KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 2-24-12961 Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2024, Jõhvi Kohtunik Nele Teelahk Kohtuasi If P&C Insurance AS-i avaldus Kohtla-Järve linn, Outok

§ 661lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas
2. augustil 2024 Viru Maakohtule avalduse KohtlaJärve linn, Outokumpu tn 23 korteriühistu (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamiseks. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 4165 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi
3. aprill 2024 kuni
4. august 2024 eest 700,92 eurot ja jooksvad viivised alates
5. augustist 2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
6. Kohus algatas
7. septembri 2024 määrusega hagita menetluse ning andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks.
8. Menetlusosalised esitasid
9. septembril 2024 kohtule
10. septembril 2024 allkirjastatud kompromissilepingu, mille palusid kohtul kinnitada järgmistel tingimustel: „1.
11. Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla 4165,00 eurot, hageja õigusabikulude 338,00 eurot ning 1/2 hageja tasutud riigilõivu 25,00 eurot, kokku 4528,00 eurot hiljemalt 24.12.
12. 1.
13. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma J I OÜ arveldusarvele nr xxx viitenumbriga xxx. 1.
14. Kostja poolt käesolevast kompromissilepingu punktist 1.1 tuleneva maksega viivitamisel on If P&C Insurance AS õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.“ Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 432sisust.

Avaldaja taotles avalduselt tasutud riigilõivust poole, s.o 25 eurot, tagastamist. Menetlusosalised leppisid kokku, et loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale edasikaebamise õigusest

§ 661lg 4 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
2. Kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (

§ 613lg 1 p 1).

Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale). /…/ Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22. aprilli 2020 määrus asjas nr 2-19-19561, p 14).

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni (

§ 4lg 4, § 430 lg 1).

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 428lg 1 p 4, § 430 lg 1).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430

lg 3).

§ 477

lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. 6. Kohtu hinnangul ei ole menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised saavad menetluse eset käsutada. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss on võimalik kinnitada kirjalikus menetluses kohtuistungit 2

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud (

§ 432). 7.

Kuivõrd menetlusosaliste ring on piiritletud ja menetluse ese on menetlusosaliste käsutada, siis kohus välistab menetlusosaliste taotlusel määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse (

§ 661

lg 4 ja

§ 477lg 1 ja lg 6 koosmõjus).

8. Tulenevalt

§ 173

lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse. Menetlusosalised on menetluskulud osaliselt jaotanud kompromissis. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (

§ 168lg 3).

9. Avaldaja taotleb avalduselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seega tagastab kohus avaldajale tema taotluse alusel pool (25 eurot) avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust (

§ 150lg 2 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) 3