Obsah (15)

§ 475§ 631§ 477§ 659§ 652§ 662§ 236§ 238§ 339§ 651§ 456§ 654§ 435§ 5§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-111249

§-st 613 asja menetlemisel hagita menetluse põhimõtteid. 3 2-22-111249

1. Kostjale kuulub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Kullamaa külas, Kulla majas korter nr 17 (dtl 38). Korter on enne korteriühistu moodustamist eraldunud maja üldisest küttesüsteemist. Korteriühistu põhikiri on kinnitatud 20.08.2000 (dtl 39). Pooled kinnitasid 25.01.2024 kohtuistungil, et neil ei ole enam vaidlust selles, kuidas küttekulu on vastavalt ruutmeetritele arvestatud ega arvulistes andmetes. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus küttekulude eest maksta.
2. Hageja tugineb põhikirja punktile 3.2, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Kohtule ei ole sellist korda esitatud.
3. Kostjalt nõutakse küttekulude võlga perioodi eest 01.09.2021–31.05.
4. Sel ajal kehtinud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 redaktsiooni järgi tuleb majandamiskulude kandmisel lähtuda kaasomandi osa suurusest. Kohtule ei ole esitatud korteriomanike üldkoosolekul kehtestatud majanduskava (KrtS § 41 lg 3) ega korteriomanike üldkoosoleku otsust konkreetsete majandamiskulude kandmise otsustamise kohta (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 11). Sellises olukorras saab korteriühistu nõuda korteriomanikult kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel.
5. Õige ei ole kostja seisukoht, et küttekulude temalt väljamõistmise välistab asjaolu, et ta eraldus juba enne korteriühistu moodustamist küttesüsteemist ja korteriühistu üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust, millega oleks kostjale kuuluv korter maja küttesüsteemiga taasliidetud. Ühise küttesüsteemiga seotud kulud on üldjuhul korteriomanike ühised kulud elamu majandamisel ning neid tuleb kanda kõigil korteriomanikel ühiselt üldkoosolekul kehtestatud majanduskava alusel. KrtS § 40 lg 1 tulenevast kaasomandi osa suurusest lähtuva kulude jaotamise põhimõttest võivad korteriomanikud erandina kõrvale kalduda KrtS § 40 lg 2 alusel. Kui korteriomanik või tema õiguseellane on enda eriomandi elamu ühisest küttesüsteemist lahti ühendada, ei vabasta see teda või tema õigusjärglast elamu soojusenergia kulude kandmisest ning asjaolu, et korteriomaniku isiklik soojusenergia tarbimine seetõttu väheneb, ei muuda olukorda hea usu põhimõtte vastaseks. Mh ei tulene hea usu põhimõttest teistele korteriomanikele kohustust teha kõnealusele korteriomanikule erisusi elamu soojusenergia kulude kandmisel, kuid soovi korral võivad nad seda siiski teha (RKTKm 24.05.2023, 2-20119460, p 23).
6. Hageja üldkoosoleku 09.08.2021 protokolli punktist 3 ei nähtu, mida on otsustatud ja kuidas hääletatud, kuid nähtub see, et teised korteriomanikud ei soovi teha ühelegi korteriomanikule soojusenergia kulude kandmisel erisusi. Seega tuleb hageja küttekulude tasumise nõue KrtS § 40 lg 1 alusel rahuldada. Apellatsioonkaebus
7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
8. Kohus tegi pealiskaudseid ja oletatavaid järeldusi. Otsus tugineb hageja 09.08.2021 üldkoosoleku protokolli p-le
9. Sellel koosolekul ei olnud päevakorras kostja korteri taasliitmist küttesüsteemiga ega ka vastavat hääletust. Rikuti ka kvooruminõuet – vajalik oli 16 osalejat, kohal oli
10. 4 2-22-111249
11. Ühistu arvestas ruutmeetreid rohkem kui kahetoalistel on ja ka rendiseadme tasuna kõigile sama summa. Kostja ei märganud seda viga eelnevalt. Põhikirja järgi kannavad majandamis- ja hoolduskulusid ühistu liikmed proportsionaalselt, vastavalt korteriomandite suurusele.
12. Maakohtu viidatud tsiviilasjas nr 2-20-119460 oli ühistu üldkoosolek määranud küttesüsteemist eraldunud korterile osalise tasu soojuse eest, mida omanik ei maksnud. Praegusel juhul üldkoosoleku otsust ei ole. Ühistu on siiani kostja süsteemist eraldumist aktsepteerinud. Vastustaja seisukoht
13. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 863,79 eurot ületava summa. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi selles osas, s.o 8,03 euro väljamõistmise osas rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 24. Esmalt märgib kolleegium, et korteriomandist tulenev võla väljamõistmise nõue on

