← Eesti

1-23-4539/34

Obsah (15)§ 118§ 121§ 74§ 424§ 68§ 65§ 69§ 213§ 209§ 345§ 344§ 117§ 56§ 57§ 58

1-23-4539 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2024. a, Pärnu Kriminaalasja number 1-23-4539 (22267000444) Kohtunik Anu Tammeniit Rahvakohtuniku

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi üldmenetluses Eliisa Sommer Süüdistatav SILVER SUSI isikukood: 39204153525; elukoht: XXX; tel: XXX; epost: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; karistatus: kriminaalkorras 3 kehtivat karistust: - Tartu Maakohtu 02.07.2019. a otsusega nr 1-194296

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta vangistust, mis jäeti

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.

- Tartu Maakohtu 19.01.2021. a otsusega nr 1-208958

§ 424

lg 1 järgi 1 aasta vangistust, millest arvati maha

§ 68

lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva ning ärakandmata karistuseks jäi seega 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati ärakandmata karistust Tartu Maakohtu 02.07.2019.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva Lk 1 / 23 1-23-4539 Kaitsja RESOLUTSIOON vangistust, mis asendati

§ 69alusel 718 tunni üldkasuliku tööga.

Pärnu Maakohtu 13.06.

  1. a määrusega nr 1-20-8958 pöörati Tartu Maakohtu 19.01.
  2. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. - Tartu Maakohtu 15.11.
  3. a otsusega nr 1-223970

§ 213

lg 2 p 1,

§ 209

lg 2 p 1,

§ 345

lg 1 ja

§ 344

lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel moodustati Tartu Maakohtu 19.01.2021.

a otsusega liitkaristus 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest arvati maha osaliselt ärakantud karistus, s.o 240 tundi ÜKT-d ehk 8 kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Harju Maakohtu 13.02.

  1. a määrusega nr 1-22-3970 vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 29.04.
  2. a. Tõkend - kahtlustatavana kinni peetud 11.06.
  3. a ning Pärnu Maakohtu 12.06.
  4. a määrusega vahistatud kaheks kuuks, mida pikendati Pärnu Maakohtu 10.08.
  5. a määrusega kahe kuu võrra. riigi õigusabi korras Rünno Roosmaa Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4 kohus otsustas:
  6. Süüdi tunnistada Silver Susi

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.11.2022. a otsusega mõistetud 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 6 (kuus) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 5 (viis) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva (29.08.202217.02.2023) vangistust ning lugeda liitkaristuseks 5 (viis) aastat 9 (üheksa) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.06.202228.08.2022, s.o 2 (kaks) kuud ja 17 (seitseteist) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Silver Susil ilmuda karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest.

  1. Tsiviilhagid Lk 2 / 23 1-23-4539 2.
  2. Rahuldada kannatanu J. T tsiviilhagi ja mõista Silver Susilt J. T kasuks välja mittevaraline kahju 3000 eurot. 2.
  3. Rahuldada kannatanu J. T tsiviilhagi viivise nõudes ja mõista VÕS § 113 alusel Silver Susilt J. T kasuks välja viivis mittevaralise kahju nõudelt alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 08.04.
  4. a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni nõude täieliku tasumiseni. 2.
  5. Väljamõistetud summad kanda J. T SEB Pank AS arvelduskontole nr XXX. 2.
  6. Rahuldada kannatanu H. T tsiviilhagi ja mõista Silver Susilt J. T kasuks välja mittevaraline kahju 3000 eurot. 2.
  7. Rahuldada kannatanu J. T tsiviilhagi viivise nõudes ja mõista VÕS § 113 alusel Silver Susilt J. T kasuks välja viivis mittevaralise kahju nõudelt alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 08.04.
  8. a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni nõude täieliku tasumiseni. 2.6.Väljamõistetud summad kanda J. T seadusliku esindaja R. L Luminor Bank AS arvelduskontole nr XXX. 2.
  9. Rahuldada kannatanu A-L. T tsiviilhagi ja mõista Silver Susilt A-L. T kasuks välja mittevaraline kahju 3000 eurot. 2.
  10. Väljamõistetud summa kanda A-L. T Swedbank AS arvelduskontole nr XXX. 2.
  11. Rahuldada kannatanu V. T tsiviilhagi ja mõista Silver Susilt V. T kasuks välja mittevaraline kahju 3000 eurot. 2.
  12. Väljamõistetud summa kanda V. T Swedbank AS arvelduskontole nr XXX. 2.
  13. Rahuldada kannatanu M. S tsiviilhagi ja mõista Silver Susilt M. S kasuks välja mittevaraline kahju 3000 eurot. 2.
  14. Väljamõistetud summa kanda M. S SEB Pank AS arvelduskontole nr XXX.
  15. Menetluskulud 3.
  16. KrMS § 179, § 175, § 180 alusel välja mõista Silver Susilt riigituludesse menetluskuluna: - sundraha 2050 eurot; - ekspertiisi tegemisega seotud kulud 222 eurot; - määratud kaitsjale määratud tasu 3574,56 eurot; kokku 5846,56 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: EE957700771001523585 LHV Pank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  17. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.
  18. KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista Silver Susilt kannatanute J. T ja J. T valitud esindaja mõistliku suurusega tasu kokku summas 2331,23 eurot. 3.
  19. Välja mõista Silver Susilt kannatanute J. T ja J. T menetluskulude nõudelt summas 2331,23 eurot seadusest tulenev viivis, kohustades Silver Susi maksma välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Lk 3 / 23 1-23-4539 3.
  20. Väljamõistetud summad kanda OÜ Advokaadibüroo Kaire Aus klientide SEB Pank AS arvelduskontole nr X .
  21. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel on kannatanud M. S , A-L. T ja V. T taotlenud, et neid teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Samuti on kannatanud M. S , A-L. T ja V. T KrMS § 38 lg 5 p 4 alusel taotlenud võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta.
  22. Kohtuotsus saata kannatanutele ja kannatanute J. T ning J. T esindajale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 30.04.
  23. a. Süüdistuse sisu Silver Susi süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes ning viibides 11.06.
  24. a kella 03.44 ajal õues, X linnas X pst juures asuva X Kuursaali välisukse vahetus läheduses, lõi tahtlikult ja mistahes raskusega tervisekahjustuste, sh eluohtlike tervisekahjustuste, tekitamise eesmärgil enda ees püsti seisvat H. T ühel korral rusikaga vasakule poole näo piirkonda, mille tagajärjel H. T kukkus selg ees asfaltkattega kõnnitee peale pikali ja lõi oma pea vastu asfaltkatet. Silver Susi põhjustas tahtlikult H. T tervisekahjustused. Samuti põhjustas Silver Susi sama eelkirjeldatud tegevusega ettevaatamatusest H. T surma, mis saabus 17.07.2022 kella viie paiku haiglas kannatanu näkku tehtud rusikalöögist ja sellele järgnenud peaga asfalti vastu kukkumisest põhjustatud pea tömp trauma koos oimuluumurru ja parempoolse kõvakelmealuse verevalumiga, mille tagajärjel tekkis ulatuslik peaajukahjustus. Lisaks, peale traumat üle kuu aja haiglas koomas viibimise tagajärjel tekkis H. T ka alajäseme süvaveeni tromboos, mis tüsistus vasaku kopsuarteri trombembooliaga. Seega, Silver Susi, oma tahtliku tegevusega, pani toime

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule ning ettevaatamatusest isiku surm. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör palus Silver Susi süüdi tunnistada

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi ning mõista karistuseks 7 aastat vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 15.11.2022.

a otsusega mõistetud karistusega, s.o 1 aasta ja 8 kuu vangistuse võrra ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks mõista 7 aastat ja 3 kuud vangistust. Sellest on kantud 5 kuud ja 19 päeva (29.08.2022-17.02.2023).

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka (11.06-28.08.2022 = 2 kuud ja 17 päeva), mistõttu arvata maha eelvangistuses 2 kuud ja 17 päeva. Seega lõplikult kanda 7 a 3k – 5k 19 p – 2k 17p= 6a Lk 4 / 23 1-23-4539 4k 24 päeva. H. T lastele ja elukaaslasele palus mõista õiglane hüvitis mittevaralise kahju põhjustamises. Menetluskulud jätta täies ulatuses süüdistatava kanda. Kaitsja leidis, et Silver Susile esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida

§ 117lg 1 ja § 121 lg 1 järgi.

Karistuseks mõista tema poolt vahistuses viibitud aeg alates 11.06.202229.08.2022, s. o 2 kuud 18 päeva ning lugeda Silver Susi poolt karistus kantuks. Süüdistatav tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja avaldas kahetsust. Kannatanute esindaja märkis, et kannatanud paluvad rahuldada 28.06.

  1. a esitatud tsiviilhagi ja välja mõista J. T kasuks mittevaraline kahju summas 15 000 ning J. T kasuks mittevaraline kahju 15
  2. Asja menetluskulud sh. tsiviilhagiga seotud menetluskulud ja esindaja menetluskulu paluvad kannatanud jätta Silver Susi kanda täies ulatuses. Kohtu seisukoht Silver Susile on esitatud süüdistus karistusseadustiku (

) § 118 lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohus leiab, et Silver Susi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi.

§ 118

on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb vähemalt ühe lõike 1 punktides nimetatud tagajärje põhjustamises.

§ 118

lg 1 p 1, 7 näeb ette vastutuse seega tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule ja surm. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Silver Susi viibis 11.06.

