Obsah (7)

§ 162§ 657§ 272§ 392§ 351§ 435§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-22-560 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2024, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Go

) 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda, sest kostja kulude väljamõistmine hagejalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna käesolevas vaidluses on arvestatav osa kostja puudulikul dokumentatsioonil ning õigussuhete ebatäpsel ja arusaamatul vormistamisel. Hageja apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada hagi või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
2. Maakohus leidis ebaõigesti, et tolleaegse põhikirja p 6 kohaselt pidi liikmete vastuvõtmise otsustama üldkoosolek. Põhikirja p 6 kohaldatakse liikmete arvu suurendamise korral. 11.05.2002 seisuga oli sama liikmete arv, mis kostja asutamisel 13.05.
3. Hageja isa sai liikmeks liikmesuse omandamise kaudu vahemikus 13.05.2000-11.05.2002 ning sellisele olukorrale kohaldub põhikirja p 7, mille kohaselt võetakse isik liikmeks juhatuse otsuse alusel. Ühistu liikmete 11.05.2002 nimekiri kinnitab, et otsus hageja isa kostja liikmeks vastuvõtmise kohta oli tehtud. Lähtuda tuleb eeldusest, et liikmete nimekirjad on õiged. Kostja ei ole tõendanud, et liikmete nimekirjades on vead. Kohus jättis rahuldamata hageja taotlused, millega hageja soovis välja selgitada, kellelt ja millise maatüki valdusõiguse hageja isa ostis. Kohus kohustas küll esitama üldkoosoleku protokollid koos liikmete nimekirjadega, kuid ka need on kostja esitanud üksnes osaliselt.
4. Hageja on ühistu liige ja tema liikmesus on seotud maatükiga nr xxx. Kostja ei ole teinud YY liikmeks vastuvõtmise otsust seonduvalt maatükiga nr xxx. Tema liikmesus on seotud maatükiga nr ppp.p. 5
5. Maakohus leidis ebaõigesti, et 09.07.2005.a müügitehing on tühine notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu. HÜS § 8 lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui hooneühistu on kantud äriregistrisse. Lisaks leidis maakohus ebaõigesti, et notariaalne vorminõue teenib nõustamisfunktsiooni. Antud juhul kannab vorminõue tõendamisfunktsiooni ehk vorminõude järgimata jätmine ei pea kaasa tooma tehingu tühisust. Samuti on tehingu tühisusele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja on aastaid tunnistanud hageja isa liikmesust ühistus. Kostja apellatsioonkaebus
6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud hageja kanda.
7. Maakohus ei jätnud hagi rahuldamata puudulike dokumentide tõttu, vaid seetõttu, et dokumentidest järelduvalt on hageja väited ebaõiged. Maakohus ei ole ka selgitanud, milline kostja dokument on puudulik või arusaamatu.

§ 162

lg 4 rakendamiseks peab kostja menetluskulude hageja kanda jätmine olema hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Maakohtu üldsõnalised põhjendused ei võimalda

§ 162lg 4 kohaldamist.

25. Kuna üks nõue on esitatud ebaõige kostja vastu, siis ainuüksi seetõttu ei saa

§ 162lg-t 4 kohaldada.

Vastused apellatsioonkaebustele

1. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata

§ 657lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse, kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Käesolevas asjas on vaidluse all eelkõige küsimus, kas MS oli kostja liige ja kas liikmesus oli seotud maatüki nr xxx kasutusõigusega. Hageja leiab, et MSi liikmesus kostjas on tekkinud ajavahemikus 13.05.2000 kuni 11.05.
2. Tsiviilasjas on esitatud kostja 13.05.2000 asutamiskoosoleku protokoll, milles ei ole MSi liikmena märgitud. Kostja kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 09.01.
3. 11.05.2002 kostja üldkoosoleku liikmete nimekirjas on MS märgitud liikme nr uu all (I kd tl 185-188). Protokollist ei nähtu, millise maatükiga MSi liikmesus seotud on. MTÜS § 13 lg 1 sätestab, et mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Maakohus leidis, et kostja tolleaegse põhikirja kohaselt otsustas liikmeks vastuvõtmise üldkoosolek, kuid 6 kuna 13.05.2000 ja 11.05.2002 üldkoosoleku protokollid MSi liikmeks vastuvõtmise otsust ei sisalda, siis on tõendamata, et MS sai liikmeks ajavahemikus 13.05.2000 kuni 11.05.
4. Hageja on seisukohal, et kostja tolleaegse põhikirja (II kd tl 130-132) kohaselt kuulus uute liikmete vastuvõtmine üldkoosoleku pädevusse juhul, kui liikmete arvu suurendati (põhikirja p 6 ja p 24.2). Muul juhul kuulus liikmete vastuvõtmine juhatuse pädevusse. Maakohus ei ole hageja nimetatud väite osas seisukohta võtnud. Kolleegium märgib, et kostja põhikirja tõlgendamisel võib olla abiks muuhulgas selle väljaselgitamine, kuidas kostja ise sellel ajal põhikirja tõlgendas (milline organ (üldkoosolek või juhatus) sel ajal liikmete vastuvõtmist praktikas otsustas).

