Obsah (16)

§ 113§ 635§ 619§ 647§ 77§ 621§ 8§ 76§ 101§ 115§ 620§ 127§ 6§ 100§ 197§ 628

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult teatavaks 25.08.2023, Tallinn tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-21-1822

§ 113lgg 1 II lauses sätestaud määras. 3. Jätta rahuldamata E-projekt Ehitus OÜ vastuhagi Virin

Pro OÜ vastu kahju hüvitamiseks 9432 eurot ja viivise väljamõistmiseks alates 18.03.2023

§ 113lgg 1 II lauses sätestaud määras kuni kahju hüvitamiseni, viivise nõudes.

1. Jätta poolte menetluskulud nii hagis kui vastuhagi poolte enda kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus Selguse huvides käsitleb kohus VirinPro OÜ-d läbivalt hagejana ja E-projekt Ehitus OÜkostjana. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED Hagi Poolte vahel oli 2019.a. novembris sõlmitud suuline tööjõurendileping, mille käigus andis hageja kostjale rendile töötajaid kostja ehitusobjektidel, kus töötajad täitsid kostja antud ülesandeid, alludes kostja juhtimisele ja kontrollile. Töö olemasolu tagamine ja töölistele tööülesannete andmine kuulus kostja kohustuste hulka. Töölistele töötasu ja sellega seotud riiklike maksude tasumine kuulus hageja kohustuste hulka. Poolte suulise kokkulepe ja väljakujunenud praktika kohaselt tasus kostja hagejale 11,00 eurot + km iga töötaja töötunni eest. Hageja esitas osutatud teenuse eest kostjale tasumiseks arved: 30.09.2020 esitas hageja arve nr 030920 summas 20 364,96 eurot 2020,.a septembris tööliste tehtud 1542,8 töötunni eest (tunnihinnaga 11,00 eurot + km) (hagi lisa 1 –30.09.2020 arve nr 030920). Arve maksetähtaeg oli 28.10.
2. Kostja tasus selle arve osaliselt ehk 8 364,96 eurot, jättes 12 000,00 eurot tasumata. 31.10.2020 esitas hageja arve nr 031020 summas 1 966,80 eurot 2020.a oktoobris tööliste tehtud 149 töötunni eest (tunnihinnaga 11,00 eurot + km) (lisa 2 – 31.10.2020 arve nr 031020). Arve maksetähtaeg oli 28.11.
3. Kostja jättis arve täies ulatuses summas 1 966,80 eurot tasumata. Kõik töötunnid, mille eest esitas hageja kostjale arved, on fikseeritud vastavates töötundide tabelites, mis koostati kostja ja tööliste poolt esitatud andmete põhjal (hagi lisa 3 – septembri 2020 töötundide tabel, lisa 4 – oktoobri 2020 töötundide tabel). Kostja ei ole esitanud pretensioone töötundide arvu ega tunnihinna kohta. Hageja nõuab viivist ka võlalt

§ 113lg 1 II lause järgi, mis on kokku 1080,35 €.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlga 13966,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 1080,35 eurot ja viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määrast põhivõla (13 966,80 eurot) tasumisega viivitamise aja eest alates 19.11.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud ja sellelt nõutava viivise palub jätta kostja kanda. 2 Hageja ei ole nõus kostja vastuväidetega ega vastuhagiga. Töötajad koostasid tabelid (20.12.21 dokumendi lisa 6), millest nähtuavalt tehti tööd septembris 1563,2 tunni eest: S, V 287,7 t Y, O 60 + 67 + 70 + 60,5 + 30,5 = 288 t M, A 168,5 t T, P 46 + 57,5 + 43,5 + 49,5 + 30,5 = 227 t R, L 199 t K, A 58 + 54 + 60 = 172 t P, A 103 t 1 tabel K, V 118 t Sama moodi on tehtud tööd 1563 tunni eest (lisa 7). Kostja kohustus tasuma hagejale tööliste töötundide eest, talle olid saadetud koondtabelid. Iga töölise töötundide kohta väljendas kostja oma arvamust, vähendades mõnede tööliste töötunde (S, V miinus 2 tundi, Y, O pretensioone pole, M, A miinus 1 tund, T, P miinus 0,7 tundi (kruvikeeraja eest), R, L miinus 6 ja 2 tundi, K, A pretensioone pole, P, A miinus 1 tund K, V ebaselge, mitteoluline). Pärast seda vähendas ja korrigeeris hageja tunde (lisa 9) 5.10.2020 saatis kostja esindaja hagejale kirja, paludes vähendada K, V töötunde 7 võrra. Hageja rahuldas ka selle nõude (lisa 10 – kostja 15.10.2020 kiri). Nii vähenes kõikide töötajate töötundide arv 1549,8 – 7 = 1542,8 tunnini. See kogus on ka nõude aluseks. Kostja on ka arve osaliselt tasunud. 2020.a.oktoobrikuu tööaja tunnid olid järgmised (lisa 11): Y, O 58,5 t T, P 24,5 + 39 = 63,5 S, V 27 t Kokku: 149 t Nimetatud töötabelite alusel koostas hageja koondtabeli (hagi lisa 4), mille saatis kostjale koos vastava arvega. Kostja ei ole ühtegi vastuväidet töötundide ega arve kohta esitanud, millega tunnustas hageja nõuet. 15.02.22 dokumendis märkis, et kostja esitatud käsundusleping ei ole nõude aluseks, sest tegelik leping oli tööjõu rendileping, millega kostja kohutus maksma tunnitasu 11 € + käibemaks ja sellel lepingul, mis on nõude aluseks, ei ole ei käsunduslepingu ega töövõtu lepingu tunnuseid.

§ 635

järgi pole pooled midagi kokku leppinud ja hageja ei ole mingit käsundit pidanud ise täitma

§ 619, 622 järgi.