  1. a kella 03.44 ajal X linnas asuva X välisukse vahetus läheduses, kus viibis ka H. T ning et Silver Susi lõi H. T ühel korra rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel H. T kukkus selg ees asfaltkattega kõnnitee peale pikali ja lõi oma pea vastu asfaltkatet. Seda on kinnitanud eelkõige H. T tütar A-L. T oma ütlustega. Kannatanu A-L. T ütluste (I kd, tl 79-89) kohaselt läks tema 11.06.
  2. a umbes kella 00.30 ajal oma isa H. T X. Nende seltskonnas olid ka sõbrannad K. O ja K. K- K. Umbes kella 03.30 ajal hakkasid nad kõik koos ära minema ja teised läksid garderoobi oma asju võtma. Kannatanu sõnul ei olnud nende seltskonnal selle õhtu jooksul ja sealt lahkudes kellegagi tülisid ega konflikte. Kui kannatanu oli välja jõudnud, siis turvamees lükkas kannatanu isa õue. Kannatanu ei tea, mis põhjusel turvamees ta isa õue lükkas. Turvamees oli öelnud kannatanu isale, et naisterahvale ikka kallale ei läheks. Isa ainult küsis, et mis asja ja rohkem ei jõudnud ta midagi öelda. Kannatanu lisas, et kui turvamees ütles, et naisterahvale ikka kallale ei läheks, siis tuli sinna ka üks meesterahvas, kes küsis, et mis naisele ja turvamees oli öelnud, et sinu naisele. Selle peale kohe see meesterahvas lõi kannatanu isa parema rusikas käega isale näkku. Isa kohe kukkus nagu pulk pikali maha asfalti peale kõnniteele. Tegemist oli kõva löögiga, sest löömisest käis ka pauk. Kannatanu sõnul ei saanud isa löömist vältida, sest ta kohe kukkus. Isa oli pikali ja ninast jooksis verd. Ta ei olnud teadvusel. Pärast seda K- K. K keeras ta vasakule küljele. Kannatanu helistas Häirekeskusesse. Kannatanu tegi sündmuskohal ka lööjast foto. Kannatanu edastas e-kirja teel foto menetlejale (I kd, t 59-61) ja kohtuistungil vastates prokuröri küsimusele kinnitas, et seal fotol on isik, kes 11.06.
  3. a tema isa Kuursaali ees lõi. 11.06.
  4. a X Kuursaali ees toimunud löömist kinnitavad ka tunnistaja K. O ütlused. Tunnistaja K. O ütlustest (I kd, tl 89-93) nähtub, et nad läksid koos K-K. K õue, seal olid mingid helid, ta nägi rusikat ja siis H. T kukkus. Ta ei näinud kes lõi, aga ta nägi lööki H. T suunas. Tunnistaja sõnul astus H. T kaks sammu taha ja kukkus sirgelt maha. Samuti kuulis ta pauku, mis tekkis sellest, et H. T lõi pea ära vastu asfalti. Lk 5 / 23 1-23-4539 Samuti nähtub tunnistaja K-K. K ütlustest (I kd, tl 93-99), et umbes kella kolme ajal hakkasid nad Kuursaalist ära minema. Tunnistaja läks koos K. O õue ja nad ootasid A- L. T ja H. T . Umbes 2-3 minuti pärast viskas turvamees H. T välja. Turvamees võttis temalt kaenla juurest kinni ja lükkas ta välja. Tunnistaja sai H. T kinni haarata. Tunnistaja sõnul ei öelnud H. T ühtegi sõna, vaid oli hämmingus ja vaatas ukse poole. H. T oli küll joogine, aga ta oli lõbusas meeleolus. Seejärel selgitas tunnistaja, et järsku keegi tunnistaja selja tagant ütles, et kas sa puutusid mu naist või midagi sellist ja siis juba tuli see rusika hoop H. T . See käis väga kiiresti. Tunnistaja selgitas, et enne keegi midagi vaidles seoses naise löömise osas, aga ta täpselt ei kuulnud. Seda ütles see mees, kes H. T lõi ja siis sel hetkel tuligi see hoop. H. T ei jõudnud sellele vastata. Kui meesterahvas selle lause ütles, siis ta kohe lõi. H. T löödi vasakusse põsesarna. Väga tugev hoop oli. H. T astus umbes kolm sammu veel taha ja siis kukkus peaga vastu asfalti ja oli kuulda kolksu. Verd hakkas tulema ninast ja suust. Seejärel pööras tunnistaja ta külili. Ta ei olnud teadvusel. Prokuröri, kaitsja ning süüdistatava kokkuleppel jättis kohus KrMS § 2911 alusel tunnistaja R. K ristküsitlemata ning võttis tõendina vastu ja avaldas tunnistaja kohtueelses menetluses 11.06.
  5. a antud ütlused (I kd, tl 72-74). Tunnistaja R. K ütluste kohaselt oli tema tol ööl X Kuursaalis tööl administraator-turvamehena. Lisaks oli tööl ka turvamees A. D . Tunnistaja selgitas, et kogu vahejuhtum algas sellest, et üks noorpaar läks garderoobist riideid võtma. Meesterahvas läks juba ees õue. Tunnistaja nägi garderoobis toimuvat rüselust naisterahva ja ühe vanema mehe vahel. Mees hoidis kahe käega naise jopest käte kohalt kinni ja tundus, et ta raputas teda. See vanem mees oli naise suhtes agressiivne. Tunnistaja sekkus koos teise turvamehega. Nad toimetasid selle mehe Kuursaalist välja ja see mees oli ka pärast Kuursaalist välja viimist turvatöötajate suhtes agressiivselt meelestatud. Tema agressiivsus piirdus ainult vestlusega ja mingit muud konflikti tal turvameestega ei tekkinud. Samal ajal seisis seal ukse juures ka selle raputatud naisterahva mees. Ta proovis turvameestelt teada saada, kas tegemist oli tema naisega, kellele kallale mindi. Tunnistaja sõnul nende käest ta vastust sellele ei saanud. Meeserahvas lõi seda vanemat meesterahvast parema rusikas käega vasakule näopiirkonda. Löögi tagajärjel kukkus see vanem meesterahvas Kuursaali ukse ette maha ja kaotas teadvuse. See sündmus juhtus 11.06.
  6. a kella 03.40 ajal. Pärast löömist tulid kannatanut abistama väljas seisnud inimesed ja helistasid ka politseisse. Tunnistaja A. D andis ütlusi, et (I kd, tl 181-188) tema töötas 10.06.
  7. a Kuursaalis turvatöötajana. Tunnistaja nägi kuidas Kuursaalis garderoobi juures üks meesterahvas ründas ühte naiserahvast. Löömist nende vahel seal ei olnud, oli ainult mingi sõnavahetus. Meesterahvas surus naise vastu garderoobi letti ja naine oli põhimõtteliselt pikali seal leti peal. Tunnistaja selgitas, et meesterahvas oli naisterahva peal oma kehamassiga ja naisterahvas karjus, mille peale tunnistaja võttis temast kinni ja saatis välja. Välja toimetamisel oli vaja kasutada jõudu. Tunnistaja selgitas, et ta pani meesterahva käe selja taha ja siis saatis välja. Kui nad õues olid, siis lasi käest lihtsalt lahti. A. D i poolt kannatanu välja toimetamine nähtub ka 21.06.
  8. a asitõendi vaatlusprotokollist koos DVD-plaadiga (I kd, tl 62-69), millega on vaadeldud X Kuursaali sisemist turvakaamera salvestist. Sellelt nähtub, et kell 03.44.16 väljub Silver Susi Kuursaali välisuksest ja alates 03.44.32 on näha, kuidas turvatöötaja A. D toimetab H. T teda kätega kinni hoides Kuursaali välisukse poole ning nad väljuvad Kuursaali välisuksest kell 03.44.
  9. Kell 03.44.55 siseneb Silver Susi Kuursaali tagasi. Lisaks andis tunnistaja A. D ütlusi, et kannatanu välja toimetamise ajal seisis Kuursaali ukse juures Silver Susi, kes tegi seal Lk 6 / 23 1-23-4539 suitsu. Seejärel tõmbas tunnistaja ukse kinni ja läks sisse tagasi. Kui politsei tuli, siis tunnistaja nägi, et see meesterahvas, kelle ta välja saatis, oli väljas selili. Tunnistaja R. M ütluste (II kd, tl 20-21) kohaselt helistas tema häirekeskusesse, sest maas lebas üks mees, kes oli teadvusetu. Isik tunnistas, et ta oli väga purjus ja ei mäleta sündmust täpselt. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused selles osas, et ta helistas häirekeskusesse pärast seda, kui mees oli juba maas, on vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Teiste tunnistajate ütlustega ja häirekeskuse kõnede vaatlusprotokolliga on tõendamist leidnud, et tunnistaja R. M helistas häirekeskusele juba enne löömist. Eeltoodud põhjustel kohus leiab, et R. M a ütlused häirekeskusele helistamise aja osas ei ole usaldusväärsed ja jätab need tõendikogumist kõrvale. Tunnistaja R. M koos olnud tunnistaja R. K ütluste (II kd, tl 14-16) kohaselt läks ta Kuursaali koos R. M . Nad olid seal umbes kuni 03.30-ni. Nad tulid Kuursaalist välja ja jäid sinna ette taksot ootama. Tunnistaja mäletab, et seal oli mingisugune rüselus. Teab et üks meesterahvas visati turvateenistuse poolt välja. Tunnistaja nägi meesterahvast pikali, aga kukkumist ei näinud. Nimetatud sündmuse osas on Häirekeskusele helistatud kahelt abonentnumbrilt. 11.06.
  10. a asitõendi vaatlusprotokollist koos CD-plaadiga (I kd, tl 30-33) nähtub, et kell 03.44.24 on tehtud Häirekeskusele esimene kõne. Tuvastatud on, et nimetatud kõne tegi R. M . Kõnest nähtub muu hulgas kolme meesterahva vaheline vestlus, kus üks meesterahvas, kes on A-L. T ja tunnistajate R. K ja A. D sündmuse kirjelduse kohaselt turvatöötaja, küsib et lähed naisterahvale kallale või? Sellele vastab teine meesterahvas, kes ütleb, et tema ei läinud kallale ja vaata ise mis sa tegid. Seejärel küsib kolmas meesterahvas, kes on tunnistajate ütlustele kohaselt Silver Susi, et kas tema naisele ning sellele järgneb ebamäärane heli. Naisterahvas ütleb sellepeale, et „ Mis te nalja teete?“. Teine kõne on tehtud kell 03.45.16, millest nähtub, et palutakse kiirabi X Kuursaali ette, sest meest löödi rusikaga näkku ja ta kukkus selili maha. Tuvastatud on, et nimetatud kõne teeb A- L. T . Süüdistatav Silver Susi (II kd, tl 49-59) mäletab, et käis 10-11.06.2022 Kuursaalis koos abikaasa K. S . Enda sõnul oli ta kaine, kuid õhtu jooksul tarbis ka alkoholi. Nad olid seal umbes kell 3-ni. Alkohol mõjus talle joovastavalt, pea oli uimane. Süüdistava sõnul ei olnud neil kellegagi kuni kella 3ni konflikte ega arusaamatusi. Kui ta hakkas ära minema, siis ta läks välja ja tegi suitsu ning ootas, et abikaasa garderoobist oma riided võtaks ja tuleks ka. Süüdistatav selgitas, et seejärel turvamehed toimetasid ühe meesterahva välja ja ütlesid sellele meesterahvale, et naisterahvale ikka kallale ei läheks. Süüdistatav tundis kohe huvi, et millisele naisterahvale siis kallale mindi. Üks turvameestest ütles, et Silver Susi naisele. Süüdistatav mäletab, et karjus midagi sellele mehele, kes välja visati. Löömist Silver Susi konkreetselt ei mäleta, aga selgitas, et kui toimikuga esimest korda tutvus, siis võis öelda, et tema on seda teinud. Järgmine hetk, mida mäletab on see kui politsei küsitles seal inimesi. Silver Susi nägi, et see mees on pikali Kuursaali ees ja jalad olid ukse poole. Süüdistatava sõnul ei näinud ta mehel mingeid vigastusi. Tunnistaja K. S ütluste (I kd, tl 191-197) kohaselt käis 10.06.
  11. a vastu 11.06.
