lepitud ajal. Erandina on kannatanuga vahetult suhtlemine lubatud ühise hooldusõigusega seonduvalt tekstsõnumitega (SMS) kuni 3 sõnumit nädalas, üks sõnum maksimaalselt kuni 500 tähemärki pikk.
2. Asitõend: 1 optiline andmekandja, mis asub kriminaaltoimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
3. Välja mõista A.P-lt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 1,5 palga alammäärast, s.o 876 eurost ½, s.o 483 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 81,60 eurot, s.o kokku 519,60 eurot.
4. Sundrahast ½, s.o 483 eurot jätta riigi kanda.
5. KrMS § 180 lg 3
6. lause alusel tuleb A.P menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt 43,30 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „A.P , kriminaalasi 1-212 1-21-1590 1590, menetluskulud“ ja viitenumber
7. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
8. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile ning edastada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
9. peatüki
10. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS A.P süüdistatakse selles, et tema helistas 03.12.2020 umbes kella 19:00 paiku enda telefoninumbrilt xxx oma endise elukaaslase J. M. telefonile numbril xxx ning ähvardas teda happega näkku pritsida ja talle mobiiltelefoni tagumikku panna. Kannatanu tajus ähvardust reaalsena, kartis oma tervise pärast ja kartis ähvarduse täideviimist, kuna süüdistatav oli ka varem agressiivselt käitunud (noaga asju lõiganud, mobiiltelefoni puruks visanud), happe viskamine tundus kannatanule reaalne, kuna süüdistatav töötab puhastusfirmas. Sel moel pani A.P oma tahtliku teoga toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise selliselt, et on olnud alust karta ähvarduse täideviimist s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU Süüdistatava A.P, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on A.P-le mõistetavaks karistuseks

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 150 päevamäära (üks päevamäär 20,70 eurot) s.o 3105 eurot.

§ 74

lg 1 järgi jätta karistus tingimisi kohaldamata ning seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mille järgi tema on kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 1-21-1590 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt ning arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata, et süüdimõistetu on

§ 75

lg 2 järgi kohustatud: osalema sotsiaalprogrammis; (

§ 75lg 2 p 8) Vastavalt VÕS § 1055 ja Kr

MS § 310¹ alusel ning lähtuvalt kannatanu taotlusest /tl 7/ kohaldada kohtuotsusega süüdistatavale kannatanu isikuõiguste kaitseks kannatanu vastu toimepandud kuriteos lähenemiskeeld 3 aastaks selliselt, et keelata süüdistataval: läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit. läheneda kannatanu elukohale aadressil xxx lähemale kui 50 meetrit. läheneda kannatanu töökohale aadressil xxx lähemale kui 50 meetrit. suhelda kannatanuga vahetult, võtta temaga ühendust telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondade vahendusel, tavaposti teel. Erandina on isiklikult, avalikes kohtades, elukohale ning töökohale lähenemine lubatud ühise hooldusõigusega seonduvalt eelnevalt kokku lepitud ajal. Erandina on kannatanuga vahetult suhtlemine lubatud ühise hooldusõigusega seonduvalt tekstsõnumitega (SMS) kuni 3 sõnumit nädalas, üks sõnum maksimaalselt kuni 500 tähemärki pikk. Menetluskulud Kaitsjatasu advokaadile Indrek Västrik kokku 81,60 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Pool sundrahast jääb riigi kanda tulenevalt süüdistatava majanduslikust olukorrast (4 ülalpeetavat, osaline töövõime). Ülejäänud kriminaalmenetluse kulud st pool sundrahast ja kaitsjatasu kuuluvad hüvitamisele süüdistatava poolt. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude hüvitamine summas 519,60 eurot kohtuotsuse jõustumisest alates ositi igakuiselt 12 kuu jooksul. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti 4 1-21-1590 kvalifitseeritud, mistõttu tuleb A.P

§ 120lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Asitõendid 1 optiline andmekandja jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 5