2-24-9508 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 27.august 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-9508 Tsiviilasi M.P hagi V.P vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja M.P lepinguline esindaja Kaie Mandel esindajad Kostja V.P , lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Kohtuistungi toimumise aeg 27.08.2024 RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata kostja taotlus menetluse peatamiseks.
- Hagi rahuldada.
- Lahutada M.P ja V.P abielu, mis on sõlmitud 25.10.2000 ja registreeritud Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas (abieluakt nr xx).
- Taastada M.P avaldusel tema abielueelne perekonnanimi ,,P“.
- Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Saare Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
- M.P esitas 19.06.2024 Pärnu Maakohtule hagi V.P vastu abielu lahutamiseks.
- Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas 25.10.
- Hagejal ja kostjal on kaks ühist täisealist last, neil ei ole ühiseid alaealisi lapsi. Poolte suhted on halvad juba pikka aega. Esimest korda tundis hageja, et poolte suhetes ei ole kõik korras, augustikuus
- Hageja sai 31.12.2017 öösel teada, et kostjal on topelt suhe teise naisega. Kostja seda muidugi eitas. Alates juunikuust 2023 elavad pooled eraldi tubades ja nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Sellest ajast peale ei 1
(2)2-24-9508 ole pooltel enam ühist pereelu, ühiseid ettevõtmisi või muid toimetusi – jagatakse vaid ühist elamispinda, kui elatakse eraldi tubades. Hageja on teinud kostjale ettepaneku abielu lahutada, kuid kostja ei ole sellega kohtuväliselt nõustunud. Mitmel korral on kostja selle teema tõstatamise järel muutunud hageja suhtes füüsiliselt vägivaldseks. Poolte varalistele suhetele kohaldub varaühisuse varasuhe. Hageja loodab, et pooled saavutavad ühisvara jagamise osas kokkuleppe. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, neid ei ole võimalik taastada. Kõike eelnevat arvestades on hageja seisukohal, et tema ja kostja abielu tuleb lahutada. Abielulahutust vajab hageja selleks, et oma eluga edasi minna ja reaalne ning õiguslik olukord omavahel vastavusse viia. Hageja soovib taastada enda abielueelset perekonnanime ,,P“.
- Kostjapoolsele soovile määrata pooltele leppimisaeg, vastas hageja eitavalt, tuues põhjuseks kostja vägivaldsuse (hageja nimetab konkreetselt vägivalla juhtumeid 2018 aastast ja 31.05.2024, peale mida hageja pöördus SA Kuressaare Haigla EMO-sse). Hageja sai kostja pikaaegsest kõrval suhtest teada 26.05.2024 ning kõik viimased ühised ettevõtmised on kostjaga toimunud enne seda. Hageja kolis ühisest kodust 2024 juuli alguses eraldi elama. Hageja ei soovi enam vägivaldses suhtes olla, vaid tahab sellest võimalikult kiiresti vabaneda. Kostja ei arvesta hageja soovidega ega austa tema tundeid.
- Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutuse nõude juurde ning kinnitas kindlalt, et ei soovi leppimisaega, kuna kooselu kostjaga ei ole võimalik taastada. Hageja ei soovinud ka koos kostjaga läbida perelepitust, vaatamata kostja sellekohasele ettepanekule. Kostja seisukoht
- Kostja ei nõustu abielu lahutamisega ning leiab, et kooselu ja abielu on võimalik taastada ning jätkata. Ta näeb hagejaga leppimise võimalust. Kostja eitab vägivalla toimepanemist hageja suhtes. Kostja palub TsMS § 357 lg 1 alusel abielu lahutamise menetlus peatada ja anda pooltele võimalus leppida. Kohtuistungil jäi kostja leppimise soovi juurde ning soovis hagejaga perelepituse abil abielu jätkata. Kohtu põhjendused
- Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3).
- Kuna kohtuistungil hageja kategooriliselt kinnitas, et ta ei pea abielu jätkamist võimalikuks ega soovinud ka kostjaga leppida ega selleks leppimisaega, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Abielu jätkumiseks on vajalik mõlemapoolne soov. Kohus on poolte küsitlemise tulemusel jõudnud järeldusele, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja on peale kostja kõrval suhtest teadasaamist lõplikult otsustanud, et ta kostjale ei andesta ja soovib abielust lahkuda. Hageja tahe oli kohtuistungil vankumatu ning ta ei soovinud kostjaga leppida, ka mitte perenõustaja abil. Abikaasadel ei ole hageja kinnitusel juunist 2023 enam ka abielulist kooselu ja nad elasid eraldi tubades. Hageja kolis poolte ühisest kodust välja juuli alguses
- Hageja peab abielu purunemise peamiseks põhjuseks kostja vägivaldsust ja kostja pikaaegsest kõrval suhet. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt on kohtu hinnangul poolte leppimine võimatu ja leppimisaja andmine ebamõistlik.
- Vastavalt TsMS § 357 lg-le 1 peatab kohus abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja 2
(2)2-24-9508 kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu. Praegusel juhul puudub kohtul alus arvata, et abielu saab veel säilitada ja jätab seetõttu hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Hageja menetluse peatamisega ei nõustunud.
- Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel taastab kohus poolte abielu lahutamisel hageja soovil tema abielueelse perekonnanime.
- Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik 3
(2)