  12. a koos abikaasa Silver Susiga Kuursaalis. Nad olid seal kuni kella 3-ni. Neil ei olnud ära minnes kellegagi konflikte. Tunnistaja selgitas, et üks meesterahvas oli tema suhtes garderoobi juures agressiivne. Meesterahvas läks tunnistajale vastu õlga ning tunnistaja sellest enda sõnul välja ei teinud, sest garderoobi töötaja ütles, et meesterahvas on väga purjus ja et tunnistaja ärgu Lk 7 / 23 1-23-4539 pangu tähele. Tunnistaja ei öelnud meesterahvale midagi. Seejärel selgitas tunnistaja, et turvatöötaja võttis ta tema selja tagant ära ja rohkem ta ei tea midagi. Tunnistaja rääkis garderoobi töötajaga paar sõna juttu ja läks välja. Kui tunnistaja õue läks, siis olid seal juba kiirabi ja politsei ning inimene pikali maas. Tunnistaja sõnul olid maas olnud mehe jalad Kuursaali poole. Tunnistaja ei näinud, et kedagi oleks löödud. Tunnistaja K ütlustest (II kd, tl 12-14) nähtub, et tema töötas 10.06.
  13. a Kuursaalis garderoobis. Tunnistaja mäletab, et riietehoiu leti ees oli tõuklemine. Kui ta riideid kätte andis, siis seal oli üks naisterahvas ja siis tuli oma jopet võtma üks vanem meesterahvas. Kui tunnistaja talle jope andis, siis meesterahvas oli nii purjus, et tuikus vastu seda naisterahvast ja naisterahvas vihastas, ilmselt lükkas teda või midagi ja siis hüüdis midagi ja siis see meesterahvas lükkas vastu ja siis turvatöötaja viis mehe minema. Tunnistaja suhtles selle naisterahvaga nii palju kui andis jopesid. Tunnistaja K. B ütluste (I kd, tl 197-201) kohaselt jõudsid nad 11.06.
  14. a Kuursaali juurde, kui üks mees Kuursaalist välja visati. Seejärel pandi uks kinni tagasi. Tunnistaja selgitas, et mees seisis seal, tegi kaks sammu ja tahtis vist Kuursaali tagasi minna aga komistas ja kukkus. Kuursaali ees inimesi rohkem ei olnud. Mees oli selili ja teadvuseta. Kohus leiab, et K. B ütlused on osaliselt vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tuvastatud on, et sündmuse hetkel ja pärast seda viibis sündmuskohal mitmeid teisi inimesi. Eeltoodud põhjustel kohus on seisukohal, et K. B ütlused, et Kuursaali ees inimesi rohkem ei viibinud, ei ole usaldusväärsed ja jätab need tõendikogumist kõrvale. Tunnistaja K. K , kes sai kiirreageerija, ütlustest (I kd, tl 202-203) nähtub, et ta sai väljakutse 11.06.
  15. a kella nelja paiku varahommikul, et Kuursaali ees on mees pikali. Sündmuskohal nägi tunnistaja, et maas lamanud mehe jalad olid peasissekäigu poole. Sinna jõudes oli näha, et seal oli veel inimesi, maas lamaval mehel olid silmad lahti ja ta kontakteerus. Turvamees R. K selgitas tunnistajale, et Kuursaalis sees oli mehel olnud tüli naisterahvaga ja see naine oli Silver Susi elukaaslane või abikaasa. See ei olnud Silver Susile meeldinud ning seetõttu ta lõi Kuursaali ees väljas kannatanut. Tunnistaja kontrollis Silver Susi käsi ja väliseid vigastusi, kuid mingisuguseid löögile viitavaid tunnuseid Silver Susil ei olnud. See, et Silver Susil ei olnud löögile viitavaid tunnuseid, nähtub ka kaitsja taotlusel kohtule esitatud Silver Susist kinnipidamisel tehtud fotodest (II kd, tl 24-25). Fotodelt nähtub, et Silver Susil mingeid löögijälgi ei esinenud. Vormikaamera salvestised ja 11.06.
  16. a asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 54-58) kinnitavad, et 11.06.
  17. a jõudsid sündmuskohale ka kiirreageerijad. Vormikaameratelt nähtub, et sündmuskoht oli X Kuursaali ees, kus lebas asfaltkatte peal meesterahvas. Samuti viibisid seal mitmed teised inimesed. Meesterahvas enam iseseisvalt ei tõusnud ja ta viidi sündmuskohalt kiirabi poolt minema. Kuigi kannatanud M. S ja J. T süüdistatava ja kannatanu vahel toimunut pealt ei näinud, on nad mõlemad kinnitanud, et said sündmusest teada A- L. T ilt. Kannatanu M. S , kes oli H. T elukaaslane, ütluste (I kd, tl 99-104) kohaselt 11.06.
  18. a hommikul äratas A-L. T ta üles ja rääkis mis oli toimunud. Ta rääkis, et turvatöötaja oli H. T uksest välja tirinud ja öelnud, et naisterahvale ei minda ikka kallale ning seejärel oli meesterahvas teda löönud. Kuursaali juurest viidi ta Pärnu haiglasse ja seejärel Tallinna haiglasse. Kannatanu J. T on andnud ütlusi, et (II kd, tl 44-48) ta sai teada, et tema Lk 8 / 23 1-23-4539 isaga oli juhtunud õnnetus siis kui õde A-L. T talle helistas ja palus Kuursaali juurde järgi tulla. Õde rääkis, et keegi oli isa löönud ja isa oli maha kukkunud. Eelviidatud tõendid kinnitavad teo toimepanemise aega ja kohta justnimelt sellisena nagu see on süüdistuses kajastatud. Seega kõik tõendid kogumis kinnitavad teo toimepanemist Silver Susi poolt, et ta lõi ootamatult 11.06.
  19. a kella 03.44 ajal õues X Kuursaali välisukse vahetus läheduses H. T ühel korral rusikaga vasakule poole näo piirkonda ning H. T kukkus selg ees asfaltkattega kõnnitee peale pikali ja lõi oma pea vastu asfalti. Järgmisena analüüsib kohus, kas süüdistatav tekitas H. T tervisekahjustuse, kas süüdistatava tegu (kannatanu löömine) ja saabunud tagajärg (oht elule ja kannatanu surm) on omavahel põhjuslikus seoses. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et H. T lõi Silver Susi. Kriminaalasjas on 04.10.
  20. a koostatud surnu kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisiaktist nr X (I kd, tl 34-51) nähtub, et 11.06.
  21. a haiglasse saabudes sedastati H. T järgmised tervisekahjustused: koljuvõlvimurd, massiivne parempoolne traumaatiline kõvakelmealune verevalum, millega kaasnes suur keskjoone nihe ning aju pitsumistunnused. Ekspert Triin Paju kohtus antud ütluste (I kd, tl 173-181) kohaselt on tegemist eluohtliku tervisekahjustusega. Eluohtlik ongi kogu see peatrauma, mille tõttu tekkis massiivne kõvakelme alune verevalum, mis omakorda tekitanud ajupitsumise ja kuna see aju enam ei taastu siis selle trauma tagajärjel on isik jäänud koomasse. Peaaju sai väga suurel määral kahjustada. Ekspertiisiakti kohaselt on kannatanu pea piirkonna vigastused saadud tömbi trauma toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud ajal ja viisil - 11.06.
  22. a löögist kõva tömbi esemega (näiteks rusikaga) pea piirkonda ja sellele järgnenud peaga kukkumisel vastu kõva ümbritsevat tömpi pinda (asfalt). Samas on ekspert kohtuistungil andnud ütlusi, et ei ole välistatud, et ainult rusikaga lüües võib tekkida raske peatrauma ning ta ei saa välistada, et H. T ei tekitatud raske peaajukahjustus juba ainuüksi rusikaga näkku löömisest. Lisaks nähtub ekspertiisiaktist, et oimuluu murd koos kõvakelmealuse verevalumiga löögile näo piirkonda järgnenud peaga kukkumisel vastu kõva tömpi pinda. Tervisekahjustuse iseloomu alusel võis H. T asend olla tervisekahjustuste tekitamise ajal püstine. H. T tervisekahjustused tekitanud isiku asend võis olla temaga vastakuti kehavigastuste tekitamise ajal. Haiglasse saabudes ei sedastatud H. T enesekaitsele ja/või võitlusele iseloomulikke tervisekahjustusi. 11.06.
  23. a Pärnu haiglasse saabudes H. T sedastatud tervisekahjustused olid oma iseloomult tekitatud/saadud ühel ajal. H. T surma põhjus on pea kinnine tömp trauma (saadud 11.06.2022) koos oimuluumurru ja parempoolse kõvakelmealuse verevalumiga, mille tagajärjel tekkis ulatuslik peaajukahjustus. Peale traumat üle kuu aja haiglas koomas viibimise tagajärjel tekkis alajäseme süvaveeni tromboos, mis tüsistus vasaku kopsuarteri trombembooliaga. Ekspert Triin Paju selgitas ekspertiisiaktis p 11 märgitud surma põhjuse osas, et kuna massiivse peatrauma tagajärjel jäi patsient koomasse ja oli veel peale traumat üle kuu aja immobilisatsioonis ehk voodis pikali, siis nendel patisentidel tekib tihti tüsistusena veritromboos ja see on tavaliselt üks pikaajaliselt voodihaigete patsientide või koomas olevate patsientide kaasuv nähtus mis viib surmale omakorda. H. T trauma tagajärjel tekkinud peatrauma iseseivalt oleks surma põhjustanud. Kuna isik sai kiiresti operatiivset ravi samal päeval, siis kui ta ei oleks ravi kohe saanud, siis oleks ta ka samal päeval surnud, aga ravi saamine pikendas seda. Lihtsalt aju enam siis tagasi ei tulnud Lk 9 / 23 1-23-4539 sinna taha kuna ajukahjustus oli suur. Kui seda trombi ei oleks tekkinud siis selgitas ekspert, et H. T surm oleks saabunud ikka. Lihtsalt seda ei saa öelda millal. Tuvastatud on, et nii süüdistatav Silver Susi kui ka H. T olid sellel õhtul alkoholi joobes. 11.06.
  24. a indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (I kd, tl 109) nähtub, et Silver Susil mõõdeti 11.06.
  25. a alkoholijoove 1,01 mg/l kohta. Samuti nähtub, et Silver Susil esinesid joobele viitavate tunnustena silmade punetus, suured pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane kõne, kerged koordinatsiooni häired ja rahutus, ärrituvus. Ekspertiisiaktiga X (I kd, tl 34-51) on tuvastatud, et H. T joove oli veres 2,854 g/L, narkootilisi aineid ja/või ravimeid ei määratud. Kuigi H. T esinenud joovet käsitletakse raske joobena, siis on ka ekspert selgitanud, et iga inimene talub alkoholi erinevalt. Tunnistaja K. O (I kd, tl 89-93) sõnul oli H. T sellel õhtul küll purjus, aga mitte purupurjus. Tunnistaja selgitas, et H. T natuke tuikus ja samm oli sassis. Seda kinnitas ka tunnistaja K- K. K (I kd, tl 93-99), et sellel õhtul H. T tuikus. Kannatanu A-L. T (I kd, tl 79-89) hinnangul oli tema isa joove keskmine ja koordinatsioon oli ka keskmine. Kannatanu selgitas, et kui ta isa sealt välja tõugati, siis isa korraks kaotas tasakaalu, aga ta jäi ikkagi püsti. Tasakaalukaotus oli ilmselt tingitud sellest trepiastmest, mis seal oli. Kannatanu hinnangul sai isa asjadest aru ja püsti seismisega raskusi ei olnud. Kohus leiab, et kui süüdistatav ei oleks löönud H. T peapiirkonda, ei oleks kannatanul tekkinud nende löökide tagajärjel ekspertiisiaktis sedastatud vigastusi ja ohtu elule ning kannatanu poleks surnud. Kohtu hinnangul on süüdistatava teo ja saabunud tagajärje vahel põhjuslik seos ilmselge, sest ilma süüdistatava teota poleks tagajärge saabunud. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et H. T surm saabus Silver Susi poolsest rusikaga löögist H. T näkku, mistõttu kukkus H. T peaga vastu asfalti ning sai eluohtlikud tervisekahjustused. Eelneva pinnalt on kriminaalasjas kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi H. T ühel korral rusikaga vasakule poole näo piirkonda, mille tagajärjel H. T kukkus selg ees asfaltkattega kõnnitee peale pikali ja lõi oma pea vastu asfaltkatet. Eeltoodud tegevuse tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus, mille tagajärjel kannatanu suri. Seega on tõendamist leidnud

