Obsah (10)

§ 444§ 317§ 173§ 162§ 138§ 139§ 144§ 175§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 5. august 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-139963 Tsiviilasi TF Bank AB (pu

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Hageja nõue kostja vastu tuleneb 04.07.2021 sõlmitud lepingust nr xxx, mille alusel sai kostja järelmaksuga kauba (mobiiltelefoni) maksumusega 299 eurot. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 117,89 eurot, intressi 9,93 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 30,53 eurot. Kohus kohustas hagejat 21.05.2024 määrusega selgitama põhivõlgnevuse ja intressinõude kujunemist. Hageja esitas 24.05.2024 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 13,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1,57 eurot, kuivõrd hageja ei suuda tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus keeldus 07.06.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest intressi, sissenõudmiskulude, põhivõlgnevuse 104,07 eurot ja viivise 28,96 eurot osas ning võttis muus osas hagi menetlusse.
2. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 26.06.2024 väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 10.07.
3. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud. 2 Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kohtul kostjale avalduse materjale mõistliku aja jooksul registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kohtumaterjalide edastamisel kostja teadaolevatel e-posti aadressidel xxx ja xxx kostja ei vastanud. Postiaadressidele xxx ja xxx edastatud kirjad tagastati hoiutähtaja möödumisel. Ka avaliku e-toimiku vahendusel ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad ning ka PPA-le ei olnud teada kostja muid kontaktandmeid kui need, mis on toodud rahvastikuregistris. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et

§ 317

lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud 4.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning õigusabikulud 169 eurot (1 töötund tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. 7. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist [on] tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“ 3 Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/h (käibemaksuta) ei pea kohus mõistlikuks, arvestades, et praegusel juhul on tegemist vähekeeruka vaidlusega. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud kuuluvad

§ 174

lg 10 alusel vastavalt hageja kinnitusele hüvitamisele käibemaksuta, seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks kokku 100 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 200 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 4