lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: J. P., Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusta-lituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Z.G , ik: XXX, elukoht: XXX. RESOLUTSIOON 1. Jätta Z.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi uurija R. S. 30.05.2023 otsusele väärteoasjas nr 2317,23,005231 Z.G karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi uurija R. S. 30.05.2023 otsus väärteoasjas nr 2317,23,005231 Z.G karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, muutmata ja tühistamata.
lg 1 ja § 46 lg 3 nõudeid ja kohustusi ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Menetlusalune isik esitab Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 30.05.2023 kiirmenetluse otsuse 10220182611514 peale VTMS § 114 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtvalt asus kohtuväline menetleja väärteomenetluse käigus seisukohale, et menetlusalune isik juhtis mootorratast Suzuki GSF 650S (reg XXX) ohtlikul viisil, so ei hoidnud külgvahet, mille tulemusena riivas ristmikul peatunud sõiduautot Toyota Avensis (reg XXX), põhjustades sellega varalise kahju Toyota Avensis omanikule P.L. . Sellega rikkus väidetavalt menetlusalune isik
Eeltoodu ning menetluses kogutud tõendite alusel karistas kohtuväline menetleja menetlusalust isikut kiirmenetluse korras
Menetlusalune isik leiab, et eelnimetatud karistuse kohaldamiseks puudub alus. Menetluses kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik väita väljaspool mõistlikku kahtlust, et menetlusaluse isiku mootorratas riivas teist sõidukit. Kohtuvälise menetleja versiooni järgi möödus menetlusalune isik mootorrattaga sõiduautost Pirita tee / Reidi tee ristmikul Tallinna linnas ning riivas seda oma suunatulega. Menetleja teostas sõidukite vaatlused, mõõtes sõiduautol oleva kriimu kõrgust ning mootorratta suunatule kõrgust. Vaatluste juurde lisatud fotodest on selgelt nähtav, et mootorratta suunatule ning sõiduautol oleva kriimustuse kõrguste erinevus on vahemikus 10-15cm. Nimelt on mootorratta suunatule kõrgus maapinnast 75cm, kuid sõiduauto kerekahjustuste kõrgus maapinnast on 85-90cm. Eluliselt pole usutav, et mootorratta suunatuli oli võimeline kahjustama sõiduautot 10-15cm kõrgemal. Kohtuväline menetleja leidis, tuginedes sõiduauto juhi selgitustele, et kuna sõidukis istus peale juhi veel neli inimest, oli sõiduauto kõrgus madalam, mistõttu leidis aset ka väidetav kokkupuude mootorratta suunatule ja sõiduauto vahel. Menetlusaluse isiku arvates on äärmiselt ebatõenäoline, et nelja kaasreisijaga sõiduauto oli 10-15cm madalam võrreldes tühja sõiduauto kõrgusega. Mootorratta vaatluse käigus tegi kohtuväline menetleja ka fotod mootorratta suunatulest, kus suunatule ülemises ääres oli näha tuhmimat kohta. Tegemist ei saa olla kahjustusega, mis tekkis väidetava õnnetusjuhtumi käigus, kuna vaatlusel avastatud kulumine on suunatule ülemises ääres. Selleks, et see kahjustus tekkiks väidetava õnnetusjuhtumi käigus, pidanuks mootorrattas olema kallutatud sõiduki poole väga terava nurga all (üle 45 kraadi). On üldteada, et mootorratast saab liikumise ajal kallutada niivõrd terava nurga all ainult maanteekiirusega teravasse kurvi sõites, ehk tavapärases liiklusolukorras pole sellise kaldenurga all sõitmine 2 võimalik. Alustades liikumist ristmikult sellise kaldenurga all on oleks menetlusalune isik koheselt kukkunud koos mootorrattaga sõiduauto otsa, kuid seda ei juhtunud. Seda kinnitab ka toimikus olev sõiduauto pardakaamera salvestis. Eeltoodu alusel leiab menetlusalune isik, et etteheidetav tegu (so varalise kahju tekitamine mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisel), milles teda käesolevas menetluses süüdistatakse, pole aset leidnud. Seega puudub kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusel õiguslik alus ning menetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. MENETLUSLIKUD TAOTLUSED
Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 1 ja § 46 lg 3 sätestatud kohustuste eiramist, kuivõrd nimetatud kohustuste kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning juht peab sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisega riivas menetlusalune isik peatunud sõidukit ja põhjustas oma tegevusega varalise kahju P. L.le. Kohtuistungil vaadeldi väärteoasja materjalide juures olevat Pirita tee - Narva mnt tänava turvakaamera salvestist, millest nähtub, et foori taga seisavad autod, kõige parempoolses reas suunaga kesklinna poole halli värvi Bolt kirjetega sõiduauto ning tagant poolt sõidavad kaks 4 mootorratast autode vahelt stopp jooneni, üks mootorratastest möödub selleks Bolt kirjega sõiduautost vasakult poolt ja teine Bolt kirjega sõiduauto kõrvalrajal seisvast sõidukist vasakult poolt. Samuti vaadeldi tunnistaja P. L. poolt edastatud pardakaamera videot, millest nähtub, et sõiduauto seisab punase fooritule taga ja hetk enne fooritule roheliseks muutumist sõidavad sõiduki kõrvale stopp-jooneni kaks mootorratast, milledest seisvast ja pardakaameraga sõiduautost vasakult möödunud mootorratta reg. märk on XXX. Seejuures on salvestise korduval kuulamisel kuulda taustal raadiot ja enne seda, kui mootorratas ilmub videokaamera vaatevälja vasakul, kuulda ka krõpsatust. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o liiklusõnnetuse aktist ja sõidukite vaatlusprotokolli juures olevatest fotodest nähtuvalt on sõidukil Suzuki GSF650S reg. märgiga XXX tuvastatud kontaktjäljed parempoolse esisuunatule korpusel, mis on 75 cm kõrgusel maapinnast (pildistamise hetkel istub isik mootorrattal, jalad maas). Samuti tuvastati sõiduautol Toyota Avensis reg. märgiga XXX kahjustus vasakpoolsel tiival, mööda poritiiba triibuna kulgev värvikahjustus, 80 cm kõrgusel maapinnast. Sõidukil Toyota Avensis fikseeriti vigastused ilma reisijateta, liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt oli sündmuse hetkel sõidukis viis inimest. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit Suzuki GSF650S reg. märgiga XXX. Kaebuse esitaja tunnistab, et ta sündmuse hetkel sündmuskohal viibis, kuid ei tunnista sõiduauto riivamist mootorratta suunatulega. Menetlusalune isik leiab, et sõidukitel fikseeritud vigastuste kõrguste vahed on liiga suured. Väärteoasja materjalidest nähtub, et mootorratta suunatule ülemine nurk on 75 cm kõrgusel, mille kõrgus mõne võrra alaneb, kui sõitja sellele peale istub. Sõiduautol tuvastatud vigastus ilma reisijateta on 80 cm kõrgusel, on eluliselt usutav, et sõiduauto vajub 5 reisija autos viibides vedrustuse tõttu vähemalt 5 cm võrra. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt leiab kohus, et olukorras, kus mõlemad sõidukid olid liikluses koos sõidukijuhtidega ja sõiduauto puhul nelja reisijaga, on eluliselt usutav, et kontaktis olles on antud kõrgustel vigastuste tekkimine võimalik. Samuti leiab kaebuse esitaja, et kuivõrd suunatule kahjustus on suunatule ülemises ääres, oleks pidanud vigastuse tekitamiseks antud õnnetusjuhtumi puhul mootorratas olema kallutatud sõiduki poole terava nurga all. Mootorratta vaatlusprotokolli juurde kuuluvatelt fotodelt nähtub, et suunatulel olev kulumisjälg on ülemises nurgas ja välise ääre ülemises osas, mitte ülemises ääres nagu menetlusalune isik kaebuses on avaldanud. Seega suunatule nurgas ja välimises ääres oleva kulumise jaoks piisaks kohtu hinnangul püstises asendis liikumisel millegi riivamiseks. Sõiduki Toyota vigastus on pikk kriips värvikahjustusena ja seda poritiiva ülemises osas. Kahjustuseks olev kriips ei ole sirge ja liigub kaasa poritiiva kumerust arvestades. Kohtu hinnangul on ka antud tekkinud