§ 475lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses lahendatav asi.

Maakohus lahendas asja hagimenetluses, kuid märkis vaidlustatud otsuses (punkt 14), et järgib asja lahendamisel hagita menetluse sätteid.

§ 631

lg 4 sätestab, et apellatsioonkaebus ei või tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, välja arvatud juhul, kui sellele asjaolule tugineti õigeaegselt ka maakohtus ja sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus. Menetlusosalised ei ole kohtule ette heitnud asja lahendamist hagimenetluses. Hagita asja lahendamine hagimenetluses ei ole eraldiseisvana selliseks menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis annaks aluse kohtulahend tühistada (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 23; RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p-d 18–20). Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid menetluslikke rikkumisi, mis omaksid mõju asja lõpplahendile. Sarnaselt maakohtule lahendas ka ringkonnakohus apellatsioonkaebuse hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

1. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega tõenditena Kullamaa 6 KÜ põhikirja (dtl 240– 243), KÜ 09.08.2021 üldkoosoleku protokolli (dtl 244–245) ja KÜ juhatuse 04.08.2021 teate üldkoosoleku kokkukutsumise kohta (dtl 246). Hageja palus jätta tõendid vastu võtmata, kuna hageja põhikiri ja 09.08.2021 üldkoosoleku otsus on juba asja materjalide juures ning 04.08.2021 teate osas ei ole kostja põhistanud, miks ta seda tõendit varem ei esitanud.
2. Hagita menetluses kohalduv

§ 659

näeb ette, et ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud (

§ 652lg 1).

Hagita menetluses võib aga

§ 662lg 3 kohaselt esitada nii uusi asjaolusid kui ka tõendeid.

Tõendite esitamisel tuleb siiski põhjendada, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks soovitakse tõendit esitada (

§ 236lg 3).

Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (

§ 238lg 1).

5 2-22-111249 27. Kostja ei toonud selgelt esile KÜ juhatuse 04.08.2021 üldkoosoleku kokkukutsumise teate tõendina esitamise põhjust, kuid kohus saab apellatsioonkaebusest aru, et kostja soovib sellega tõendada, et 09.08.2021 üldkoosolekul ei olnud tema korteri maja küttesüsteemiga taasühendamine päevakorras ja et teate kohaselt oli koosoleku otsusevõimelisuseks vaja 16 osalejat. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud asjaolud ei oma aga käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja ringkonnakohus keeldub tõendi vastuvõtmisest

§ 238lg 1 p 1 alusel.

Hageja põhikiri ja 09.08.2021 üldkoosoleku protokoll on juba asja materjali juurde esitatud (vastavalt dtl 40–43 ja dtl 115–116) ja nende teist korda vastu võtmiseks puudub põhjus (vt ka

§ 339lg 2).