Ei ole mingit töömahtu, tähtaega kokku lepitud, sest töötajad allusid kostja juhistele, kontrollile ja hageja ei pidanud mingit tööd üle andma kostjale ega vastutama töömahu, aja, kvaliteedi eest. Iga nädala lõpus saatis hageja kostjale tunnitabelid, mida kostja sai parandada ja mida kostja tegi. Seda kinnitab poolte kirjavahetus 2020.augustis, maksekorraldus (15.02.22 vastuse lisad 1, 2.1, 3). Augustis ja septembris 2020 töötasid kostja juures samad töölised: V S, O Y, A M, P T, L R, A K, A P, V K. 3 Poolte väljakujunenud praktikast ja hea usu põhimõttest tulenevalt pidi kostja kõikvõimalikud vastuväited esitama mõistliku aja jooksul tunnitabeli saatmisest. Kuivõrd kostja pole töötajatest loobumist teatanud, siis jätkasid töötajad tööd ka septembris

1. Pooltel oli kirjavahetus 2020.a. oktoobrikuu kohta (lisa 5). Kirjavahetusest nähtub, et 16.11.2020 saatis hageja ajavahemikus 01.
2. – 09.10.2020 tehtud töötundide koondtabeli koos arvega nende eest. Kostja keeldus põhjendamatult tunnitöö vastu võtmast. Ühtegi sisulist vastuväidet ei ole kostja esitanud. Kuivõrd 2020.a. septembri kohta esitas kostja märkused iga töölise tööaja kohta ja hageja tegi vastavad parandused, siis mingit vaidlust tööaja osas ei ole. 2020.a. oktoobrikuu tööaja osas ei ole kostja ühtegi vastuväidet esitanud. Seetõttu on kõik hagi aluseks olevad töötunnid vastuvõetud. 15.02.22 märkis, et kostja esitab alusetu ja põhjendamata kahjunõude eurot, kuid hageja ettepanekule esitada kahjunõude aluseks olevad tõendid jättis kostja vastamata. Hageja vaidles vastuhagile vastu, palus jätta see rahuldamata, kulud vastuhageja kanda. Vastuhagi on tõendamata, põhjendamata. Pole lepitud kokku, milliseid töid pidi siis hageja tegema, tõendamata, et tööd, mille parandamist nõuti, tehti üldse hageja renditud töötajate poolt, tõendamata on et tööd ei vastanud lepingu tingimustele, mõistliku aja jooksul ei ole mittevastavusest teatanud, pole neid piisava täpsusega kirjeldanud, pole nõutud uue töö tegemist, parandamist, tõendamata on, et hageja keeldus parandamist. Puudub põhjuslik seos kahju ja töötajate töö vahel. Kostja tõendid ei kinnita, et kahju tekitasid hageja töötajad, et parandustööd tegid hageja töötajad, et töötajad pidid tegema maalritöid, parandustööde maht tõendamata. Esitatud aktil ei ole seost hagejaga. Töötajad olid kostja objektidel ja allusid kostja juhistele ja isegi kui tööd olid ebakvaliteetsed, siis nende kontroll kuulus kostja kohustuste hulka ja töötajad oleksid need uuesti teinud ja kahju poleks tekkinud. Vastuhagi kohaselt töötasid hageja töötajad kostja objektidel. Kostja nõue on väiksem kui hageja nõue. Kostja pole ehitustööde tellimist tõendanud. Kui pooltevahelise lepingu järgseks hageja kohustuseks oleks olnud kostja poolt tellitud elektritööde teostamine, siis kostja oleks pidanud lepingu objektiks olevate tööde tehnilise nõudeid ja sisu vastava projektdokumentatsiooniga tõendama. Töövõtulepingu puhul oleks hageja kohustuste hulka kuulunud tööde dokumenteerimine (st. teostusjooniste, ehituspäevikute, kaetud tööde aktide jne vormistamine, EHS). Kuid tegelikult ei kuulunud hageja lepinguliste kohustuste hulka mistahes dokumentide vormistamine (va töötundide arvestuse pidamine ja tunnitabelite vormistamine). Mistahes muude dokumentide esitamist ei ole kostja terve aasta jooksul kestnud õigussuhe raames kordagi nõudnud. Seega ei kuulunud hageja lepinguliste kohustuste hulka mistahes ehitustööde teostamine vaid kuulus ainult ehitustööliste kostja kasutusse andmine. Hageja majandustegevuse registris on hagejal luba renditööjõu vahendamiseks, kostja tegevuseks on Elektri- ja sidevõrkude ehitus, seega on välistatud asjaolu, et hageja oleks teinud töövõtu korras tööd. KOSTJA VASTUVÄITED, VASTUHAGI Vastus hagile 4 17.12.2021 vastuses vaidles hagile vastu (I kd lk 16) ja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Tööaja tabelid ei tõenda hageja väiteid. 24.01.22 vastuses (I kd lk 40) märkis, et poolte vahel ei olnud suulist lepingut, poolte vahel oli 29.10.19 sõlmitud kirjalik käsundusleping. Tulenevalt lepingust, „annab käsundiandja ja käsundisaaja võtab endale täitmiseks tööd, mille täitmise üksikasjad lepitakse kokku suuliselt“. Lepingu järgi toimus teenuste vastuvõtmine ja üleandmine poolte poolt allkirjastatava teenuste üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, mille käsundisaaja annab koos teenustega käsundiandjale üle. Käsundiandjal on õigus keelduda teenuste vastuvõtmisest ning üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamisest juhul kui teenused ei vasta lepingus või õigusaktis sätestatule. Teenuste nõuetekohase osutamise eest tasub käsundiandja käsundisaajale 11 eurot/tunnis iga töötaja kohta. Käsundisaaja vastutab tema tegevusest või tegevusetusest, samuti teenuste osutamise puudustest tuleneva käsundiandja varalise kahju eest täies ulatuses. Kostja ei ole akte allkirjastanud. V Ši tabel ei ole allkirjastatud kostja poolt, puudub objekti nimetus, puudub mistahes seos kostjaga, tööde kirjeldus on arusaamatu. Kostja ei kinnita, et tabel on koostatud ja allkirjastatud antud töötaja poolt. O Ei tabel ei ole allkirjastatud kostja poolt; puudub objekti nimetus, puudub mistahes seos kostjaga, tööde kirjeldus puudub. Kostja ei kinnita, et tabel on koostatud ja allkirjastatud antud töötaja poolt. A M tabel ei ole allkirjastatud kostja poolt; puudub objekti nimetus, puudub mistahes seos kostjaga, tööde kirjeldus on arusaamatu. Kostja ei kinnita, et tabel on koostatud ja allkirjastatud antud töötaja poolt. P T tabel ei ole allkirjastatud kostja poolt, tööde kirjeldus on arusaamatu. Kostja ei kinnita, et tabel on koostatud ja allkirjastatud antud töötaja poolt. L R tabel ei ole allkirjastatud kostja poolt, puudub objekti nimetus, tööde kirjeldus on arusaamatu. Kostja ei kinnita, et tabel on koostatud antud töötaja poolt. Tabelis puudub L. R allkiri. A Pi tabel ei ole allkirjastatud kostja poolt, puudub objekti nimetus, tööde kirjeldus on arusaamatu. Kostja ei kinnita, et tabel on koostatud ja allkirjastatud antud töötaja poolt. V Ki tabel ei ole allkirjastatud kostja poolt, tööde kirjeldus on arusaamatu. Kostja ei kinnita, et tabel on koostatud ja allkirjastatud antud töötaja poolt. V Ši tabel, kus on märgitud tundide arv 27, ei ole loetav. Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et töötaja A K tegi tööd kostja objektidel ning töö oli kvaliteetne. Antud põhjusel on kostja tasunud hageja arve nr 030920 osaliselt. Hageja töö oli ebakvaliteetne, puuduste kõrvaldamisega tegeles kolmas isik, kellele on kostja tööd eest tasunud. Vastuhagi Vastuhagis palub E-projekt Ehitus OÜ VirinPro OÜ-lt välja mõista põhivõlga 9432 EUR ning viivist alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 p 2 sätestatud määras. Menetluskulud palub jätta Virin