vigastus eluliselt usutav arvestades, et antud sõidukite puhul on olemas arvestatav massivahe ning mootorratta suunatuli ei ole kinnitatud jäigalt vaid annab surve avaldamisel veidi järgi, mistõttu antud juhul kui suunatuli riivas sõiduauto poritiiba liikus see vastavalt poritiiva kumerusele. Menetlusalune isik on ka leidnud, et kui ta oleks tõesti antud vigastuse tekitanud, oleks pidanud sõiduauto juht talle järgi sõitma, märku andma. Väärteoasja materjalide juures olevatest videosalvestistest on näha, et pärast seda kui mootorratas sõiduautost möödus, läks foorituli kiiresti ka roheliseks ning mootorrataste kiirendus oli nii palju suurem sõiduautodest, mistõttu liiklust arvestades oleks reisijatega koormatud sõiduautol olnud ka parima tahtmise juures 5 äärmiselt keeruline mootorratastele järgi jõuda. Ilmselgelt ei oleks tunnistaja oma koormatud sõidukiga mootorratastele järele jõudnud. Lisaks nähtub tunnistaja sõiduki pardakaamera salvestisest, kuidas mootorratturid kiirendavad ja liiguvad Reidi teele ning sõeluvad sõidukite vahel, sõites paremal sõidurajal liikuvatest veokitest mööda vasakult ja siis kiiresti veokite ette, kusjuures vasakul sõidurajal on tekkinud juba sõiduautodest pikk rida, mis takistab edasipääsu ja veokitest möödumist. Seega kasutasid mootorratturid ära mootorratta kiirenduse ja kitsa vahe sõidukite vahel, et veokitest mööduda, kuid tunnistaja ei oleks sealt sõiduautoga kuidagi läbi mahtunud. Samuti avaldas tunnistaja, et vigastuse fikseeris ta alles hiljem, sündmuse hetkel kuulis ta vaid mingit eriskummalist mitte tavalist sõidukijuhtimisega kaasnevat häält, mille tuvastamise muutis keerulisemaks sõidukisalongis mängiv raadio ning neli reisijat. Kuivõrd tegemist oli riivamisega, on usutav, et kokkupuudet ei olnud ka tunda, vaid ainult kuulda. Küll pidi seda tundma kergema massiga mootorratast juhtinud menetlusalune isik. Tunnistaja ütluste kohaselt pärast reisijate maha panekut kontrollis auto üle ja avastas vigastuse ning võttis politseiga ühendust. Kuivõrd tunnistaja puhul on tegemist taksojuhiga, siis on taksojuhtidel kohustus hoida oma sõiduk puhtana, et sõiduk ei määriks klienti, mistõttu on ka loomulik, et taksojuht kontrollib regulaarselt oma sõiduki välimust, vältimaks pretensioonide esitamist klientide poolt. Sellistest asjaolude kogumist saab järeldada, et tunnistaja kuulis keelava fooritule taga seisvas sõidukis olles mingit heli, millele järgnevalt möödus tema seisvast sõidukist mootorrattur ning hiljem tuvastas tunnistaja, et sellele küljele, millest möödus mootorrattur, on tekitatud kriimustus. Seejuures, kui arvestada sõiduauto koormatust viie isikuga, ühtib kriimustuse kõrgus menetlusaluse isiku mootorratta parempoolse esimese suunatule serva kõrgusega. Kohus leiab, et nimetatud asjaolude kogum loob oma kogumis sellise kvaliteedi, millest annab teha üheseid järeldusi menetlusaluse isiku süülise käitumise kohta. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Z.G juhtis sõidukit Suzuki GSF650S reg. märgiga XXX, millega riivas peatunud sõidukit Toyota Avensis reg. märgiga XXX. Väärteotoimikus leiduva liiklusõnnetuse akti ja sõidukite vaatlusprotokollide fotode järgi on tuvastatavad tekitatud kahjustused sõiduautol ja mootorrattal. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud sõiduauto omanikule P. L. ning sõiduki taastamine endisesse seisukorda eeldab rahaliste kulutuste tegemist. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest, sh videosalvestistelt, menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustest lähtuvalt Z.G sõitis mootorrattaga sõidukite vahelt stopp-jooneni ning riivas seisvat sõiduautot. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt kiirendab selline liiklemisviis sõiduautode vahel liiklusvoolu ja samastab seda autost möödasõiduga.