§ 118

lg 1 p 1, 7 objektiivne koosseisu täitmine süüdistatava poolt, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule ja surm. Riigikohus on 3. mai 2019 lahendis 1-17-5883 märkinud, et juhul kui süüdistatav on tekitanud tervisekahjustuse tahtlikult, kuid mõlemad

§ 118

lg 1 p-des 1 ja 7 nimetatud rasked tagajärjed on saabunud ettevaatamatusest, vastutab isik üksnes

§ 118

lg 1 p 7 järgi, mis neelab eluohtliku seisundi kui surmale eelnenud vahetagajärje. Samas ei saa täiesti välistada olukordi, kus süüdistatava tahtlus ulatub lisaks tervisekahjustuse tekitamisele ka eluohtliku seisundi põhjustamiseni (

§ 118

lg 1 p 1), ent mitte surma saabumiseni (

§ 118lg 1 p 7).

Sellisel juhul tuleb süüdistatava käitumine kvalifitseerida

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 7 järgi, kuna tahtlikult põhjustatud oht kannatanu elule ei neeldu ettevaatamatusest surma põhjustamises. Kohus leiab, et antud juhul esineb justnimelt see olukord, kus süüdistatava tahtlus on ulatunud lisaks tervisekahjustuse tekitamisele ka eluohtliku seisundi põhjustamiseni, kuid mitte surma saabumiseni. Riigikohus on 5. juuni 2018. a otsuses nr 1-17-105/35 märkinud, et

§ 118

lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121lg 1 alt 1) vastav tagajärg.

Lk 10 / 23 1-23-4539 Viimase aja praktikas on rõhutatud sedagi, et tervisekahjustuse tekitamine

§ 118lg 1 tähenduses peab vastama täiendavatele tingimustele.

