Obsah (8)

§ 164§ 436§ 230§ 231§ 497§ 445§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 13. august 2024.a. Rakvere Tsiviilasja number 2-24-101443 Tsiviilasi A. L. hagi G. L. vastu elatis

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. 1 ASJAOLUD

1. Hageja A. L. esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja G. L.’u vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 19.02.2024 määrusega kohustati hagejat esitama nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavaldus esitati Viru Maakohtusse 21.02.
2. Hagiavalduses esinesid puudused, mistõttu Viru Maakohtu 23.02.2024 ja 11.03.2024 määrustega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hageja on esitanud täpsustatud hagiavaldused 07.03.2024 ja 21.03.
4. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt läksid hageja seaduslik esindaja ja kostja lahku septembri kuu alguses 2023.a. Laps on koguaeg hageja seadusliku esindaja juures elanud. Peale lahkuminekut pole kostja last toetanud ega tema vastu huvi tundnud. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks ühes kuus on esimese lapse isa poolt makstav elatis 400 eurot kuus, lisaks lasteraha 160 eurot. Hageja vajadused ühes kuus moodustavad 500 eurot (hagi täienduse kohaselt 300 eurot). Hageja soovib elatise väljamõistmist septembrist
5. Hageja on nõuseks märkinud nii miinimumelatise kui ka elatise kindla summana – 300 eurot kuus. Lisaks on hageja märkinud, et ei ole nõus tagaseljaotsuse tegemisega.
6. Viru Maakohtu 01.04.2024 määrusega on hagi menetlusse võetud ja edastatud kostjale vastamiseks. Kostja on kohtumääruse ja hagimaterjali 26.06.2024 isiklikult kätte saanud, kuid ei ole tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 10.07.2024 hagile vastanud. Samuti pole ta palunud tähtaja pikendamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus lahendab käesoleva asja kirjalikus menetluses sisulise otsusega.
8. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle täiendustega, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole

§ 436

lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 järgi on elatis põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11907, p 13, ja 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 12). Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse 2 täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).
2. Hagis on välja toodud, et kostja ei ela hageja ja hageja seadusliku esindajaga koos alates septembrist 2023.a ega ole hageja ülalpidamises sellest ajast osalenud. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja ei ole hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud septembrist
4. Seoses elatise suurusega kohus selgitab, et alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. PKS §-is 101 elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega (s.o eluasemele, kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Kohus märgib, et hageja ei ole enda nõuet selgelt väljendanud vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele ja selgitustele. Hageja on märkinud, et soovib tagasiulatuvalt elatist alates septembrist 2023 ning edasiulatuvalt elatist nii miinimumsummas kui kindla summana (300 eurot kuus). Miinimumelatise väljamõistmiseks ei ole hagejal enda vajadusi tõendada vaja. Hageja ei ole tõendanud enda vajadusi suuremas summas kui kahekordne miinimumelatis. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb hagi rahuldada osaliselt, st kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates septembrist 2023, s.o tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2023 kuni 14.01.2024 eest, kusjuures kohus arvutab tagasiulatuva elatise suuruse summaliselt välja; lisaks mõistab kohus kostjalt elatise välja alates 15.01.2024 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) igakuiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni.
5. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja seaduslik esindaja ja kostja on hageja vanemad ja hageja eest tasutakse lapsetoetus hageja seaduslikule esindajale. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele, et kostja ei ole alates 2023.a septembrist last toetanud ega temaga aega veetnud. Kohtule esitatu põhjal ei ole võimalik asuda eelnevast erinevale seisukohale, seega loeb kohus eelnimetatud asjaolud tuvastatuks. Kostja ei ole kohtule vastanud ja seega ei ole ta välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse miinimumsummast väiksema elatise väljamõistmiseks.
6. Kohus leiab, et kuivõrd hageja saab ülalpidamist oma seaduslikult esindajalt ning kostja tema ülalpidamises ei osale, samuti kuna laps kostja juures ei ela, siis on hageja õigus kostjalt elatist nõuda. Kohus selgitab, et PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus ei tuvastanud, et hageja viibiks kohustatud vanema, s.o kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6), mis annaks aluse väljamõistetava 3 elatise summa vähendamiseks. Kostja ei ole hageja väitele ülalpidamise mittenõuetekohase andmise kohta vastu vaielnud.
7. Järgnevalt arvutab kohus välja tagasiulatuva elatise suuruse perioodi 01.09.2023 kuni 14.01.2024 eest. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassummat indekseeritakse iga aasta
8. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
9. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). Baassumma ühe lapse kohta 01.09.2023-31.12.2023 ning 01.01.2024-31.03.2024 oli 249,78 eurot. Keskmine brutopalk alates 01.04.2023 oli 1685 eurot ning sellest 3% on 50,55 eurot. Seega 50,55 + 249,78 = 300,33 eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetuse määra: 300,33 - (80/2) = 260,33 eurot. Seega PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurus on 260,33 eurot kuus, mis teeb tagasiulatuvaks elatiseks perioodi 01.09.2023 kuni 14.01.2024 eest 1158,89 eurot (4x260,33+260,33/31x14).
10. Alates 15.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (xxxx) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 260,33 eurot (s.o 249.78 eurot (baassumma seisuga 01.04.2023) + 50.55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 01.04.2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
11. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (

§ 497

). 13.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hagiavalduses palutakse määrata elatise maksmise kord kindlaks selliselt, et elatis makstaks A. L.’u arveldusarvele nr xxxx, igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 4