Kohus kõrvaldab apellatsioonkaebusele lisatud tõendid asja materjali juurest ja ei arvesta nendega lahendi tegemisel. 28.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja palub küll oma kaebuses maakohtu otsuse täielikult tühistada, kuid ei vaidlusta maakohtu otsust sisuliselt osas, milles maakohus võttis vastu hageja 296,76 euro ulatuses nõudest loobumise (resolutsiooni punkt 3). Samuti ei ole otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis 21.09.2023 kohtuistungiga seotud menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni punkti 4 esimene lause), määras kostja 21.09.2023 istungiga seotud menetluskuludeks 334,49 eurot ning jättis kulu hageja kanda (resolutsiooni punkt 6 ja osaliselt punkt 7). Märgitud osas on maakohtu otsus

§ 456lg 2 p 1 alusel jõustunud.

Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled endiselt kostja kohustuse üle tasuda küttekulusid, so gaasi ja rendiseadmete eest. 29. Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud (käesoleva otsuse p 13). Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud (

§ 652lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutab kostja kui kaasomaniku kohustust tasuda hagejale tema osa gaasi maksumusest ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohtu otsus ei tugine hageja 09.08.2021 üldkoosoleku otsusele nagu kaebuses ekslikult leitakse. Maakohus tuvastas üldkoosoleku protokolli alusel vaid selle, et korteriomanikud on väljendanud soovi mitte teha erisusi küttesüsteemist kõrvale jäämiseks. Maakohus ei leidnud ja hageja ei ole ka väitnud, et üldkoosolekul oleks otsustatud kostja korteri küttesüsteemiga taasliitmine. Hageja nõude lahendas maakohus tuginedes KrtS §-le
2. Seega ei mõjuta asja lahendust ka kostja väited koosoleku päevakorra ja kvooruminõude rikkumise kohta.
3. Maakohus märkis õigesti, et kostja kui kaasomaniku kohustus majandamiskulusid tasuda tuleneb KrtS § 40 lg-st 1, mille järgi kantakse majandamiskulud vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (vt käesoleva otsuse p 15). Ühise küttesüsteemiga seotud kulud on korteriomanike ühised kulud elamu majandamisel ning neid tuleb kanda kõigil korteriomanikel ühiselt. KrtS § 40 lg 2 järgi võivad korteriomanikud põhikirjaga ette näha lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. Maakohus tuvastas, et hageja põhikiri teistsugust jaotust ei sätesta.
4. Asja lahendamisel ei oma tähendust, et kuni
5. aastani kostjale küttearveid ei esitatud. Asjaolust, et hageja varem aktsepteeris kostja küttesüsteemist eraldumist ja kütte eest arveid ei esitanud, ei saa tuletada kostja õigust ka edaspidi arveid mitte tasuda. Samuti ei oma praegusel juhul tähendust see, kas ja millises ulatuses on kostja gaasi tarbinud. Maakohus viitas õigesti Riigikohtu praktikale, mille järgi korteriomaniku poolt enda ühisest küttesüsteemist lahti ühendamine ei vabasta teda elamu soojusenergia kulude kandmisest. Samuti märkis Riigikohus, et hea usu põhimõttest ei tulene teistele korteriomanikele kohustust teha kõnealusele 6 2-22-111249 korteriomanikule erisusi elamu soojusenergia kulude kandmisel (RKTKm 24.05.2023, 2-20119460, p 23). Eeltoodust tuleneb ühtlasi, et korteriomanike otsus ei ole vajalik mitte kostja küttesüsteemiga taasliitmiseks nagu kostja ekslikult leiab, vaid vastupidi, seaduses sätestatud kulude kandmise põhimõttest kõrvale kaldumiseks (KrtS § 40 lg 1 ja lg 2). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et korteriomanikud oleksid otsustanud teha küttekulude kandmisel talle erisusi. Seega tuleb kostjal kanda majandamiskulusid teiste kaasomanikega võrdsetel tingimustel. Kostja viited Riigikohtu 2-20-119460 otsuse käesolevast asjast erinevatele asjaoludele ei väära Riigikohtu juhiseid korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätete tõlgendamise kohta.
6. Apellatsioonkaebuse kohaselt eksis hageja nii küttekulude kui rendiseadme tasu arvestamisel korteri ruutmeetrite arvuga. Kostja on kaebuse esitamisel jätnud tähelepanuta, et hageja korrigeeris oma nõuet menetluse käigus ja vähendas vale arvutuse ja ruutmeetrite valearvestuse tõttu kostjalt nõutavat summat 8,64 euro võrra (hageja 09.10.2023 menetlusdokument, dtl 170–173). Pärast nõude korrigeerimist toimunud 25.01.2024 kohtuistungil kinnitas kostja, et on saanud uue arvestusega tutvuda ja et tal ei ole sellele õiguslikke vastuväiteid (dtl 206). Kostja apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited on üldsõnalised ja konkretiseerimata. Kostja ei ole oma kaebuses esitanud ka arvutuskäiku, millest järelduks, et hageja korrigeeritud ja kostja poolt tunnustatud arvestus oleks mingil põhjusel siiski ebaõige.
7. Õige on aga apellatsioonkaebuse etteheide rendiseadmete tasu ebaõige arvestamise kohta. Hageja küttekulude tasumisele suunatud nõue sisaldas nii gaasikulu kui ka seadmete rendi tasunõuet. Kostja väljendas juba maakohtu menetluses sõnaselgelt mittenõustumist mõlemaga, sh kinnitas, et hageja esitatud arved on maksmata ka renditasu nõude osas (vt dtl 93 esimene lõik, dtl 97 ajamärk 00:39:07, dtl 165 ajamärk 00:01:08 ja dtl 166 ajamärk 00:25:43). Maakohus arutas pooltega põhjalikult hageja gaasikulu nõuet puudutavat osa, kuid ei pööranud tähelepanu seadmete renditasu nõudele. Sellega rikkus maakohus kohustust arutada asja ammendavalt ja teha otsus siis, kui asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis (

§ 435(koosmõjus § 463 lgga 2).

Samuti rikkus maakohus hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet ja kohustust kontrollida avalduse seadusele vastavust ja tõendatust sõltumata vastuväidetest ning selgitada selleks ise välja asjaolud (

§ 477

lg 5 ja 7 ning

§ 5lg 3).

Ringkonnakohus parandas selle eksimuse.

1. Hageja ei toonud maakohtu menetluses esile rendiseadmete tasu nõude aluseks olevaid asjaolusid ega tõendeid, sh seda, kuidas nõue kujuneb. Asja materjalist nähtus üksnes see, et hageja hinnangul peab kostja igakuiselt tasuma oma osa ka seadmete (aurusti, mahuti, loendurid) rendi eest, mis on 7,15 eurot korteri kohta (dtl 103 p 3 ja dtl 106). Kuna hageja nõude kujunemine (nii rendiseadme tasu osas kui ka tervikuna, arvestades menetlusse jäänud nõuet, küttekulude nõude osa sellest ja rendiseadmete kuutasu väidetavat suurust) ei olnud jälgitav, andis ringkonnakohus hagejale võimaluse selgelt esile tuua, millise osa tema nõudest moodustab gaasikulu nõue ja millise osa rendiseadmete tasu, samuti kuidas viimane kujuneb ning esitada asjakohased tõendid.
2. Hageja selgituste kohaselt (16.08.2024 menetlusdokument) peavad kõik korteriomanikud panustama kogu maja jaoks ostetud küttesüsteemi ülalpidamisse ja seetõttu esitatakse korteriomanikele renditavate seadmete eest (aurusti, mahuti, loendurid) arve 7,15 eurot korteri kohta kuus. Hageja ja Vedelgaas OÜ vahel sõlmitud üürilepingu kohaselt on maa-aluse vedelgaasi mahuti, gaasi aurutuskeskuse ja gaasi kaugjälgimissüsteemi üüritasu 143 eurot kuus (lisandub käibemaks). Leping on sõlmitud seitsmeks aastaks (dtl 296–299). Seadmete renditasu 7 2-22-111249 maksmise kohustuse tekkimist kinnitab ka sama üürilepingu alusel 31.01.2022 esitatud arve, mille kohaselt oli jaanuarikuu rent 143 eurot (koos käibemaksuga 171,60 eurot), (dtl 304).
3. Hageja selgitas, et kostja kohustuse suurus on saadud igakuise renditasu kõikide korterite vahel võrdselt jagamisel (171,60 ÷ 24 = 7,15) ja hageja nõudest (871,82 eurost) moodustab seadmete rendi osa 64,35 eurot (9 × 7,15) ja kütte osa seega 807,47 eurot (871,82 – 64,35). Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue ei ole korrektne. Esmalt on hageja jaganud seadmete renditasu ebaõigesti kõikide korterite vahel võrdselt. Teiseks ei vasta hageja ringkonnakohtule esitatud küttekulu arvutus tema poolt 09.10.2023 maakohtule esitatud ja vaidluse all mitteolevatele andmetele. 37.