Nimelt on oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Eelnevalt analüüsitud teo toimepanemise viis viitab selgelt asjaolule, et Silver Susi tahe oli suunatud kannatanule tervisekahjustuse tekitamisele, s.h mööndes, et tegemist võib olla eluohtliku tervisekahjustusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivse külje tuvastamisesse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjasse puutuvad objektiivsed asjaolud (nt 3-1-1-142-05, 3-1-1-119-04). Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et Silver Susi lõi H. T , sest ta arvas, et H. T oli löönud tema naist. Silver Susi eesmärk oli H. T n.ö füüsiline õppetund anda. Seega tuleb antud juhul jaatada tervisekahjustuse tekitamise suhtes raskeima tahtluse vormi olemasolus, s.o. kavatsetust. Tahtluse kindlakstegemisel arvestab kohus ka ründe intensiivsust ja löögijõudu. Eelnevalt on juba tuvastamist leidnud, et tegemist oli kõva löögiga. Ka see, et tunnistajate ütluste kohaselt H. T kukkus sirgelt maha ilma vastupanu osutamata viitab tugevale löögile. Kohtupraktika kohaselt on tahtluse tuvastamise asjaoluna rõhutatud ka piirkonda ja toimepanemise vahendit, kuhu ja millega kannatanule vigastused on tekitatud. Praegusel juhul lõi Silver Susi kannatanut rusikaga vasakule poole näo piirkonda. Kohtupraktikas on pead peetud selliseks piirkonnaks, mille löömise puhul peab lööja aru saama, et see võib kahjustada isiku tervist ning põhjustada kannatanule raskeid, sealhulgas eluohtlikke tagajärgi. Seega kohtu hinnangul kannatanu löömine pähe, mis on vigastustele väga vastuvõtlik ja õrn piirkond, kinnitab raskete tervisekahjustuste tekitamise tahtlust. Samas tuleb mainida, et kuigi pea on elutähtis piirkond, ei tähenda see vältimatult seda, et iga rusikalöök pähe oleks oma väliselt avalduva ohtlikkuse astme poolest selline, et saaks n.ö automaatselt jaatada tagajärjena saabuva raske tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust. Igale keskmisele kõrvalseisjale on arusaadav, et teisele inimesele tugevalt rusikaga vastu pead lüües võib inimene kukkuda peaga vastu kõva pinda, mille tõttu võib inimene saada raskeid tervisekahjustusi. Ohtu elule või surma saabumist peapiirkonda löömise tagajärjel ei saa pidada löömise ebatüüpiliseks tagajärjeks, kuna peas asuvad inimese elutähtsad organid, mille normaalsest funktsioneerimist kõrvalekalde korral kaotab inimene kontrolli oma keha üle. Seega saab väita, et üldise elukogemuse põhjal saab pidada võimalikus ja tõenäoliseks, et isikut peapiirkonda lüües võib vallandada just sellise kausaalahela, mis päädib ohuga elule või kannatanu surmaga. Silver Susil on ka varasemalt olnud sarnaseid sündmusi, kus ta on teise inimese pikali löönud. See nähtub Tartu Maakohtu 02.07.2019. a otsusest, mille süüdistuse kohaselt lõi ta tänaval kannatanut rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kaotas kanntanu tasakaalu ja kukkus pikali maha. Seega on Silver Susile on omane tugev löögijõud, kuivõrd ta võimeline inimese ühe rusikalöögiga pikali lööma. Seega pidi Silver Susi aru saama, et teise isiku rusikaga löömine Lk 11 / 23 1-23-4539 võib kaasa tuua kannatanu kukkumise ning ka pea ära löömise. Silver Susile pidi olema ettenähtav, et peaga vastu asfalti kukkumine võib tuua kaasa raske pea trauma ning Silver Susi pidi möönma löögi tagajärge. Samuti kinnitab kohtu hinnangul tahtlust ka süüdistatava teojärgne käitumine. Süüdistatav ei osutanud pärast löömist kannatanule mingit abi. Seega käitus süüdistatav kannatanu võimalikku tervisekahjustusse ükskõikselt ehk tal oli ükskõik, kas kannatanu on eluohtlikus seisundis või mitte. Kohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolud ei anna alust arvata seda, et Silver Susi poleks ette kujutanud seost tema teo ja tagajärje vahel. Riigikohtu lahendi 3-1-1-28-01 p-s 6 väljendatud seisukoha kohaselt peab isik üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost. Kohtu hinnangul on see kriteerium käesoleval juhul täidetud. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et süüdistatav lõi kannatanut rusikas käega pea piirkonda. Lüües rusikas käega elutähtsasse piirkonda, peab isik möönma mistahes raskusega tagajärje saabumise võimalikkust. Eelnevast nähtuvalt on tuvastatud, et Silver Susi lõi kannatanut pea piirkonda, kuhu lüües tuleb möönda mistahes tagajärgi. Silver Susi pidi pidama võimalikuks, et teise inimese pikali löömisel võib tekkida ka eluohtlik tervisekahjustus ja ta möönis seda, mistõttu pani ta eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega eelnevast nähtuvalt on tõendatud, et Silver Susi tahtlus ulatus ka eluohtliku tervisekahjustuse tekitamiseni. Kuigi kohus leiab, et Silver Susi tekitas kannatule tervisekahjustuse tahtlikult ja tahtlus ulatus ka eluohtliku tervisekahjustuseni, ei saa tõenditest nähtuvalt surma saabumist Silver Susile tahtliku tagajärjena omistada. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Silver Susi oleks tahtnud oma käitumisega põhjustada kannatanu surma, vaid ta pigem lootis seda oma kohusetundetuse tõttu vältida. Käesoleval juhul esineb kohtu hinnangul ettevaatamatuse vormidest kergemeelsus. Kergemeelsuse puhul näeb isik ette tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida. Silver Susi mõistis, et teise inimese löömisega pea piirkonda võib teine isik selliselt kukkuda, et tulemusena võib saabuda ka kannatanu surm. Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud süüdistatava tahtlikus raske tervisekahjustuste tekitamises ning ettevaatamatusest surma põhjustamises. Arvestades, et tõendamist on leidnud, et ohu elule põhjustas süüdistatav tahtlikult, ei kuulu tegu ümber kvalifitseerimisele

§ 121lg 1, § 117 lg 1 järgi, nagu taotles seda kaitsja.

Mis puudutab süüdistuse muutmist, siis märgib kohus, et esialgses süüdistuses oli märgitud, et isikule tekitati muu hulgas tervisekahjustusena „vasaku ülemise esihamba puudumise ja ülalõualuus luulise defekti, millised ei ole eluohtlikud tervisekahjustused.“ Ka ekspertiisiaktis nr X (I kd, tl 34-51) on märgitud, et vasaku esihamba puudumine koos luulise defektiga võib olla saadud löögist näo piirkonda. Kannatanu M. S andis kohtus ütlusi, et H. T oli üks esihammas puudu juba enne Kuursaali minekut. Samuti kinnitas seda ka kannatanu A- L. T . Seega kuivõrd kohtus selgus, et H. T puudus üks hammas juba enne kuriteosündmust, muutis prokurör süüdistust ning asendas süüdistusakti punkti 18 süüdistuse sisust sõnad „vasaku ülemise esihamba puudumise ja ülalõualuus luulise defekti, millised ei ole eluohtlikud tervisekahjustused“ sõnadega „nina või suu limaskestade vigastus, millest tekkis suus või ninas verejooks, milline ei ole eluohtlik tervisekahjustus“. Kaitsja prokuröri süüdistuse muutmisega Lk 12 / 23 1-23-4539 ei nõustu. Kohtu hinnangul on süüdistuse muutmine põhjendatud. KrMS § 268 lg 2 sätestab, et prokurör võib kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada, esitades muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ning teistele kohtumenetluse pooltele. Seda on ka käesoleval juhul tehtud. Seega esinevad süüdistatava Silver Susi käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Silver Susi tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Silver Susi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Silver Susi on süüvõimeline ning

  1. ptk
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Silver Susi on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 118lg 1 p 1, 7 järgi.

Seega tuleb Silver Susi süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 118lg 1 p 1, 7 näeb ette karistusena nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine määr on sellisel juhul 8 aastat vangistust. Silver Susi süü suuruse hindamisel arvestab kohus toimepandud ründe intensiivsust. Tuvastatud on, et Silver Susi lõi kannatanu ühe tugeva löögiga pikali. Ühe löögi puhul on süü suurus pigem väiksem, kui näiteks mitme korduva löögi tegemine. Süü suurust hinnates annab ründele ohtlikkuse pigem piirkond, kuhu löök sooritati ning teo toimepanemise vahend. Käesoleval juhul sooritati löök peapiirkonda ja löögi vahendiks oli käsi. Kohtupraktika kohaselt on inimese pead hinnatud elutähtsaks piirkonnaks ning süüdistatav tegi löögi just sinna õrna ning kahjustustele vastuvõtlikkusse kohta. Samuti arvestab kohus sellega, et kannatanule põhjustati nii eluohtlik seisund kui ka surm ehk kaks

§ 118lg 1 kvalifitseerivat tunnust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites (nt nr 3-1-1-76-12; 3 1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti üheks oluliseks asjaoluks, mida süü suuruse tuvastamisel tuleb arvesse võtta, on süüdistatava käitumine enne ja pärast kuriteo toimepanemist. Menetlusega on tuvastatud, et Silver Susi ja H. T vahel ei esinenud enne süüdistuses nimetatud tegu mingeid konflikte. Samuti on tuvastatud, et pärast löömist Silver Susi kannatanule abi ei osutanud. Kannatanu A-L. T ütluste (I kd, tl 79-89) kohaselt seisis lööja eemal ja abi ta ei osutanud. Samuti kinnitavad seda tunnistaja R. K ütlused (I kd, tl 72-74), mille kohaselt noormees seda vanemat meesterahvast abistama ei läinud vaid sisenes uuesti Kuursaali, et minna oma naist kutsuma. Süüdistatava Silver Susi enda ütluste kohaselt ei läinud ta kannatanule abi andma, sest keegi juba abistas seal. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et Silver Susi süü kuriteo toimepanemises on veidi alla keskmise. Lk 13 / 23 1-23-4539 Silver Susi puhul esineb karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 tähenduses puhtsüdamlik kahetsus.

Silver Susi on kohtus andnud ütlusi, et tal on südamest kahju, et see juhtus. Samuti esineb Silver Susi puhul

§ 57

lg 1 p 2 sätestatud kahju vabatahtlik hüvitamine, mis on Silver Susi poolt osaliselt hüvitatud. Silver Susi on hüvitanud kannatanule M. S le varalise kahju. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus Silver Susi käitumises ei tuvastanud.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse mõistmisel ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest (I kd, tl 110-111) nähtub, et Silver Susi on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning väärteokorras neljal korral. Tartu Maakohtu 02.07.2019. a otsusega nr 1-19-4296 (I kd, tl 117-120) karistati teda

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta vangistusega, mis jäeti

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.

Tartu Maakohtu 19.01.2021. a otsusega nr 1-20-8958 (I kd, tl 112-116) karistati teda

§ 424

lg 1 järgi 1 aasta vangistusega, millest arvati maha

§ 68

lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva ning ärakandmata karistuseks jäi seega 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati ärakandmata karistust Tartu Maakohtu 02.07.2019.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati

§ 69alusel 718 tunni üldkasuliku tööga.

Tartu Maakohtu 15.11.2022. a otsusega nr 1-22-3970 (I kd, tl 121-127) karistati teda

§ 213

lg 2 p 1,

§ 209

lg 2 p 1,

§ 345

lg 1 ja

§ 344

lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 65lg 1 alusel moodustati Tartu Maakohtu 19.01.2021.

a otsusega liitkaristus 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest arvati maha osaliselt ärakantud karistus, s.o 240 tundi ÜKT-d ehk 8 kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Harju Maakohtu 13.02.

