1-23-5468/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 27.08.2024 Kohtuasja number 1-23-5468 Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 25.07.

1. a määrus Igor Vnukovi elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Igor Vnukov (isikukood 36601272234) Teine määruskaebemenetluse pool prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Igor Vnukovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3. Jätta Viru Maakohtu 25.07.
4. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Viru Maakohtu 19.09.
6. a otsusega tunnistati Igor Vnukov kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. Kahtlustatavana kinni peetud 3 päeva arvati karistusaja hulka. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 3 kuuks. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 05.10.
7. Karistuse kandmine algas 10.11.2023 ja lõpeb 06.09.
9. Viru Vangla esitas 14.06.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Igor Vnukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 1
10. Viru Vangla edastatud materjalide hulgas oli ka Igor Vnukovi avaldus, et ta soovib riigi õigusabi korras kaitsjat kohtuistungile. Viru Maakohtu 21.06.
11. a määrusega jäeti Igor Vnukovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Maakohtu määrus jõustus 09.07.
13. Viru Maakohtu 25.07.
14. a määrusega jäeti Igor Vnukov elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud. 4.
15. Kohus märkis positiivsete asjaoludena, et kinnipeetav on vangistuses viibimise ajal läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Vangistuses Igor Vnukov tervislikust seisundist tulenevalt töökohustusi ei täida. Küll on Igor Vnukov valmis tööd tegema. Seda näitab asjaolu, et karistuse kandmise ajal on ta leidnud endale töökohagarantii vabanemise korral. Kehtivad distsiplinaarkaristused süüdimõistetul puuduvad. Olemas on elukoht, toetavad lähedased ja rahalised vahendid vabanemisjärgseks elukorralduseks. Läbitud on sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Pärast Igor Vnukovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks materjalide esitamist on vangla pidanud võimalikuks paigutada kinnipeetav Viru Vangla avavangla osakonda. Avavangla osakonda paigutamine sai võimalikuks tulenevalt täitmiskavas planeeritud tegevuste läbimisest. Süüdimõistetu suhtlusringkonda ei kuulu kriminaalkorras karistatud isikuid. 4.
16. Teisalt märkis kohus, et esineb asjaolusid, mis Igor Vnukovi ennetähtaegset vabanemist ei toeta. Igor Vnukovil on pikaaegne õiguskorda eirav minevik – teda on 13 korral kriminaalkorras karistatud, millest kaks karistust on hetkel kehtivad ja vanglas viibib kuuendat korda. Talle on omane panna toime samaliigilisi kuritegusid, s.o alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ning karistuse kandmiselt kõrvale hoidumine. Karistusandmetest nähtuvalt on Igor Vnukovil aastaid olnud alkoholi tarvitamise probleem. Vaatamata eelnimetatud probleemi teadvustamisele ja mõistetud karistuse ärakandmisele, on ta vaid neli kuud pärast viimatise karistuse täielikku kandmist asunud taas joobeseisundis mootorsõidukit juhtima. Selline käitumismuster näitab, et varasem 1 aasta ja 7 kuu pikkune reaalne vangistus temale mõju ei avaldanud. Varasemad lubadused oma käitumist muuta ja alkoholi tarvitamisest loobuda on jäänud paljasõnaliseks. Kokkuvõtvalt, kuigi Igor Vnukov avaldas kohtuistungil soovi elada edaspidi seaduskuulekat elu, puudub maakohtul siiski tema senist käitumist arvestades veendumus, et ta on oma mõtlemist ja hoiakuid sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt käituda. Määruskaebus
17. Maakohtu määruse vaidlustas 03.08.
18. a määruskaebusega Igor Vnukov, kes palub määruse tühistada ning ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Esmalt toob Igor Vnukov välja, et maakohus on kriminaalasja arutamisel meelevaldselt piiranud tema põhiseadusest tulenevat õigust olla istungil koos kaitsjaga. Teiseks leiab Igor Vnukov, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jättes Igor Vnukovi positiivselt iseloomustavad andmed (nt sotsiaalprogrammide läbimine) olulise tähelepanuta. Süüdimõistetu sõnul on tal vabaduses olemas kindel elukoht ja sissetulek pensioni näol. Võlgnevused puuduvad. Tema käitumine on vanglas olnud korrektne ja ta viibib nüüdseks juba avavanglas. Süüdimõistetu märgib sedagi, et tal on vanglas viibida raske, kuid tema tervislikku seisundit maakohtus ei uuritud. Vabanemisel on Igor Vnukov otsustanud lasta endale paigaldada alkoholivastase ampulli, kuna ei soovi enam tarvitada alkoholi. Kinnipeetav palub kohtul uskuda, et selle vangistuse jooksul on ta mõelnud oma käitumise üle ja teinud sellest järeldused. Viimaks palub Igor Vnukov määrata endale riigi poolt kaitsja, kui asi saadetakse Tartu Ringkonnakohtusse. 2 Ringkonnakohtu seisukoht I
19. Ringkonnakohus põhjendab esmalt seda, miks ta jätab rahuldamata määruskaebuses sisalduva taotluse määrata Igor Vnukovile tema määruskaebuse läbivaatamiseks riigi õigusabi korras kaitsja.
