) § 37 lg 2 p 1 nimetatud nõudes ehk vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kohus märgib, et eraldi keelamisnõude esitamise korral oleks see kuulunud tagastamisele, kuna keelamisnõude esitamise eeldused ei ole täidetud (
10.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.
lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 11. Vastustaja ei ole 17.07.2024.a käskkirjas märkinud, kas vaidlustatud käskkiri tunnistati kehtetuks edasi- või tagasiulatuvalt. Käskkirjast nähtub, et vastustaja hinnangul kujutab 01.04.2024.a käskkiri endast vaidlustatud käskkirja täpsustamist ning vastustaja otsustas käskkirjade kehtetuks tunnistamise 01.04.2024.a käskkirja peale esitatud vaiet lahendades. 17.07.2024.a käskkiri anti pärast seda, kui kohus esialgse õiguskaitse menetluses leidis, et kaebaja tööle määramisel aluseks võetud arsti hinnangud on vaieldavad. Kohtu hinnangul tuleneb sellest, et vastustaja jõudis vaidemenetluses järeldusele, et käskkirjade andmine ei olnud õiguspärane, ning vaidlustatud käskkiri on kehtetuks tunnistatud tagasiulatuvalt. Sel juhul ei ole vaidlustatud käskkirja õiguslikult kunagi olemas olnud. Kaebaja on kaebuse eesmärgi saavutanud. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohus lõpetab menetluse
12.
lg 1 p 2 sätestab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada kohtule sama nõuet samal alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.