  1. a määrusega nr 1-22-3970 vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 29.04.
  2. a. Kaitsja leiab, et karistuse mõistmisel tuleks arvestada sellega, et Silver Susi on abielus K. S (II kd, tl 27) ja neil on ülalpidamisel kolm alaealist last (II kd, tl 28-30), samuti elavad nad üürikorteris, mille üürileping (II kd, tl 34-39) on sõlmitud Silver Susi nimele ning lisaks käib Silver Susi tööl (II kd, tl 31-33). Kohtule on esitatud ka Tasakaal ja Areng OÜ teade (II kd, tl 40), mille kohaselt on Silver Susi pöördunud psühholoogilisele nõustamisele, et abi saada oma äkk-reaktsioonidele. Kaitsja palus Silver Susile karistuseks mõista vahistuses viibitud aeg 11.06.2022-29.08.2022, s.o 2 kuud ja 18 päeva ning lugeda Silver Susi poolt karistus kantuks. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul tuleb arvestada, et Silver Susi varasem vangistus ei ole mõjutanud süüdistatavat oma käitumist muutma. Samuti arvestades teo iseloomu ja süü suurust tuleb Silver Susile mõista karistuseks reaalne vangistus. Kõike eeltoodut silmas pidades on Silver Susi alus karistada alla sanktsiooni keskmäära jääva karistusega. Kohus leiab, et põhjendatud on karistada Silver Susi

§ 118lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises vangistusega 6 aastat.

Tartu Maakohtu 15.11.

  1. a otsusest nr 1-22-3970 nähtub, et Silver Susi on 15.11.
  2. a süüdi tunnistatud

§ 213

lg 2 p 1,

§ 209

lg 2 p 1,

§ 345

lg 1 ja

§ 344

lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel moodustati Tartu Maakohtu 19.01.2021.

a otsusega liitkaristus 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest arvati Lk 14 / 23 1-23-4539 maha osaliselt ärakantud karistus, s.o 240 tundi ÜKT-d ehk 8 kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Otsus jõustus 06.12.2022. a.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Eeltoodu alusel kohus suurendab

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.11.2022. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 aasta ja 8 kuu vangistuse võrra ning mõistab kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 6 aastat ja 3 kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 5 kuud ja 18 päeva vangistust (29.08.2022-17.02.2023). Samuti arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.06.2022-28.08.2022, s.o 2 kuud ja 17 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Silver Susi on kohustatud ilmuma karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvatakse alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend Silver Susi peeti kahtlustatavana kinni 11.06.

  1. a kell 04.05 (I kd, tl 106-108). Pärnu Maakohtu 12.06.
  2. a määrusega kohaldati Silver Susi suhtes tõkendit – vahistamine (I kd, tl 131-138), mida pikendati Pärnu Maakohtu 10.08.
  3. a määrusega kahe kuu võrra, s.o kuni 11.10.
  4. a (I kd, tl 142-146). Pärnu Maakohtu 13.06.
  5. a määrusega nr 1-20-8958 (I kd, tl 139-141) pöörati Tartu Maakohtu 19.01.
  6. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 29.08.
  7. a ning alates selles kuupäevast kandis Silver Susi kriminaalasjas nr 1-20-8958 karistust (I kd, tl 150-151). Harju Maakohtu 13.02.
  8. a määrusega nr 1-22-3970 (I kd, tl 147-149) vabastati Silver Susi tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 29.04.
  9. a. Uue tõkendi kohaldamist pärast karistuse kandmiselt vabanemist ei ole taotletud. Seega Silver Susil kehtiv tõkend puudub. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1, 2 sätestatult on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega ja kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1 eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kahju tekitaja ei vastuta kannatanu surmaga kannatanutele põhjustatud kahju eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lk 15 / 23 1-23-4539 Kriminaalasjas on tõendatud, et H. T surma põhjustas Silver Susi oma tegevusega, st lõi enda ees püsti seisvat H. T ühel korral rusikaga vasakule poole näo piirkonda, mille tagajärjel H. T kukkus selg ees asfaltkattega kõnnitee peale pikali ja lõi oma pea vastu asfaltkatet. Eeltoodud Silver Susi tegevuse tõttu H. T suri. Oma õigusvastase käitumisega tekitas Silver Susi kannatanutele varalise ja ka mittevaralise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Seega on Silver Susi toime pannud VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes õigusvastase teo. Esineb ka põhjuslik seos kahju tekitanud isiku teo ja kannatanutel tekkinud kahju vahel. Süüdistatav ei ole tõendanud VÕS § 1050 lg 1 kohaselt süü puudumist kahju tekitamisel. VÕS § 128 lg 1 kohaselt kuulub hüvitamisele nii varaline kui mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Riigikohus on selgitanud, et selline nõudeõigus on lähedastel nimetatud sätte järgi aga üksnes erandlike asjaolude esinemisel, mis õigustavad hüvitise maksmist. Seaduses ei ole piiritletud "lähedaste" ringi. See on jäetud kohtu määratleda. Võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes ei saa "erandlikuks asjaoluks" olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Selliseks asjaoluks ei ole ainuüksi ka hageja väidetud võimalik perekonna kaotamine edasiseks eluks ja elukvaliteedi langus. Need asjaolud kaasnevad lähedase kaotusega tihti. Kolleegiumi arvates õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine). Samas kohtuotsuses nimetati võimalike erandlike asjaolude hulgas ka hukkunud lähedase inimese vigastuste nägemisest saadud hilisemaid üleelamisi või kahju tekitamise asjaolusid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  10. aprill
  11. a lahend nr 3-2-1-19-08). Seega Riigikohtu praktika pinnalt ei ole lähedaste ring seaduses piiritletud, mistõttu tuleb see iga üksikjuhtumit hinnates kohtul määratleda lähtudes seejuures isikute sugulusest, perekondlikest sidemetest, senisest elukorraldusest ja muudest asjaoludest. Samuti ei ole Riigikohtu otsustes välja toodud VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude ammendavat loetelu. Riigikohus on leidnud, et kannatanute äärmiselt häiriv teadmine vanema elu kaotamisega seotud asjaolud kohta lisandub kannatanute leinakogemusele ja võimaldab jaatada VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude olemasolu (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi
  12. oktoober
  13. a lahend nr 1-21-3082). Käesolevas asjas võib kohtu hinnangul lugeda erandlikuks Lk 16 / 23 1-23-4539 asjaoluks ka kannatanute äärmiselt häirivat teadmist sellest, kuidas nende isa ja elukaaslane suri. Kannatanute ütlustest nähtuvalt ei tulnud H. T enam teadvusele, nad nägid teda haiglas voolikute all ja nad ei saanud H. T kontakteeruda. Samuti viibis kannatanu A-L. T koos isaga Kuursaali ees kui toimus löömine. Kohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas saab kannatanuid J. T , H. T , A- L. T it, V. T ja M. S a pidada "lähedasteks" VÕS § 134 lg 3 tähenduses ning praegusel juhul esinevad kannatanute puhul VÕS § 134 lg 3 järgi nõutavad erandlikud asjaolud, mis õigustavad lähedastele mittevaralise kahju hüvitise maksmise. J. T , H , A-L. T ja V. T olid H. T lapsed. See nähtub ka rahvastikuregistri väljatrükist (I kd, tl 130), et tegemist on H. T lastega. Kohtu hinnangul kuuluvad lapsed isiku lähedaste inimeste hulka. M. S oli H. T elukaaslane ning seetõttu on alus pidada ka teda hukkunud isiku lähedaseks inimeseks. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel. Seejuures peab järgima põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel, ja seda ka sõltumata poolte taotlusest, tuleb arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  14. novembri
  15. a otsus nr 1-20-3535/66, p 18 ja tsiviilkolleegiumi
  16. veebruari
  17. a otsus asjas nr 3-2-1-159-14, p 16). Hüvitise suuruse mittevaralise kahju eest otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ja diskretsiooni alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi
  18. oktoobri
  19. a otsus asjas nr 3-3-1-38-13, p 21). Mittevaralise kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada iga konkreetse rikkumise asjaolusid, rikkumise raskusastet, nende kumulatiivset mõju (Riigikohtu halduskolleegiumi
  20. oktoobri
  21. a otsus asjas nr 3-3-1-83-13). Riigikohtu analüütik on koostanud
  22. aastal kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-
  23. aastal“, mis on avalikult kättesaadav Riigikohtu veebilehel. Nimetatud analüüsist nähtub, et seoses

§ 118

järgi kvalifitseeritavas kuriteos on väljamõistetud mittevaralise kahju keskmine hüvitis 4153 eurot ja mediaan 3000 eurot. Kõikide menetlusliikide lõikes oli suurim väljamõistetud hüvitis 15 000 eurot ja kõige väiksem 300 eurot. Kannatanud H ja J. T on kannatanutena esitanud ühise tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Samuti on tsiviilhagi esitanud ka kannatanud AL. T , V. T ja M. S . Kohus leiab, et kannatanute tsiviilhagid vastavad nõuetele ning J. T ile, H ile, A- L. T ile, V. T ja M. S le põhjustatud kannatused on tõendatud kohtus uuritud tõenditega.