Pro OÜ kanda. Hageja on kohustatud kostjale lepingu rikkumise tõttu hüvitama 9432 eurot. Poolte vahel oli 29.10.19 sõlmitud töövõtuleping. Lepingu valmistas ette hageja. Alternatiivselt oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping, mida hageja ei täitnud vajaliku hoolega. 5 Tulenevalt lepingust kohustus VirinPro OÜ osutama teenuseid lepingus toodud mahus ja tähtaegadel ning E-projekt ehitus OÜ kohustus maksma hagejale lepingus sätestatud tasu. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus „määrata kindlaks teenuste osutamise kord ja viis“ ning teenuste vastuvõtmine ja üleandmine toimus poolte poolt allkirjastatava teenuste üleandmisevastuvõtmise akti alusel. Kostjal oli õigus keelduda teenuste vastuvõtmisest ning aktile allakirjutamisest juhul, kui teenused ei vasta lepingus või õigusaktis sätestatule. Lepinguga oli reguleeritud tasu ja kulude kandmine: teenuste nõuetekohase osutamise eest tasub Eprojekt Ehitus OÜ hagejale 11.00 eurot tunnis iga töötaja kohta, millele lisandub käibemaks. Tasu hõlmab kõiki teenuste osutamisega seotud käsundisaaja kulusid. Tegemist oli raamlepinguga. Hageja tegeles erinevate objektidega: hageja töövõttu hulka kuulusid elektritööde terviklahendus (nn lõpptulemus) objektil XXX (antud aadressil asub 8 maja: XXX kuni XXX) (tööde tegemise periood: veebruar 2020-veebruar 2021) ja korteriomand XXX (september 2020). Hageja poolt teostatud tööd ei olnud kostja poolt vastu võetud, kuna hageja töödes esines palju puudusi. Ainult töövõtulepingu, üleandmise-vastuvõtmise aktide ja arvete esitamine ei ole piisav, et lugeda tõendatuks, et kokkulepitud tööd on valmis ja tehtud nõuetekohaselt. VirinPro OÜ ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, millest on E-projekt Ehitus OÜ äriühingut VirinPro OÜ korduvalt teavitanud (lisa 1 - kirjavahetus). Lisatud e-kirjavahetus tõendab, et VirinPro OÜ töö oli objektil XXX, sh teistel objektidel ebakvaliteetne ja vajas parandamist. Tõele ei vasta väide, et „ühtegi sisulist vastuväidet ei ole kostja esitanud. Peatöövõtja XXX OÜ (XXX) esitas akti, kus on välja toodud puuduste nimekiri (lisa 2 – akt nr 1-260321). VirinPro OÜ keeldus parandustööde tegemisest, mida tõendab poolte kirjavahetus (lisa 1). VirinPro OÜ on lepingut oluliselt rikkunud, mis on tekitanud kostjale kahju. VirinPro OÜ on kohustatud hüvitama defektide ja puuduste, mis on tingitud ehitustööde halvast kvaliteedist, maksumust (nõude alus:

§ 647lg 1, § 642 lg 1, § 642 lg 3, § 646 lg 5). Vastuhagejal on õigus nõuda Virin

Pro OÜ-lt 9 432 eurot VirinPro OÜ poolt tehtud töö parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste tasumist. Vastuhageja informeeris pidevalt hagejat töös esinenud puudustest 22.09.20-25.11.

