Obsah (4)

§ 111§ 25§ 175§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-2382 27. august 2024 Karin Jõ

§ 111lg 3).

Kaebaja esitas riigilõivust vabastamata jätmise peale määruskaebuse, Tartu Ringkonnakohus tagastas selle 25.06.2024.a määrusega. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 23.07.2024.a määrusega, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu. Kaebuse tagastamise määrus ei ole jõustunud, praegu kestab Riigikohtule määruskaebuse esitamise tähtaeg. Kohtu seisukoht 3. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kaebuse aluseks on, et kaebaja hinnangul tegi kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sisuliselt vale lahendi. See tähendab, et kaebuse aluseks on kahju tekitamine õigusemõistmise raames. Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 ja 31 alusel on sellise nõude rahuldamine võimalik, kui on täidetud üks kahest eeldusest - 1) kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või 2) Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud kaebaja individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses. Kumbki neist eeldustest ei ole täidetud. See tähendab, et kaebuse rahuldamine ei ole võimalik.
2. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohus ei ole kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas taotleb kahju hüvitamist kaebaja. Riive intensiivsuse hindamisel tuleb arvesse võtta, millises vaidluses ja sisuga on lahend, millele kaebaja õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel tugineb. Praeguses asjas tugineb kaebaja sellele, et riivatud on tema õigust pöörduda kohtu poole kaebajalt nõuti riigilõivu tasumist, kuigi tema majanduslik olukord oleks võimaldanud riigilõivust vabastamist. See, et kohus ei vaata täiemahulises kohtumenetluses riigilõivuvabalt läbi eduväljavaadeteta kaebust, on ette nähtud seadusega.

§ 111

lg 1 alusel on üheks menetlusabi andmise tingimuseks, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 111

lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Kaebajale oli tagatud õigus esitada kahju hüvitamise nõue kohtule ning riigilõivust vabastamise taotluse lahendamise raames andis kohus kaebaja nõudele sisulise hinnangu. Kohus leidis vaidluse all olevas lahendis, et kaebaja nõudel saada hüvitist väärikuse alandamise eest alusel, et kaupluses kehtib kaebajale majanduslikult üle jõu käiv kättetoimetamise tasu, ei ole eduväljavaateid, ning põhjendatud ei ole selle nõude menetlemine riigilõivuvabalt. Kaebajal oli võimalus vaidlustada tema riigilõivust vabastamata jätmine, ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga. Kaebajal on õigus vaidlustada kaebuse tagastamine riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Tegemist ei ole kaebaja õiguste intensiivse riivega.

1. Kaebaja viitab sellele, et tal on vaimuhaigus, ning Viru Maakohtu 26.07.2024.a määrusele kriminaalasjas 1-24-III. Selle määrusega kohus lõpetas kaebaja suhtes kriminaalasja ning 2 kohaldas talle statsionaarset psühhiaatrilist sundravi kuni haigusest tingitud ohtlikkuse äralangemiseni. Määrus ei ole jõustunud. Kaebajale oli esitatud kahtlustus korduva teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise (KarS § 121 lg 2 p 3) episoodis 09.01.2022, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise (KarS § 120 lg 1) episoodides 17.10.2021, 21.03.2023, 02.04.2023 ning korduva võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise (KarS § 274 lg 2 p 3) episoodides 08.03.2022, 25-26.02.2023, 21.03.2023, 23.03.
2. Kohus leidis, et kaebaja pani toime eelnimetatud õigusvastased teod, kuid ei olnud süüdiv. 19.02.2024.a statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nähtub, et kaebajal diagnoositi psüühikahäirete kogum - luululine häire (RHK-10 kood F22.0) ja düssotsiaalne isiksus (F60.2). Luululine häire, mis vallandus hiljemalt
3. aastast, on käsitletav raske psüühikahäirena, s.t. see piirab isiku võimet oma tegude tähendust mõista ja käitumist juhtida. Kaebaja ei olnud õigusvastaste tegude toimepanemise ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Kaebaja õigusvastased teod olid põhjuslikult seotud temal esineva psüühikahäire luululise häirega. Kaebaja ei ole oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema menetlustoimingutes.
4. Kohtu hinnangul ei tähenda määruse punktis 6 toodu, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses teovõimeline

§ 25tähenduses.

Kohtuasjas 1-24-3333 antud hinnang ja tehtud otsused on seotud kaebajale ette heidetud õigusvastaste tegude ja kriminaalmenetluse läbiviimisega. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebajale määratud eestkostjat ja sellekohast kohtumenetlust ei ole ka algatatud. Käesoleva kohtuasja ja kohtuasja 3-24-1529 dokumentide põhjal on kaebaja võimeline teostama oma menetlusõigusi halduskohtumenetluses. Kohus ei näe põhjust algatada menetlust kaebaja teovõime kontrollimiseks halduskohtumenetluses (

§ 25lg 4).

8. Kohus asendab määruse punktis 6 käsitletu tõttu

§ 175lg 3 alusel omal algatusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.

Kui kaebaja soovib tema nime avaldamist või vastupidi, ei pea nime asendamist tähemärgiga piisavaks, siis on kaebajal õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3