  1. Kannatanute J. T ja J. T kahju Lk 17 / 23 1-23-4539 Kannatanud J. T ja H on esitanud ühise tsiviilhagi, milles palutakse Silver Susilt J. T kasuks välja mõista J. T ile mittevaralise kahju hüvitis summas 15 000 eurot ja H ile palutakse Silver Susilt J. T kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 15 000 eurot. Tsiviilhagi kohaselt on kannatanuteks H. T lapsed alaealine H ja J. T , kes kaotasid Silver Susi teo tõttu oma vanema. Mõlemad lapsed olid H. T väga lähedased ja kohtusid temaga igapäevaselt. Koos võeti ette erinevaid tegevusi ja lõbustusi, peeti sünnipäevi ja teisi olulisi tähtpäevi. H. T kaotus on J. T ile ja H ile korvamatu kaotus, sest neil puudub edaspidises elus võimalus suhelda oma isaga, kelle nad kaotasid süüdistatava vägivaldse teo tulemusena väga varases nooruses. Kannatanutel puudub edaspidi võimalus olla oma isa poolt hoitud ja armastatud ning pakkuda sama oma isale, kellest kannatanud väga lugupidasid ja hoolisid. Kannatanu J. T on andnud ütlusi, et (II kd, tl 44-48) tal oli väga hea läbisaamine isaga. Nad said üksteisega asju arutada, tegid koos sporditegevusi, kuna mõlemale meeldis sport ja nad käisid spordivõistlusi vaatamas. Nende suhtlus oli igapäevane, sest nad elasid koos. Kannatanu ütluste kohaselt nägi ta isa Pärnu haiglas, kui nad läksid vennaga teda vaatama. Vaatepilt ei olnud meeldiv. Kõige häirivam oli näha isa sellises seisundis. Kannatanu ei saanud isaga suhelda, kannatanu tundis ennast abituna, sest teades, et isa oli kogu aeg hästi energiline ja suhtlusaldis, siis ei olnud hea tunne teda sellisena haiglas näha. Raske on hakkama saada, sest enam ei saa isaga suhelda ja ühiseid tähtpäevi pidada. Samuti selgitas kannatanu, et alguses oli magamatus ja suur motivatsiooni puudus. Kindlasti oli kannatanu rohkem endasse tõmbunud. Tänaseks on need natuke leevenenud, aga mitte väga palju. Isa surm mõjutas kannatanut ka seetõttu, et ta peab nüüd ise majapidamist üleval pidama. Kannatanu J. T (II kd, tl 21-23) ütlustest nähtub, et ta sai sündmusest nii teada, et õde A-L. T helistas talle, et isaga oli juhtunud õnnetus ja et ta viidi haiglasse. Kannatanu sõnul oli tal isaga väga hea läbisaamine. Nad suhtlesid telefoni teel hästi palju ning ka sünnipäevad ja isadepäevad veetsid nad alati koos. Ta nägi isa juuli alguses, siis kui nad Villem Tammanniga Pärnu haiglas isa vaatamas käisid. Kannatanu tundis ennast siis väga kehvasti, isa oli pikali, midagi ei rääkinud ja voolikud olid küljes. Kannatanul oli siis segane emotsioon ning ta ei uskunud seda. Kogu see sündmus on kannatanut mõjutanud, ta mõtted on mujal ning kui selle peale mõelda, siis ei jää ka pisarad tulemata. Kannatanul on väga raske ja ta mõtleb isa peale igapäevaselt. Kannatanu sõnul käib ta alates novembrist
  2. a ka psühholoogi juures. Nimetatu nähtub Pärnu haigla 16.02.
  3. a tõendist (II kd, tl 26), et kannatanu H on käinud SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikus psühhoteraapias ning teraapia vastuvõtud jätkuvad. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Silver Susi poolt toime pandud kuritegu on põhjustanud J. T ile ja H ile hingelist valu ja kannatusi, mille tagajärjed võivad jääda kannatanuid saatma kogu eluks. Kohus leiab, et kannatanutele ei oleks mittevaralist kahju tekkinud ilma süüdistatava õigusvastase teota. Kannatanu J. T ja A-L. T mittevaralise kahju nõue on põhjendatud. Kannatanutel ilmnesid seoses isa hukkumisega emotsionaalsed üleelamised, mis kestavad siiani. Kohtu hinnangul ei ole nende üleelamiste siiruses alust kahelda. Kuriteosündmus ja sellest tulenev valu käib kannatanutega terve elu kaasas. Kohus peab eeltoodut ja kohtupraktikat arvestades põhjendatuks ja mõistlikuks kannatanu J. T ja J. T hagi rahuldada mittevaralise kahju osas VÕS § 134 lg 3 alusel J. T osas 3000 eurot ning ka J. T osas 3000 eurot. Lk 18 / 23 1-23-4539 Lisaks kannatanud paluvad süüdistavalt Silver Susilt välja mõista mittevaralise kahju nõuetelt viivis 0,022 eurot päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest alates hagiavalduse esitamisest kuni nõuete tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et kannatanute J. T ja J. T tsiviilhagi viivise nõudes tuleb rahuldada ning Silver Susilt tuleb VÕS § 113 alusel välja mõista J. T ja J. T kasuks välja viivis mittevaralise kahju nõuetelt alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 08.04.
  4. a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni nõuete täieliku tasumiseni.
  5. Kannatanu A-L. T kahju Kannatanu A-L. T on esitanud tsiviilhagi, milles palutakse Silver Susilt A-L. T kasuks välja mõista A- L. T ile mittevaralise kahju hüvitis summas 10 000 eurot või muu õiglane hüvitis kohtu äranägemisel temale tekitatud hingeliste üleelamiste ja emotsionaalse trauma eest. Tsiviilhagi kohaselt viibis A-L. T kuriteo toimepanemise ajal vahetus läheduses ning nägi, kuidas Silver Susi lõi parema käega ühel korral tema isa näo piirkonda. See löök oli väga tugev, sest käis kõva pauk ning selle tagajärjel kukkus isa koheselt kõnnitee peale pikali maha nagu pulk. Isa jäi kõnnitee peale lamama ja rohkem ennast ei liigutanud, tema silmad olid suletud, ninast hakkas verd jooksma ning ta tegi selliseid norsatuse häälitsusi. See pilt on kannatanul tänini silme ees ja ta ei suuda seda unustada. Silver Susi, kes oli tema isa löönud, ei osutanud talle mitte mingisugust abi, vaid tegi väljas suitsu ja oli oma telefonis. Kannatanu jaoks saabus isa surm eriti julmal ja jõhkral viisil, sest see on kuriteo tagajärg. Pärast kuriteo sündmust 11.06.
  6. a toimetati isa haiglasse, kus ta viibis koomas üle kuu aja. Kannatanu käis oma isa korduvalt haiglas vaatamas nii Tallinnas kui ka Pärnus ning nähes teda sellisena haiglavoodis, teadvuseta ja võideldes oma elu eest, oli tema jaoks piinarikas ning tekitas hingelisi läbielamisi. Kannatanu pidevalt palus haiglaõdedel isa eest hoolitseda ja puhastada voolikuid, sest tal tekkis haiglas olles ka kopsupõletik ning need voolikud olid tihti mustad ja ta ei saanud korralikult hingata. Ta küsis ekstra välja isa haigusloo dokumendid, et lisaks nendele arstidele küsida ka teistelt arstidelt, milline on lootus, et isa tuleb sellest välja. Kuna isa ei tulnud enam kordagi teadvusele, siis ta pidi selliselt temaga hüvasti jätma, ta ei saanud temaga isegi viimast korda vestelda. Neil oli isaga lähedane suhe, kannatanu käis temal külas ning isa käis ka neil abis, kui nad omale krundi said ja alustasid maja ehitamist. Isa oli väga positiivne ja töökas inimene, ta alati aitas kõiki. Nii raske oli just teda näha selliselt voodis lamamas, sest ta oli alati hakkamist täis. Ta ikka ütles, et käed ei ole niisama vehkimiseks, vaid töö tegemiseks. Kannatanul on kolm last ning isa alati helistas nende sünnipäevadel ja käis ka külas. Kannatanu lapsed jäid kа oma vanaisast ilma. Alati kui nad isal külas käisid, siis ta lubas kannatanu lastele, et ta läheb nendega kiikuma ja veedab nendega toredasti aega. Möödunud suvelgi oli tal mõttes kannatanu lastega reisile minna, kuid seda ei saa enam kunagi juhtuma. Kannatanu isa ei oleks kunagi mitte kellelegi selliselt kallale läinud ning kui see inimene oleks sel hetkel küsinud mingisugust selgitust, siis oleks saanud olukorra rahumeelselt lahendada. Siin ei ole kahtlustki, et see mälupilt oma isa hukkumisest tavatult kohutaval viisil jääb kannatanut pikaks ajaks vaevama. Lk 19 / 23 1-23-4539 Kannatanu A-L. T ütluste (I kd, tl 79-89) kohaselt käis ta isa vaatamas Tallinnas ja hiljem Pärnus. Isa oli siis koomas ning isa teadvusele ei tulnud. Isa oli väga sõbralik, seltskonnahing ja töökas, sai alati kõigiga hästi läbi. Kannatanu sõnul muutus ta isa alkoholi tarvitades lõbusamaks. See sündmus on talle tänase päevani meeles ja see pilt kui isa seal maas lebas. Kui ta sellele mõtleb, siis tuleb see pilt talle silme ette. Kannatanu ei saa oma isa meenutada nii, et ta ei tunneks seda jubedat kurbust ja seda pilti tema silme ees. Kannatanu oli isaga lähedane ja nende läbisaamine oli väga hea. Nad suhtlesid vahel tihedamini ja vahel harvemini. Mõned korrad kuus käisid nad külas ja helistasid tihedamalt. Kohus leiab, et kannatanu A-L. T mittevaralise kahju nõue on põhjendatud. Kannatanul ilmnesid seoses isa hukkumisega emotsionaalsed üleelamised, mis kestavad siiani. Kohtu hinnangul ei ole nende üleelamiste siiruses alust kahelda. Kuriteosündmus ja sellest tulenev valu käib kannatanuga terve elu kaasas. Kohus peab eeltoodut ja kohtupraktikat arvestades põhjendatuks ja mõistlikuks kannatanu AL. T hagi rahuldada mittevaralise kahju osas VÕS § 134 lg 3 alusel summas 3000 eurot.