20. Kõigepealt tuleb silmas pidada, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses (KrMS § 426) ei ole kaitsja osavõtt tulenevalt KrMS § 432 lg-st 3 teises lauses sätestatust kohustuslik. KrMS § 432 lg 3 teisest lausest tuleneb küll süüdimõistetu õigus sellele, et tema valitud või määratud kaitsja – kui tal selline on – saaks ennetähtaegse vabastamise menetluses osaleda. Osutatud säte ega ükski teine norm ei pane aga menetlejale kohustust määrata süüdimõistetule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses riigi õigusabi korras kaitsja alati, kui süüdimõistetu seda taotleb. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses, sh selles menetluses tehtud maakohtu määruse vaidlustamisel ei ole kohaldatav RÕS § 6 lg
21. Süüdistatavana osutatud sätte mõttes ei saa käsitada enda ennetähtaegset vabastamist soovivat süüdimõistetut. Selline süüdimõistetu saab riigi õigusabi üksnes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-s 1 sätestatud juhul. Selleks peab ta esitama kohtule RÕS § 12 nõuetele vastava taotluse. Kohus otsustab süüdimõistetule riigi õigusabi andmise üldises korras, arvestades RÕS § 7 lg-s 1 ette nähtud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid (TrtRnKm nr 1-16-3614 p 9).
22. Igor Vnukovi taotlus riigi õigusabi määramiseks on kolleegiumi hinnangul põhjendamatu. Esmalt tuleb märkida, et Igor Vnukov pole esitanud vormikohast majandusliku seisundi teatist, mis võimaldaks ringkonnakohtul hinnata tema maksevõimet RÕS § 6 lg 1 tähenduses. Selle puuduse kõrvaldamise nõudmist ei pea ringkonnakohus aga vajalikuks, kuna RÕS § 7 lg 1 p 1 välistab praegusel juhul riigi õigusabi andmise olenemata sellest, milline on Igor Vnukovi majanduslik olukord.
23. Kolleegium selgitab, et süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab ringkonnakohus KrMS § 390 lg 3 kohaselt läbi kirjalikus menetluses. See tähendab, et ringkonnakohus ei korralda määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungit ja seega ei saaks ka süüdimõistetu kaitsja sellest osa võtta. Määratud kaitsja võimalus määruskaebuse lahendamisel osaleda piirduks seega vaid kirjaliku arvamuse esitamisega. Samas tuleb silmas pidada, et ringkonnakohus on käesolevat asja lahendades KrMS § 390 lg 2 kohaselt seotud määruskaebuse piiridega. Seega ei saaks kaitsja panus olla kuigivõrd suur ja tema võimalused määruskaebemenetluse tulemust mõjutada oleksid tagasihoidlikud. Veelgi olulisem on aga see, et Tartu Maakohtu põhjendused Igor Vnukovi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta pole sellised, et nende vaidlustamine eeldaks õigusalaseid eriteadmisi ja käiks süüdimõistetul üle jõu. Igor Vnukov on enda määruskaebuses ka piisavalt selgelt välja toonud need põhjused, miks ta maakohtu otsustusega ei nõustu. Eelnevat arvestades on praegu tegemist RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud olukorraga, kus taotleja on ise võimeline kaitsma oma (väidetavat) õigust. Seetõttu jääbki Igor Vnukovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. II
24. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Igor Vnukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. 3
25. Igor Vnukov on teinud maakohtule etteheite, et viimane viis menetluse läbi ilma kaitsjat kaasamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud Igor Vnukovi õigust kaitsja abile. Maakohus on 21.06.
26. a määruses asjakohaselt selgitanud, miks kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamine saab toimuda ka kaitsjata. Nagu ka ringkonnakohus eelmises peatükis selgitas, ei pane KrMS § 432 lg 3 ega ükski teine norm menetlejale kohustust määrata süüdimõistetule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses riigi õigusabi korras kaitsja alati, kui süüdimõistetu seda taotleb. Maakohus jättis Igor Vnukovi taotluse temale riigi õigusabi andmiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kui Igor Vnukov eelnimetatud maakohtu määrusega ei nõustunud, oleks ta pidanud esitama selle peale kaebuse. Igor Vnukov kaebust ei esitanud ning kohtumäärus jõustus 09.07.
28. Ringkonnakohus ei nõustu Igor Vnukovi etteheitega selle kohta, et maakohus ei ole arvesse võtnud teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8).