1. Kuna hageja töid ära ei teinud, siis lasi kostja need teha kolmandatel isikutel. Kahju on järgmine. Objektil XXX olid projektijärgsed kaablid paigaldatud VirinPro OÜ poolt läbi kipsi selliselt, et sein oli lõhutud. XXX OÜ töötaja I O selgitas oma 17.08.2021 kirjas, et „ainuke viis seina õigeks parandamiseks on voodrilaud lahti võtta ja siis parandada kips“. VirinPro OÜ keeldus parandustööde tegemisest. Parandustööd tegi alltöövõtja, xxx OÜ poolt, tööde maksumuseks oli 422 EUR (ilma käibemaksuta) (lisa 3 – kirjavahetus ja arve nr 210076). Objektil „xxx“ oli VirinPro OÜ poolt tehtud ebakvaliteetselt maalritöö, millest E-projekt Ehitus OÜ teavitas VirinPro OÜ oma 8.10.2020 e-kirjas. VirinPro OÜ keeldus parandustööde tegemisest. Parandustööd tegi alltöövõtja xxx OÜ, tööde maksumuseks oli 550 EUR (ilma käibemaksuta) (lisa 4 – arve nr 47). Objektil xxx olid VirinPro OÜ poolt paigaldatud ebakvaliteetselt pistikupesad ja regulaatorid (ilma andurita), millest E-projekt Ehitus OÜ teavitas VirinPro OÜ-d kirjavahetuses (Lisa 1). VirinPro OÜ keeldus parandustööde tegemisest. Parandustööd tegi alltöövõtja LK Ehitusprojekt OÜ, kelle tööde maksumuseks oli 1 000 EUR (ilma käibemaksuta) (Lisa 5 – 6 arve nr 20-005) ning alltöövõtja xxx, kelle tööde maksumus 6 580 EUR, summa ilma käibemaksuta) (lisa 6 – arve nr MA2000032). Objektil xxx avastas peatöövõtja xxx OÜ terve rea puudusi: rikutud seinad, köögis pistik seinast eemal, valgustid olid paigaldatud mitteprojektijärgselt, augud vajasid kinni panemist, seinad pahteldust, korteris nr xxx oli rikutud lagi, korteris xxx oli rikutud pistiku ümbrused, valgusti ava vajas uuesti väljalõikamist jne (lisa 7 – puuduste nimekiri). Eespool mainitud probleemidest teavitas E-projekt Ehitus OÜ VirinPro OÜ kirjavahetuses (lisa 1). VirinPro OÜ keeldus parandustööde tegemisest. Parandustööd tegi E-projekt Ehitus OÜ alltöövõtja poolt ning paranduste tegemiseks kulus 55 tundi (tunnihind 16 eur/tund), mida tõendab lisa
2. Seega moodustab kahjusumma kokku 880 EUR (summa ilma käibemaksuta). Kostja ei ole esitanud tasaarvestuse vastuväidet (I kd tl 170, 12.04.22), maalritööd tegi kolmas isik, mitte hageja. Oma 13.09.22 I kd tl 198) vastuses esitas alternatiivselt tasaarvestuse vastuväite, juhuks kui kohus leiab, et poolte vahel on tööjõu rendileping, hinna alandamiseks, sest töötajad ei vastanud kvalifikatsioonile. Hageja vastutas tööjõu kvaliteedi eest. Seega sai hageja tasunõue muutuda tööjõu rendilepingu kohaselt sissenõutavaks üksnes pärast seda, kui kostja on renditöötajate tunnilehed heaks kiitnud. Hageja esitatud tunnilehed on kostja poolt allkirjastamata. Seega ei tõenda need hageja tasunõuet, sest ühepoolselt koostatud dokumendid ei saa omada tõenduslikku väärtust. Kostja on seisukohal, et tasaarvestamist õigustab asjaolu, et hageja rikkus lepingut, kuna ei saatnud kostjale nõuetekohase kvalifikatsiooni ja tööviljakusega töötajaid. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse (st juhul kui kohus asub seisukohale, et hageja nõuded on teatud ulatuses põhjendatud) ning palub tasaarvestada hageja nõuded vastuhagis toodud nõuetega. Poolte vahel sõlmitud leping viitab tulemuse saavutamisele orienteeritud koostööle, mitte aga tööjõu rentimisele. Kostja selgitas, et ta pole hinda alandanud ega alanda hinda (vt kohtu määrus 23.03.23, II kd tl 49, kostja vastus 14.04.23, II kd tl 58). Kostja märkis, et alternatiivselt teeb tasaarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et poolte vahel on tööjõurendileping ja hageja nõue kuuluks rahuldamisele. Hagejal ei ole nõuet kostja vastu. Poolte poolt allkirjastatud leping ei sisalda sätteid selle kohta, millisele kvalifikatsioonile/kvaliteedile pidid töötajad vastama. Samas on lepingus kirjas, et „käsundiandjal on õigus keelduda teenuste vastuvõtmisest ning üleandmisevastuvõtmise aktile allakirjutamisest juhul kui teenused ei vasta lepingus või õigusaktis sätestatule“. Olukorras kus täpsemad kokkulepped tööde omaduste ja kvaliteedi osas puudusid, pidid hageja poolt teostatud tööd vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile (

§ 77). Kostja ei pea hagejale tasuma ebakvaliteetse töö eest.

Kostja pole vastu võtnud tööd ja tasu nõue pole sissenõutav. Kostja pidi informeerima hagejat töö puudustest. Kuna hageja ei ole puudusi kõrvaldanud, siis lasi kostja töö ära teha kolmandatel isikutel. Kõikidest puudustest oli hagejat teavitatud. Lisaks märkis, et xxx objektil avastas peatöövõtja xxx OÜ terve rea puudusi: rikutud lagi, köögis pistik seinast eemal, paigaldatud mitteprojektijärgsed valgustid, augud vajavad kinni tegemist ja seinad pahteldust, korteris nr xxx on rikutud lagi, korteris xxx rikutud pistiku ümbrused, valgusti ava vajab uuesti välja lõikamist jne (vastuhagi lisa 7 – puuduste nimekiri). 7 Eespool mainitud probleemidest teavitas E-projekt Ehitus OÜ äriühingut VirinPro OÜ kirjavahetuses (vastuhagi lisa 1). VirinPro OÜ keeldus parandustööde tegemisest. Parandustööd tegi E-projekt xxx OÜ alltöövõtja ning paranduste tegemiseks kulus 55 tundi (tunnihind 16 eur/tund). Seega on kahjusumma kokku 880 EUR (summa ilma käibemaksuta). Parandustööd tegi xxx OÜ (lisa 1 – orderi kviitung; lisa 2 - arve). Kohtu põhjendused I

§ 635

lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on suunatud töötulemuse saavutamisele.

§ 619

kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 621järgu eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult.

Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Käsundusleping on suunatud teenuse osutamisele, teenust osutab käsundisaaja.

§ 8lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut vastavalt kokkulepitule täita.

Kohutuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda

§ 76lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, 108 lg 1, 113 lg 1 2. lause ja Ts

MS § 367 järgi seadusjärgset viivist ja alates hagi esitamisest protsendindus võlalt kuni kohustuse täitmiseni. Samuti on võimalik

§ 101

lg 1 p 2 järgi võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral keelduda kohustuse täitmisest, § 111 lg 3 alusel ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. II

1. Hageja väitel sõlmisid pooled suulise tööjõurendilepingu 2019.a. novembris ja praktika kohaselt oli tasu 11 eurot pluss käibemaks tunni eest. Kostja väidetel on sõlmitud töövõtuleping.
2. Kostja esitas kohtule kirjaliku lepingu 29.10.2019 (I kd tl 43), mis on nimetatud käsunduslepinguks ja millest nähtuvalt kohustus hageja (käsundisaaja) võtma endale täitmiseks tööd, mille täitmise üksikasjad lepitakse kokku suuliselt. Hageja ei eitanud seda, et poolt vahel oli käsundusleping (istungi prot. 13.04.22, ajamärk 00:30:46-56). Kostja esitas 23.01.22 dokumendiga lisa 2, millest nähtuvalt on hageja selle lepingu kostjale saatnud, kuid e-kirjas on pealkirjas märgitud „töövõtuleping“. Lepingu enda tekstis on märgitud järgmine: [sisestada osutatava teenuse nimetus, kirjeldus, teenuse osutamise tähtaeg ja muud olulised tingimused]. Teenuse enda sisu märgitud pole. Lepingus on märgitud, et käsundisaaja kohustub osutama teenuseid lepingus toodud mahus ja tähtaegadel ning käsundiandja kohustub maksma käsundisaajale lepingus sätestatud tasu, oma tegevuses juhindub käsundisaaja kehtivatest õigusaktidest ja lepingust. Lepingu järgi pidi käsundiandja andma käsundisaajale (hagejale) dokumendid, teavitama nii lepingu sõlmimisel kui ka lepingu täitmise käigus asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada teenuste 8 osutamist käsundisaaja poolt, andma kirjalikult taas esitavas vormis juhiseid teenuste osutamiseks, kui käsundisaaja neid nõuab ja juhul, kui pooled on selles eraldi kirjalikult kokku leppinud, hüvitama käsundisaajale teenuste osutamisega seotud vajalikud kulud. Lepingu järgi oli kostjal käsundiandjana õigus saada mõistliku aja jooksul käsundisaajalt informatsiooni teenuste osutamise käigu kohta vastavalt käsundiandja poolt esitatud taotlusele, anda käsundisaajale vajadusel lepingu täitmise käigus täiendavaid ja/või täpsustavaid juhiseid teenuste osutamise kohta. Käsundisaaja ehk hageja kohustub osutama käsundiandjale teenuseid isiklikult ja/või oma töötajate kaudu, teenuste osutamisel lähtuma eelkõige käsundiandja poolt edastatud informatsioonist või dokumentidest ning oma erialastest teadmistest, teavitama viivitamatult käsundiandjat asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt kokkulepitud teenuste osutamist või sunnivad käsundisaajat saadud juhistest kõrvale kalduma või võivad ajendada käsundiandjat muutma teenuste osutamiseks antud juhiseid, teavitama viivitamatult käsundiandjat asjaoludest, mis võivad põhjustada huvide konflikti käsundiandja ja Käsundisaaja vahel, eelkõige juhul, kui käsundisaaja on käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või teise poole esindajaks. Lepingu lõppemisel tuleb viivitamatult tagastada käsundiandjale tema poolt käsundisaajale teenuste osutamiseks üleantud ja lepingu täitmise käigus loodud dokumendid. Juhul, kui käsundisaaja on teenuste osutamisel teinud tehinguid, kohustub käsundisaaja üle andma käsundiandjale ka nimetatud tehinguid puudutavad dokumendid. Käsundisaajal on õigus määrata kindlaks teenuste osutamise kord ja viis, arvestades käsundiandja juhiseid, saada teenuste osutamise eest lepingus kokkulepitud tasu. Lepingus on märgitud, et teenuste vastuvõtmine ja üleandmine toimub poolte poolt allkirjastatava teenuste üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, mille käsundisaaja annab koos Teenustega Käsundiandjale üle Lisaks on märgitud, et lepingut võib muuta ainult pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega.
3. Lepingust ei nähtu, millises töö tulemuses on pooled kokku leppinud ja millise tulemuse pidi hageja kostja huvides saavutama

§ 635lg 1 järgi ning mis on töö tulemuse hind ehk tasu tulemi eest.

Hageja tunnistaja A. K ütles istungil, et ta tegi kostja objektil tööd, tööriistad kuulusid kostjale, tööde järjekorra määras kostja töötaja P. K ja tunnistaja tööde vastuvõtmist- üleandmist ei teinud, kuna oli palgatöötaja. Töötunni arvestuse esitas ta kostja töötajale P. K. Fotod tehti vaid tööde käigu kohta. Lisaks ütles ta, et ka teised töötajad V. K, L. R ja muud isikud töötasid kostja objektidel, sealjuures oktoobris, septembris. Lisaks selgitas ta, et koostas kahte tüüpi dokumente nii hagejale kui kostjale ja selliseid aruandeid tegid ka teised töötajad. Ütluste kohaselt töötati objektidel 10 tundi päevas. Tema sai aru nii, et kostja tellis hagejalt töötajaid ja ehituse korraldusi jagas kostja ja kui tööd oli tehtud kostja arvates ebakorrektselt, vähendas P. K töötundide arvu. Hageja ei andnud objekti töö kohta ülesandeid ega lahendanud neid küsimusi. Hageja on esitanud kohtule arved 2020.a. märtsi, aprilli, mai, juuli ning augusti töötundide eest. Neist nähtuvalt esitas hageja kostjale tasumiseks arved töötajate eest tasu määraga 11 eurot + käibemaks tunni eest (I kd tl 21-25). Arveist nähtub töötunni hinne 11 eurot (pluss 9 käibemaks) ja viide lühidalt töötajate nimedele. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et need arved on kostja tasunud. Hageja on esitanud vaidlusaluse perioodi (2020.a. septembri ja oktoobri eest esitatud tasunõue) kohta kostja seadusliku esindaja P. Ki e-kirja, millest nähtuvalt pidi kostja tasuma hagejale tööjõu ja töötundide eest ja ka seda, et hageja saatis töötajate poolt koostatud tunnitasu arvestused kostjale. Lisaks on esitatud vastavad arvestustabelid ja töötajate koostatud tabelid tundide arvu kohta (I kd tl 26-32, 33). Sellest kostja 08.10.2020 e-kirjast nähtub, et kostja arutleb e-kirjas hagejaga töötundide arvu üle ja selle üle, millega nõustub, millega mitte. Hageja esitas kostja 15.10.2020 e-kirja, milles kostja vaidlustas sama moodi töötaja (V. K) töötundide arvu, mille hageja ka rahuldas 02.03.2021 tundide arvu vähendamise osas (tl 36-38). Hageja esitas kohtule pooltevahelise e-kirjavahetuse 2020.a augustikuu kohta, samuti tunniarvestuse tabeli koos arvega ja tasumiste arvestuse. Neist nähtub, et pooled arutasid tehtud tundide arvestuse üle, hageja korrigeeris tundide arvu ja kostja tasus ka 2020.a. augusti arve (I kd tlk 56-69, 15.02.22 lisa 1, 2.1, 2.2, 3). Hinnates kostja esitatud poolte vahel kirjalikult sõlmitud käsunduslepingut, saatekirja, milles on märgitud „töövõtuleping“ selle sama käsunduslepingu kohta, leiab kohus, et need kostja esitatud tõendid ei tõenda tema väiteid, et 2020.a. septembris, oktoobris (ehk ajal, mille eest nõuab hageja kostjalt tasu) oleks kostja tellinud hagejalt konkreetse töö tulemuse saavutamise eesmärgil koos töö kui terviku eest makstava tasuga. Seega on tõendamata kostja väited, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping

§ 8lg 1, 2, § 635 lg 1 järgi.

Nimetatud põhjendustel ei saa kostja nõuda ka vastuhagis märgitud ja nn olematu töövõtulepingu alusel hagejalt

§ 115

lg 1, 127 lg 1, 3, § 128 lg 2 ,3, § 641 lg 2, § 642, § 646 lg 5 järgi töö parandamata jätmise eest kulude hüvitamist või parandamise (täitmise asemel) asemel kahju hüvitamist. Seega jääb vastuhagi rahuldamata koos sellelt nõutava viivisega. 4. Kohtu hinnangul tõendavad 1) hageja tunnistaja ütlused, mille kohaselt allus ta töö tegemisel kostja töötaja juhistele, 2) 2020.a. märtsi, aprilli, mai, juuli augusti hageja arved kostjale (nr 030320, 060420, 030520, 030720, 030820, I kd tl 21-25), 3) hageja esitatud kostja e-kiri 08.10.2020 ja 15.10.2020 ekiri tööjõu tundide arvestuse üle, 4) hageja esitatud töötundide ja töötajate koostatud tööaja arvestustabelid hageja väiteid, et pooled sõlmisid tööjõu rendilepingu ja hageja andis kostja kasutusse tööjõudu (töötajad) ning kostja kasutas hageja antud tööjõudu 2020.a. septembris, oktoobris ning et pooled leppisid kokku tööjõu rendi tasus 11 eurot + käibemaks tunni eest. Seega oli poolte vahel sõlmitud tööjõu rendileping

§ 8

lg 1, 2 järgi, millega hageja osutas kostjale teenust tööjõu rendile andmise näol tasu määraga 11 €/ tunni eest, millele lisandub käibemaks. Tööjõurendilepingu korral allub töötaja tööd tehes rendilevõtja juhistele, allub tema korraldustele. Tööjõurendilepingule on sarnaseim leping käsundusleping

§ 619järgi.

Kohtu hinnangul reguleerib pooltevahelist tööjõurendisuhet ka kostja esitatud ja poolte vahel 29.10.2019 sõlmitud käsundusleping. Kostja on sellele lepingule ka tuginenud. Asjaolu, et üksikutes nn tööjõu rendile andmise küsimustes lepiti kokku suuliselt, on kooskõlas lepingus 10 endas märgituga (alajaotus lepingu objekt, alap 1) ning ka hageja enda väidetega, et seda tehti suuliselt. 5. Kostja väitis, et juhul kui poolte vahel on kohtu arvates tööjõurendi leping, siis ei ole töö vastu võetud ja tasu ei kuulu maksmisele, ja kui kohus leiab, et tasu kuulub maksmisele, siis teeb alternatiivselt kostja tasaarvestuse oma kahju hüvitamise nõudega. Hageja esitatud eelpool nimetatud arvete, tööjõu tunniarvestuse tabelite ja töötjate tunniarvestuse tabelitega ning pooltevahelise e-kirjavahetusega on tõendatud, et tegelikult toimuski töötjate rendile andmine suuliselt ning dokumendid koostas hageja töötatud tundide kohta, mille kohta esitas kostjale arved tasumiseks ja mida kostja on ka tasunud. Selline poolte faktiline käitumine (hageja koostas tabelid, arved, kostja tasus) vastab

§76lg 1, 2 järgi lepingus kokkulepitule (alajaotus lepingu objekt, alap 1).

6.

§ 620

lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel Seega vastutab rendile andja (hageja) selle eest, et ta osutab nn töötaja rendile andmise teenust vastavalt kvaliteedile, kui selles pole kokku lepitud, siis vähemalt keskmisele kvaliteedil

§ 77

lg 1 järgi, mis sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Sisuliselt tähendab eelmärgitu seda, et hageja pidi kostjale andma rendile sellist tööjõudu, mis vastaks kostja huvidele, et kostja ei saaks tööjõudu kasutades kahju. Kostja sai tööjõu rendi korras endale hagejalt elektrikuid (selles vaidlust polnud), keda kasutas elektritöö tegemisel. Hageja pidi aru saama, et isikud, kes teevad elektritöid, peavad seda tööd ka oskama vähemalt

§ 77lg 1 järgi.

Nii on kohtu hinnangul käsundiandjal võimalik nõuda kahju hüvitamist, kui talle rendi korras saadetud töötajad (elektrikud) ei vasta teadmistele ja oskustele, mida kostja vajas töö tegemiseks. Kui kahju tekkis kostjal täiendavate kulude näol just seetõttu, et ta sai rendile mittevastavate oskustega töötajad, kelle töö tuli lasta ümber teha kolmandatel isikutel ja selle eest tuli kolmandatel isikutele maksta tasu, siis on kahju tekkimine lepingu rikkumise tagajärjena

§ 127lg 3 järgi hagejale ettenähtav.

1. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja ja hageja oleks käitunud kirjaliku käsunduslepingu järgi selles, et kostja oleks võtnud hagejalt vastu töötajate tehtud töötunnid lepingus märgitud 2-poolselt allkirjastatud akti(de) alusel, sh 2020.a. märtsi, aprilli, mai, juuli ning augusti arvetes (nr 030320, 060420, 030520, 030720, 030820, I kd tl 21-25) märgitud ulatuses (vaidlust polnud selles, et kostja on need tasunud). Sisuliselt ei ole pooled ise kinni pidanud lepingus kokkulepitud tingimus, et tehtud tundide arv võetakse vastu poolte allkirjastatud akti alusel. Samas leiab kohus, et kostjal oli õigus lepingule tuginedes keelduda nn töö vastuvõtmisest, kui ta leidis, et rendile antud teenus töötjate ebakorrektse tööd tõttu ei vastanud lepingus või õigusaktides sätestatule. Kostja keeldus maksmast osaliselt 2020.a. septembrikuu töötundide eest arvet nr
2. Nimelt esitas hageja selle tasumiseks summas 20364,96 € (1542,8 tundi), kuid kostja jättis 11 tasumata 12000 €. Lisaks esitas hageja kostjale tasumiseks oktoobrikuu tundide eest arve 031020 summas 1966,80 € (149 tundi), mis on kostjal tasumata. Tundide arv on kohtu hinnangul kinnitust leidnud hageja tunnistaja A. K ütlustega, töötajate ja hageja tunnitasu arvestustega. Mitte kuskilt ei nähtu, et seda tundide arvu oleks kostja omakorda veel täpsustanud. Mõistlik võlgnik oleks

§ 6

, 7 tulenevalt pidanud koheselt märkima, milline on tema arvetes siis õige tunniarvestus või miks teise poole tunniarvestus on vale, ning väide, et akt pole kostja või mõne töötaja (V. K. L. R) poolt alla kirjutatud, ei tähenda, et tundide arv on vale või poleks üldse tööd tehtud. Vaidlus on hoopis selles, kas töötajad tegid korrektset tööd ehk kas hageja vahendas lepingu järgi kvaliteetset tööjõudu, mis ei tekitaks kostjale kahju (

§ 620lg 1, 2, § 77 lg 1) ehk seda ei saa samastada tehtud tundide hulga arvestusega.

Sisuliselt keeldub kostja ülejäänud tööd vastu võtmast ja töö eest tasumast põhjusel, et töötajad tegid ebakvaliteetset tööd. Selle tõttu leiab kohus, et hageja arvestus tundide arvu kohta on tõendatud, põhjendatud ehk septembris 1542,8 tundi ja oktoobris 149 tundi. Kostja on esitanud fotod tehtud töödest ja e-kirjavahetuse, millest nähtuvalt ei osanud renditud töötajad teha korrektset tööd (I kd tl 78-79). Kirjeldatud on terve rida puudusi ja ebakorrektsusi, mida töötajad tegid ja mis tuli üle teha ja mida omakorda parandada (näiteks maalritöödega). Sellise kirjavahetuse on saatnud kostja ka hagejale (e-kiri hagejale 27.10.20, 28.10.20, I kd tl 81-83, 03.11.20, tl 83, 21.04.21, 23.04.21 tl 109p -110) selle kohta, et hageja tõttu ei saa objekti üle anda, parandused on vaja teha, soovides, et hageja selle korda ajab (samad tõendid ka I kd tl 125-156). Kohtul puudub alus kahelda selles, et just hageja poolt kostjale renditud töötajad tegid mittekvaliteetset tööd. Seda, et töötajate tehtud töö oli ebakvaliteetne, kinnitab kostja esitatud e-kiri, milles hageja esindaja I. V on 23.09.20 kinnitanud, et kui töötajad pole spetsialistid, siis mingu koju. Seega on kostja teavitanud kohaselt (septembris, oktoobris) hagejat sellest, et saadetud töötjad ei tee tööd korrektselt ning milles ebakorrektsus seisneb ja et ebakorrektselt tehtuga kaasneb kostjale lisakulusid parandustööde tegemise tõttu. Lisaks on esitanud kostja tõenditena ekirjavahetuse 2020.a. oktoobrist, novembrist, detsembrist, 2021. jaanuarist, veebruarist, aprillist, augustist teiste töövõtjatega, tellijatega, milles kirjeldatakse nendel samadel objektidel avastatud ja töötjate tehtud tööde puudusi (I kd tl 84-89, 90p, all, 91-109,11a, 113114). Nii järeldab kohus, et kostja on tegelikult vastupidiselt hageja väitele, tõendanud, et ta teavitas hagejalt õigeaegselt sellest, et renditud tööjõud ei vasta nõuetele, kuna tehtud on ebakvaliteetset tööd. Kostja on tõendanud kohtule esitatud aktidega, e-kirjaga, arvetega ja maksedokumentidega, et ta tellis parandustööd kolmandatelt isikutelt kokku summas 9432 € (tehtud tööde akt 26.03.21 I kd tl 112, xxx arve nr 210076 23.09.21, I kd tl 115, v.t group arve 02.10.20 nr 47, I kd tl 116, LK xxx OÜ arve 20-005, I kd tl 117, xxx arve MA 2000032, I kd tlk 118, e-kiri ja akt 15.01.21 xxx OÜ-ga, I kd tl 119-120, maksekorraldused I kd tl 121-122, xxx arve 100580, kviitung nr 41, II kd tl 61-62). Eeltoodu alusel asub kohus järeldusele, et kostja on tõendanud, et hageja ei osutanud tööjõu rendile andmist kohaselt ehk osutas seda mittekvaliteetselt

§ 100

mõttes ning vastuolus

§ 620lg 1, 2, § 77 lg 1.

Sisult tähendab hageja poolne kohustuse rikkumine seda, et hageja ei taganud kostjale selliseid töötajad, kes oleks suutnud teha keskmise kvaliteediga tööd. 12 Kohtu hinnangul vastab seega mittekohane töö 9432 eurole ehk summale, mida kostja pidi kandma, et teha sama töö uuesti ning tegemist on kostja kulude kui kahjuga

§ 127lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 järgi ning seoses kohustuse rikkumisega.