  7. Kannatanu V. T kahju Kannatanu V. T on esitanud tsiviilhagi, milles palutakse Silver Susilt V. T kasuks välja mõista V. T mittevaralise kahju hüvitis summas 10 000 eurot või muu õiglane hüvitis kohtu äranägemisel temale tekitatud hingeliste üleelamiste ja emotsionaalse trauma eest. Tsiviilhagi kohaselt tekitas tema isa surm, mis on saabunud kuriteo tagajärjel, korvamatut kahju. Kannatanu ei näinud küll seda sündmust pealt, mis talle niivõrd rasked tervisekahjustused tekitas, kuid see teadmine on äärmiselt häiriv ning kohutav on mõelda, kuidas ja mille tõttu ta suri. Ta käis oma isa igapäevaselt haiglas vaatamas, nii Tallinnas kui ka Pärnus. Nähes teda selliselt haiglavoodis, liikumatult ja teadvuseta, oli tema jaoks seesmiselt väga laastav. Tal oli väga raske teda selliselt näha, ta ei reageerinud mitte millelegi, kuid ta oli teda harjunud nägema väga tööka ja toimeka inimesena. Esimest korda haiglasse minnes ta oli veendunud, et ta ei suuda palatisse sisenedagi. Pärnu Haiglas, kui ta oma noorema vennaga viimast korda isa vaatamas käis, siis ta märkas, et tal tekkisid pikad hingamispausid. Kannatanu pöördus haiglapersonali poole ja küsis, kas see peabki nii olema. Õde tuli palatisse kaasa ning kannatanu veel uuris, kas tal ei oleks vaja hingamiseks aparaati ühendada ning selle peale vastati, et temale enam elustamistiimi ei kutsuta. Sellel hetkel jäi kõik nagu seisma ning pilt oli must. Mitte kordagi isa teadvusele ei tulnud ning kannatanu ei saanud temaga hüvasti jätta. Pärast isa surma on kannatanu elurežiim totaalselt muutunud. Kannatanul on kaks elamispinda, mis on jäänud tema hooldada, kuid üks nendest oli eelnevalt isa hooldada. Noorema venna kasvatusküsimused on jäänud suures osas tema kanda. Kannatanu noorem vend elas koos isaga, kes teda siis distsiplineeris ja vaatas, et ta kooli ja trennidesse jõuaks, kuid nüüd on need kohustused kannatanu kanda. Kannatanu tunneb, et tal ei ole olnud sellist leinaperioodi, sest ta on kogu aeg pidanud tegutsema ja mõtlema, mis edasi. Kannatanul oli isaga väga lähedane suhe, suhtlesid igapäevaselt ning kannatanu käis tal väga tihti külas. Kannatanul on ka tütar, kes jäi ilma oma vanaisast. Aeg-ajalt käis ta tütar lausa pärast kooli oma vanaisa juures, kes siis tegeles temaga ja hoidis silma peal. Perekond oli kannatanu isa jaoks alati esikohal. Kannatanu V. T andis ka kohtuistungil ütlusi (II kd, tl 16-19), et ta mäletab, et sai 11.06.
  8. a õelt A- L. T ilt sõnumi, et isa on haiglas. Kannatanu oli šokiseisundis ja ta ei tahtnud seda kõike uskuda sel hetkel. Kannatanu sõnul oli neil isaga väga hea läbisaamine ja nad suhtlesid Lk 20 / 23 1-23-4539 praktiliselt igapäev näost näkku või telefoniga. Nad käisid koos väikese venna jalgpalli mänge ja trenne vaatamas. Kannatanu selgitas, et ta nägi isa Tallinnas haiglas, isa oli liikumatu, aparaatide all, elutu, hingas masinate abil ja ei reageerinud. Arst andis lootust, kuid samas järgmise sõnaga ta võttis selle lootuse. Kannatanu sõnul on peale isa surma tema jaoks muutunud kõik. Kannatanu tundis, et pidi kõik enda õlule võtma ja aitas teha korraldusi. Ta utsitas väikest venda J. T , sest ka tema motivatsioon oli kadunud. Kohus leiab, et kannatanu V. T mittevaralise kahju nõue on põhjendatud. Kannatanul ilmnesid seoses isa hukkumisega emotsionaalsed üleelamised, mis kestavad siiani. Kohtu hinnangul ei ole nende üleelamiste siiruses alust kahelda. Kuriteosündmus ja sellest tulenev valu käib kannatanuga terve elu kaasas. Kohus peab eeltoodut ja kohtupraktikat arvestades põhjendatuks ja mõistlikuks kannatanu V. T hagi rahuldada mittevaralise kahju osas VÕS § 134 lg 3 alusel summas 3000 eurot.
  9. Kannatanu M. S kahju Kannatanu M. S on esitanud tsiviilhagi, milles palutakse Silver Susilt M. S kasuks välja mõista M. S le varaline kahju summas 1925,40 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis summas 20 000 eurot. Eelistungil andis kannatanu M. S kohtule teada, et varalisest kahjust on 448 eurot hüvitatud, mistõttu jääb nõudeks 1477,40 eurot. M. S varaline kahju seisnes H. T matusekuludes. Kohtule on esitatud varalise kahju tõendamiseks Pärnu Krematoorium OÜ 25.07.
  10. a arve nr X (I kd, tl 70) summas 442,40 eurot ja Hotell Pärnu OÜ Restoran Embecke peielaua arve nr X (I kd, tl 71) summas 1483 eurot. Silver Susi on eelnimetatud varalise kahju hüvitanud. Seda on kinnitanud ka M. S (II kd, tl 65), et Silver Susi on 18.03.
  11. a tasunud varalise kahju summas 1477,40 eurot ja rohkem tal varalise kahju osas nõudmisi ei ole. Mis puudutab mittevaralist kahju siis M. S tsiviilhagist nähtub, et kogu see sündmus on talle ja kogu nende perele (sealhulgas ka tema ja H koos elanud H X -aastasele pojale) psühholoogiliselt väga raskesti mõjunud - meeleolu langus, suutmatus igapäevaeluga hakkama saada. Alates juunikuu keskpaigast on kannatanu olnud töövõimetuslehel. H. T surmaga kadus ära ka majanduslik tugi. Kannatanu M. S ütluste (I kd, tl 99-104) kohaselt on see juhtum tema elu ikkagi halvanud. Kannatanu ei teinud sellel hetkel enam tööd, tal ei olnud keskendumisvõimet ja tahet millegagi tegeleda. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta oli ka töövõimetulehel. See on tõendatud ka töövõimetuslehtede väljavõtetega (II kd, tl 9-11). Kannatanu sõnul hakkas ta vähesel määral enesetunde järgi uuesti tööd tegema. Praeguseks on kannatanu õppinud oma emotsioonidega hakkama saama. Kannatanu käis 10 korda ohvriabi leinanõustamisel. Kui H. T oli juba koomas olnud, siis peale nädalat pöördus kannatanu perearsti poole ja on alates juuni keskpaigast kuni jaanuarini tarvitanud antidepressante ja rahusteid. Kannatanu ei tulnud enam endaga toime ja kõik see kuu aega kui H. T oli koomas, oli seda keeruline näha. Lisaks selgitas kannatanu, et nad elasid koos H. T lapse J. T iga. Kannatanul suurenesid kohustused, majapidamine vajas hoolt ja toimetamist. Kohus leiab, et kannatanu M. S mittevaralise kahju nõue on põhjendatud. Kannatanul ilmnesid seoses elukaaslase hukkumisega emotsionaalsed üleelamised, mis kestavad siiani. Kohtu Lk 21 / 23 1-23-4539 hinnangul ei ole nende üleelamiste siiruses alust kahelda. Kuriteosündmus ja sellest tulenev valu käib kannatanuga terve elu kaasas. Kohus peab eeltoodut ja kohtupraktikat arvestades põhjendatuks ja mõistlikuks kannatanu M. S hagi rahuldada mittevaralise kahju osas VÕS § 134 lg 3 alusel summas 3000 eurot. Muud taotlused KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud KrMS § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse. KrMS § 38 lg 5 p 2, 4 alusel on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule ning taotleda võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kui tegemist on karistusseadustiku
  12. või
  13. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga. Kannatanud M. S , A-L. T ja V. T on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2, 4 alusel taotlused. Seega tuleb KrMS § 313 lg 1 p-st 101 ja KrMS § 38 lg 5 p-st 2, 4 teavitada kannatanuid süüdistatava Silver Susi ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest ja anda võimalus arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kui tegemist on karistusseadustiku
  14. või
  15. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 2050 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. Silver Susile määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 3574,56 eurot (I kd, tl 23-25, 159, 162, 165, 168, 171, II kd, tl 1-2, 60-61, 91-92). Kohus leiab, et määratud kaitsjale määratud tasu on vajalik ja põhjendatud. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasu kannatanu J. T ja J. T valitud esindajale koos käibemaksuga 2331,23 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud tasud kannatanute esindamiseks kohtueelses ja kohtumenetluses on olnud vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Seega mõistab kohus süüdistatavalt välja kannatanute J. T ja J. T kasuks valitud esindaja kulud 2331,23 eurot. Samuti tuleb kannatanu J. T ja J. T menetluskulude nõudelt summas 2331,23 eurot välja mõista seadusest tulenev viivis ning kohustada Silver Susi maksma kannatanute kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Lk 22 / 23 1-23-4539 KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud surnu kohtuarstliku ekspertiis (ekspertiisiakt nr X), mille tegemise kulu on 222 eurot (I kd, tl 50). Kohus leiab, et kriminaalasjas teostatud ekspertiis oli vajalik ja see on tõendina lubatav. Seega kuulub selle tegemise kulu väljamõistmisele süüdimõistetult. Eeltoodu alusel tuleb Silver Susi menetluskuluna riigituludesse välja mõista 5846,56 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik Heli Ost Rahvakohtunik Peep Põlma Rahvakohtunik Lk 23 / 23

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.