29. Vaidlust ei ole selles, et Igor Vnukovi puhul on täidetud elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Samuti räägivad tema vabastamise kasuks mitmed asjaolud. Ta on vanglas käitunud õiguskuulekalt ning osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Olemas on elukoht, toetavad lähedased ja rahalised vahendid vabanemisjärgseks elukorralduseks. Vabanedes ootab teda kindel töökoht. Iseloomustusest nähtuvalt ei kuulu vabaduses Igor Vnukovi suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikuid. Vangla on pidanud võimalikuks paigutada Igor Vnukov avavangla osakonda. Eeltoodud positiivseid asjaolusid on maakohus otsustuse tegemisel arvesse võtnud. Kuid ainuüksi asjaolu, et Igor Vnukovil on vabaduses võimalused igapäevaseks normaalseks eluks olemas, ei tingi veel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
30. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
31. Igor Vnukov palub kohtul uskuda, et just selle vangistuse jooksul on ta mõelnud oma käitumise üle ja teinud järeldusi. Kolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, milliste asjaolude tõttu puudub alus uskuda, et nüüdseks kantav karistus on erinevalt varasematest karistustest mõjutanud kinnipeetavat viisil, et ta enam uusi kuritegusid toime ei pane. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Igor Vnukovit 13 korral kriminaalkorras karistatud, millest kaks karistust on hetkel kehtivad. Vanglas viibib ta kuuendat korda. Igor Vnukovile on omane panna toime samaliigilisi kuritegusid – alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ning karistuse kandmiselt kõrvale hoidumine. Vaatamata alkoholi tarvitamise probleemi teadvustamisele ja mõistetud karistuse ärakandmisele, on ta vaid neli kuud pärast viimase karistuse täielikku kandmist asunud taas joobeseisundis mootorsõidukit juhtima. Igor Vnukov on varasemates menetlustes samuti selgitanud, et on oma tegudest teinud järeldused ja ei soovi enam alkoholi tarvitada, sh on ta lubanud teha süsti. Lubadused on aga olnud paljasõnalised ja 4 Igor Vnukov on jätkanud alkoholi tarvitamist. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mille läbimist Igor Vnukov palub positiivse asjaoluna arvestada, on tal tegelikult läbitud ka eelmiste vangistuste ajal. Sellest hoolimata on ta jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist.
32. Ringkonnakohus on seisukohal, et Igor Vnukovi käitumine vanglas võib küll olla korrektne, kuid tema kuriteo toimepanemise asjaolud, isik ja varasem elukäik ei võimalda kohut veenda selles, et tema hoiakud ja elustiil on just käesoleva vangistuse tulemusena muutunud piisavalt selleks, et elada edaspidi õiguskuulekalt. Kui vanglatingimustes viibides inimese hoiakud tihti tõesti muutuvad, vähemalt mõtetes ja sõnades ning tekib soov vabanedes enda elustiili muuta, siis paraku see väga paljudel juhtudel ei õnnestu. Ebaõnnestumise riski suurendab kindlasti ka alkoholi kuritarvitamise probleem. Kuigi Igor Vnukovil alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, on selge, et probleem eksisteerib ja seda on ta isegi tunnistanud. Asjaolu, et Igor Vnukov tunnistab oma probleeme ja soovib ennast muuta, on oluline samm õiguskuuleka elu suunas. Samas näitavad varasemad menetlused selgelt, et senised lubadused probleemiga tegeleda on jäänud tagajärjetuks. Igor Vnukovile on varasemalt korduvalt antud võimalusi enda käitumise muutmiseks ja ravi otsimiseks, kuid neid kasutanud ta ei ole. Ükski kinnipeetava iseloomustusest nähtuvatest või süüdimõistetu poolt esitatud argumentidest ei veena kohut selles, et just käesoleva vangistuse ajal oleks Igor Vnukov lõpuks jõudnud äratundmiseni, et oma käitumismustrit tuleb muuta.
33. Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jõudnud kõiki asjaolusid kogumis kaaludes õigele järeldusele, et tulenevalt uute samalaadsete kuritegude toimepanemise riskist ei ole Igor Vnukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Iseloomustusest tulenevalt on süüdimõistetule vangistuses järgnevalt planeeritud tööle asumine. Avavanglasse paigutatuna ja tööhõivesse kaasatuna on võimalik Igor Vnukovi taasühiskonnastamist hõlbustada ning seeläbi temast tulenevaid kuritegelikke riske vähendada enne järgmise ennetähtaegse vabanemise taotluse esitamise võimaluse avanemist.
34. Kokkuvõttes ei teinud maakohus Igor Vnukovi vabastamata jättes kaalutlusviga – süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisavalt maandatud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, tuleb jätta Viru Maakohtu 25.07.
35. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5