4. Ringkonnakohus on juba ülal selgitanud, et kostja kui kaasomaniku majandamiskulude tasumise kohustuse ulatuse määramisel tuleb lähtuda KrtS § 40 lg-st 1, mille järgi tuleb majandamiskulud kanda vastavalt kaasomandi osa suurusele. Ka ühise küttesüsteemiga seotud rendiseadmete eest makstav igakuine tasu on majandamiskulu. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et korteriomanikud oleksid seadmete renditasu jagamise osas kehtivalt kokku leppinud seaduses sätestatust erinevas jaotuses ja möönab seda oma ringkonnakohtule esitatud seisukohas ka ise. Seega ei saanud hageja otsustada renditasu nõude jagamist kõikide korterite vahel võrdselt, kuna see on vastuolus KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud kulude jaotusega. Arvestades ehitisregistrist nähtuvaid andmeid maja suuruse (1427,70 m2) ja kostja korteri suuruse (48,8 m2) kohta (dtl 137 ja dtl 156) on KrtS § 40 lg 1 alusel arvestatud kostja osa seadmete renditasust 5,86 eurot kuus (171,60 ÷ 1427,70 × 48,8). Kostja sellele arvutusele vastuväiteid ei esitanud. 37.
5. Hagiavalduse aluseks oleva ajavahemiku eest septembrist 2021 kuni maikuuni 2022 esitatud rendiseadmete tasunõue oli seega kokku 52,74 eurot (5,86 × 9). Hageja 09.10.2023 menetlusdokumendi kohaselt on kostja osa gaasikulust kokku 811,05 eurot (106,58 + 78,37 + 106,38 + 110,29 + 110,29 + 112,73 + 80,03). Hageja ringkonnakohtule esitatud arvutus ei lähtu 09.10.2023 algandmete alusel tehtud arvestusest ja seda ei saa nõude suuruse kindlaksmääramisel aluseks võtta. Kokku on hageja nõue seega põhjendatud 863,79 euro ulatuses (811,05 + 52,74), mitte 871,82 euro ulatuses, nagu leidis maakohus.
6. Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 863,79 eurot ületava summa ja teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi 863,79 euro ulatuses ja jätab 8,03 euro ulatuses rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulude jaotus
7. Kostja ei ole maakohtu määratud menetluskulude jaotusele ega kulude rahalisele suurusele sisulisi etteheiteid teinud. Kostja apellatsioonkaebus osutus osaliselt edukaks hageja nõude ühte komponenti puudutavas osas 8,03 euro ulatuses väite alusel, mida kostja maakohtu menetluses selgelt esile ei toonud. Nii märgib kostja ka apellatsioonkaebuses, et viga, millele ta oma kaebuses viitab, ta varem ei märganud. Samal ajal on viga tingitud hageja ebakorrektsest arvestusest ja hagiavalduse aluseks olevate asjaolude selgelt esile toomata jätmisest.
8. Eelnevatel põhjustel ei näe kohus põhjust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust ega rahalist suurust. Samadel põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel poolte endi kanda.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus hagita asjas, kus osaleb mitu isikut, otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. 8 2-22-111249 41. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 9