Mitte kuskilt ei nähtu, et hageja oleks võimaldanud kostjale töötajaid, kes oleks selle töö ära parandanud. Nii võib kostja mittekvaliteetselt osutatud teenuse ulatuses keelduda lepingu järgi hagejalt teenuse vastuvõtmisest ja aktile ka selles ulatuses alla kirjutamast. Eelöeldu tähendab, et kostja on õigustatult keeldunud

76 lg 1, § 101 lg 1 p 2 järgi tasu maksmisest 9432 euro ulatuses. Nimetatud põhjustel ei tõusetu küsimust kostja alternatiivsest väitest tasaarvestuse tegemisest 9432 euro ulatuses ja seadusjärgses ulatuses viivise tasaarvestuse tegemisest (alates vastuhagi esitamisest) hageja nõudega

§ 197lg 1, 2 § 113 lg 1 II lause järgi.

Ülejäänud ulatuses ei ole kohtu hinnangul tasu maksmisest keeldumine põhjendatud

§ 101

lg 1 p 2, § 111 lg 3 lõpuosa (kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas) järgi, sest selles ulatuses ei ole tõendatud, et teenust poleks osutatud või see oleks ebakvaliteetne 4534,80 € /13966,80-9432/ ulatuses. Hageja tunnistaja A. K ütlustega on tõendatud, et selles ulatuses on töötunde 2020.a. septembris, oktoobris tehtud. Seda kinnitavad ka hageja esitatud tööaja arvestuse tabelid ja töötajate koostatud töötaja tundide arvestuse tabelid. Kostja siinkohane väide, et lepingu kohaselt ei ole alla kirjutatud akti, on iseenesest õige, kuid tähelepanuta ei saa jätta, nagu kohus eespool märkis, et ka varasemate kuude eest, kui hageja teenust osutas (vt otsus eespool) ja mille eest kostja tasus, ei olnud kostja samamoodi akte allkirjastanud teenuse (tundide arvu) kohta. Seetõttu ei ole kostja tuginemine lepingu vastavale sättele hea usu põhimõttega kooskõlas

§ 6

lg 2 järgi (võlasuhtele ei kohaldata tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu). Nii ei saa kostja väita, et kuivõrd akti pole alla kirjutanud kostja ise või mõni töötaja (V. K, L. R), siis ei ole tasu muutunud sissenõutavaks ja seda ei pea maksma. Lisaks märgib kohus, et lepingu kohaselt pidi kostja maksma teenuse eest arve alusel, mitte selle järgi, millal akt alla kirjutatakse. Nimetatud põhjendustel leiab kohus, et tasu maksmisest keeldumine 4534,80 € ulatuses on vastuolus lepinguga ning

§ 76

lg 1, 2 § 619, § 628 lg 1 I lauses sätestatuga.

§ 628

lg 1 I lause sätestab, et tasu makstakse ajavahemiku järgi, antud juhul arve alusel. Seega on kostja rikkunud kohustust tasu maksta 4534,80 € ulatuses

§ 100mõttes.

Hageja saab nõuda kostjalt

§ 619

, § 628 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause alusel kohustuse täitmist ehk võla tasumist 4534,80 € ja viivist. Kohus märkis, et kostja väide ei olnud põhjendatud selles, et tasunõue polnud sissenõutav põhjusel, et akti polnud alla kirjutatud. Hageja esitas arve nr 030920 (30.09.2020) ja selle järgse septembrikuu tasu tuli ära maksta 28.10.

1. Kostja jäi võlgu 12000 eurot. Arve nr 031020 järgne tasu 1966,80 € tuli ära maksa 28.11.2020 ja see on tasumata. Kohus tuvastas, et kostja peab ära maksma kokku 4534,80 €, millest oktoobrikuu tasu moodustab arve nr 031020 järgi 1966,80 €. Nii järeldab kohus, et septembrikuu võlgnetav tasu osa on vastavalt 2568 € (4534,8-1966,8) ja see oli sissenõutav 28.10.
2. Oktoobrikuu tasu oli sissenõutav 28.11.
3. Hageja on viivist nõudnud alates 01.12.20 kogu võlasummalt, mitte eraldi mõlema kuu järgselt tasult. See ei kahjusta kostjat. Seega arvestab kohus viivist sama põhimõtte järgi alates 01.12.20 võlasummalt 4534,80 eurolt, mis oli hagi esitamise ajaks 19.11.21

§113lg 1 II 13 lause järgi 351,77 eurot. Kooskõlas Ts

MS § 367 saab hageja nõuda edaspidist viivist alates 20.11.21 võlalt

§ 101lg 1 p 6, 113 lg 1 II lause kärgi kuni võla tasumiseni.

Hagi kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista

§ 76lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause, Ts

MS § 367,

§ 619

, § 628 lg 1 järgi võlga 4534,80 eurot, viivist 351,77 € ja alates 20.11.21 viivist võlgnetavalt põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Menetluskulude jaotus, suurus TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus ning lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulus osalisele rahuldamisele 32,47% (13966,80 + 1080,35 = 15047,15, 4534,80 + 351,77 = 4886,57, 4886,57/15047,15*100=32,47). Nii jääks hagi raames hageja kulud põhimõtteliselt 32,47 % kostja kanda ja kostja menetluskulud 67,53% hageja kanda ja vastuhagi raames jääks põhihageja kulud kõik vastuhageja kanda. Kohtu hinnangul on selline menetluskulude jaotus hagi ja vastuhagi raames põhimõtteliselt ebamõistlik, kuna hagi ja vastuhagi olid omavahel niivõrd seotud. Seega tuleb kohaldada asjas TsMS § 8 lg 2 järgi analoogia alusel TsMS § 162 lg 4 koostoimes TsMS § 163 lg 1 ning jätta poolte menetluskulud nii hagis kui vastuhagis poolte enda kanda. Kohus ei määra kindlaks seetõttu poolte menetluskulude rahalist suurust. (digitaalne allkiri) Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2024 lahendiga. 14