p 76 sätestab, et sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas ning kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda kahes reas. Seega seadusest tulenevat õigust selliseks liiklemiseks menetlusalusel isikul ei olnud, seda ei ole hetkel temale ka ette heidetud, kuid on selge, et selliselt liigeldes on keerulisem hoida kaasliiklejatega ohutut külgvahet. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud
lg 1 ja § 46 lg 3 sätestatud kohustusi, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning juht peab sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
lg 1 ja § 46 lg 3 kohustusi, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h ei 6 ole viisakas ega arvesta teiste liiklejatega ega hoia piisavat külgvahet, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Seega liikudes sellisel viisil sõidukite vahel kitsastes tingimustes, kus külgvahe on praktiliselt olematu, pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et kui tema liikumistee jääb kitsaks ja ta kaldub kõrvale, võib ta riivata seisvaid sõidukeid ja neid kahjustada ning ta ka möönis seda. Arvestades menetlusaluse isiku liiklemise stiili, sõites teiste sõidukite vahel sõiduradu eraldaval joonel kitsas vahes, saab tulla järeldusele, et just kaebuse esitaja poolt valitud liiklemisstiil põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel, liiklusseaduses sätestatud reegleid järgides sõidurajal sõites, oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik riivas peatunud sõidukit Toyota Avensis, on liiklusnõuete eiramine ette heidetav vaid kaebuse esitajale, kuivõrd vaid menetlusaluse isiku juhitav sõiduk oli liiklusõnnetuse toimumise ajal liikumises ning seisev sõiduk ei saa mootorratast riivata. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 ja § 46 lg 3 kohustusi ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Eelmärgitud säte võimaldab ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, s.t sanktsiooni ülemmäärast 1/10 ulatuses, s.o alammäära lähedases määras ning lisakaristus jäeti sootuks kohaldamata. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Z.G süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, mis teoreetiliselt ei tohiks olla kuigi suur. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et eelkõige karistuse määramise fakt, mitte niivõrd karistuse suurus annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. 7 Mis puudutab eripreventsiooni, siis menetlusalusel isikul ei ole kehtivaid väärteo karistusi, mistõttu arvestades süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaolud oleksid andnud aluse määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas arvestades, et teisele sõidukile põhjustatud vigastus ei ole suur ning loodetavasti ei osutu taastamisremont kalliks, ning et menetlusalusel isikul ei ole kehtivaid karistusi liiklusnõuete eiramise eest, leiab kohus, et karistuse määramine alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra on siiski põhjendatud. Pealegi ei saa kohus kaebemenetluses nii või teisiti karistust raskendada. Samuti loodab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi määr mõjutab menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt ning hoolikalt ja lisaks sellele ka viisakalt, vältimaks teiste liiklejate vara kahjustamist. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.