3-24-1786/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

1. september 2024, Tartu 3-24-1786 Keimo Posti kaebus Viru Vangla poolt vangla kauplusest sisseostude tegemise korraldusega tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a määrus Keimo Posti määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja/kaebaja Keimo Post RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Keimo Posti määruskaebus.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. juuni
7. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Keimo Post esitas
9. juunil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses vangla kauplusest sisseostude tegemise korraldusega. Kaebaja ei ole rahul sellega, et kinnipeetavatele e-poe vahendusel kaupa müüv Osaühing Makro Trade Baltic võtab kohaletoimetamise tasu 5,08 eurot. Samuti ei ole kaebaja rahul sellega, et kaupade eest tasumine on piiratud, kuivõrd keelatud on tasuda kaupade eest väljastpoolt vanglat. Kaebaja esitas kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
10. Tartu Halduskohus võttis
11. juuni
12. a määrusega haldusasja juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte, jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning jättis kaebaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning kohustas kaebajat tasuma kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu 50 eurot, täpsustama kaebuse nõudeid ja põhistama esialgse õiguskaitse taotlust 5 päeva jooksul alates taotluse rahuldamata jätmise jõustumisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu
14. juuni
15. a määruse peale teistmisavaldusena pealkirjastatud määruskaebuse Riigikohtule, kes edastas avalduse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule, kuna halduskohtu määruste peale esitatud edasikaebused kuuluvad lahendamisele ringkonnakohtus. Kaebaja ei nõustu halduskohtu
16. juuni
17. a määrusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
19. Ringkonnakohus selgitab, et jättis käesolevas asjas
20. juuli
21. a määrusega kaebaja määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja määruskaebuse taotluse ja põhjenduste esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et kaebajal on õigus vaidlustada halduskohtu
22. juuni
23. a määruses enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmist. Kaebaja esitas
24. juulil 2024 käiguta jätmise määruse peale vastuse, milles taotles Osaühingu Makro Trade Baltic poolt kohaldatava kohaletoimetamise tasu 5,08 eurot tühistamist.
25. HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses puuduvad põhjendused, on määruskaebusest ja
26. juuli 2024 esitatud avaldustest arusaadav, et kaebaja soovib halduskohtule esitatud kaebuse menetlemist. Halduskohtu määruse vaidlustamisega on kaebajal võimalik jätkata menetlust halduskohtus.
27. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus jõudis
28. juuni
29. a määruses ebaõigele järeldusele, et menetluskulud (riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt summas 50 eurot) ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning sellest lähtuvalt menetlusabi andmine riigilõivust vabastamiseks ei ole lubatud ning menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
30. HKMS 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli kaebajal kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu, s.o.
31. veebruar 2024 kuni
32. juuni 2024, sissetulek 433,77 eurot. Halduskohus leidis, et vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 kuulub sissetulekust mahaarvamisele 86,77 eurot (kinnipidamised vabanemisfondi), 8,92 eurot (kulud elektrile), ja vastavalt Riigikohtu üldkogu
33. aprilli
34. a kohtuotsusele nr 3-3-1-35-15 vältimatud kulud 164 eurot. Halduskohus selgitas, et kaebaja laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 87,04 eurot, s.o (433,77-86,77-8,92-164)÷4×2 ja seega on see piisav riigilõivu 50 euro tasumiseks. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu.
35. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja isikukonto väljavõttel kajastuv vahekontol olev raha tuleb kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel võtta arvesse nii, nagu tehakse seda nõuete fondi ja vabanemisfondi kinnipeetud summadega. Näiteks on Tartu Vangla asjas nr 3-23-2299 halduskohtule selgitanud, et pankrotis oleva kinnipeetava puhul kogutakse 50% kõigist sissetulekutest vahekontole. Haldusasjas nr 3-19-1761 on Tartu Vangla 2 ringkonnakohtule selgitanud, et vahekonto on nõuete fondi asemel pankroti erimenetluse ajal kasutusel olev deponeerimise vahekonto, kuhu kandub 50% igast isikule laekuvast sissemaksest. Vangla lisas, et nõuete tasumiseks deponeeritud summa väljamakset vabakasutuskontole kasutatakse ainult pankrotimenetluses olevate kinnipeetavate puhul ja tavapärane nõuete tasumine nõuete fondist ei kajastu vabakasutuskonto väljavõttes. Järelikult vangla selgitustest lähtuvalt tuleb vahekontole kinnipeetud summad arvestada väljaminekuna nagu tehakse seda nõuete fondi ja vabanemisfondi kinnipeetud summadega. Kuigi vahekontol olev raha ei kajastu isikukonto väljavõtte lõpus eraldi real väljaminekuna nii nagu on seda nõuete fondi ja vabanemisfondiga, on igakordsed vahekontole kinnipidamised olemas isikukonto väljavõttes ja nende liitmisel saadud summa tuleb arvata kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel taotleja sissetulekust maha. Halduskohus aga jättis arvutuste tegemisel arvestamata, et vangla on teinud kinnipidamisi ka vahekontole kokku 216,87 eurot. Arvestades kinnipidamisi vahekontole, on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek negatiivne, s.o (433,77-86,77-8,92-164-216,87)÷4×
36. Eelnevat arvestades jõudis halduskohus ebaõige järelduseni, et tasumisele kuulub riigilõiv 50 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega ei saa HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel jätta kaebaja taotlust kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
37. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab selguse huvides Tartu Halduskohtu
38. juuni
39. a määruse tervikuna. Ringkonnakohus saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3