§ 272

lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Asjas on esitatud 11.05.2002 kostja üldkoosoleku protokoll, mille liikmete nimekirjas on MS märgitud liikme nr uu all, kuid maakohus leidis, et liikmeks vastuvõtmist saab tõendada üksnes kostja üldkoosoleku otsusega. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, miks ta omistab asja materjalides vastava otsuse puudumisele määravat rolli olukorras, kus maakohus ise möönab, et kostja dokumentatsioon on puudulik ning õigussuhted on vormistatud ebatäpselt ja arusaamatult. Maakohus on viidanud ka MSi poolt 09.07.2005 tehtud tehingule, kuid maakohtu põhjendustest ei nähtu, miks see peaks välistama, et MS oli kostja liige juba varasemalt. Kostja on väitnud, et 11.05.2002 üldkoosoleku protokollist ei nähtu kostja liikmete nimekiri, vaid üldkoosolekust osavõtjate nimekiri, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et MS osales üldkoosolekul kellegi esindajana.

1. Maakohus leidis, et vastavalt HÜS § 20 lõigetele 1 ja 9 kohaldatakse kostjale alates 01.01.2005 HÜS sätteid. Pooled ei vaidle, et pärast HÜS-i jõustumist 01.01.2005 vastab kostja hooneühistu tunnustele, kuigi hageja leidis, et HÜS § 8 lg 1 ei ole kohaldatav, kuna kostja ei ole kantud äriregistrisse. Kohtule on esitatud MSi 09.07.2005 avaldus kostjale, milles ta palub vormistada enda nimele maatüki nr nn seoses selle ostmisega ja Z. R 09.07.2005 avaldus kostjale liikmest väljaarvamiseks seoses selle üleandmisega (I kd tl 3536). Maakohus käsitles seda liikmesuse võõrandamise tehinguna ja leidis, et see on tühine, kuna HÜS § 8 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama liikmesust, olema notariaalselt tõestatud. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas hagis nõuab hageja tema liikmesuse tuvastamist seoses maatükiga nr xxx. Maatüki nr xxx MSi kasutusse andmine ei ole esitatud tõendite pinnalt jälgitav. 11.05.2002 kostja üldkoosoleku liikmete nimekirjas on MS märgitud liikme nr uu all. 09.07.2005 on MS esitanud kostjale lihtkirjaliku avalduse, milles palub vormistada tema nimele maatüki nr nn seoses selle ostmisega. 29.07.2006 kostja üldkoosoleku liikmete nimekirjas on MS märgitud kahe liikme numbri all (nr uu ja nr 1nn). 7 15.09.2007.a üldkoosoleku liikmete nimekirjas on MS märgitud liikme nr mm all. 05.07.2008 ja 13.09.2008 üldkoosoleku liikmete nimekirjades on MS märgitud liikme nr rr all ning viidatud on maatüki nr uu kasutamisele. Perioodi 19.09.2009 – 05.06.2021 kohta esitatud üldkoosolekute liikmete nimekirjades on MS märgitud erinevate liikme numbrite all, kuid kõigis on viidatud maatüki nr xxx kasutamisele. Kostja väitis, et YY omandas 26.06.2000 tehinguga ühistus asuva maatüki nr xxx osa kasutamisõiguse ning MS omandas 09.07.2005 tehinguga ühistus asuva maatüki kasutamisõiguse, maatükid hiljem liideti ja moodustavad tänase maatüki nr xxx. Kolleegiumile jääb kostja väide ebaselgeks. 05.07.2008 ja 13.09.2008 üldkoosolekute liikmete nimekirjadest nähtub, et sel ajal oli maatüki nr xxx kasutusõigus PBil. Mis puudutab YY liikmesust, siis YY oli märgitud ühistu liikmena juba 13.05.2000 kostja asutamiskoosoleku protokollis. Samas on kohtule esitatud YY 26.06.2000 avaldus ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta seoses maatüki ostmisega KV.I (I kd tl 33-34). 13.05.2000 kostja asutamiskoosoleku protokollist ei nähtu aga, et KV.I oli kostja liige. Lisaks on perioodi 26.11.2010 – 05.06.2021 kohta esitatud üldkoosoleku liikmete nimekirjades YY puhul viidatud maatüki nr ppp.p kasutamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus välja selgitanud, kuidas MS sai enda kasutusse maatüki nr xxx. Ilma selleta ei ole kolleegiumi arvates võimalik hinnata, kas MS sai liikmesuse seoses maatükiga nr xxx kehtivalt.
2. Kostja leidis, et hageja nõue liikmesuse ja sellega seotud maatüki nr.xxx ainuvaldusõiguse tunnustamiseks on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja on seostanud maatüki nr xxx kasutusõigust YYga. Kolleegium märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kostja väite osas võtnud seisukoha ja arutanud pooltega, keda see nõue puudutab ja kes peab selle nõude osas olema kostjaks (kostjateks). 31.

§ 392

lg 1 p 3 ja p 4 sätestavad, et eelmenetluses selgitab kohus välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited ning tõendid. Tulenevalt

§ 351

lg-st 1 peab kohus arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.

§ 435

lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud ja tõendid olulises ulatuses välja selgitamata, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks asjaolusid olukorras, kus see on jäetud olulises ulatuses tegemata. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. 32. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, siis puudub vajadus võtta seisukohta kostja apellatsioonkaebuse osas, mis puudutab menetluskulusid maakohtus. 8 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 33. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 9