2-24-9064/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-9064 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi E. K. hagi S. K. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 18. juuli 2024.a. Menetlusosalised Hageja: E. K. (ik XXX, elukoht: XXXe-post XXX, tel XXX) Kostja: S. K. (ik XXX, e-post XXX, tel XXX; viibib Prantsusmaal, tegelik elukoht teadmata) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada E. K. ja S. K. abielu, mis on sõlmitud XXX.a Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr 320 3. E. K.le jätta pärast abielu lahutamist perekonnanimi „K.“. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtla-Järve EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK 1 1. 09.06.2024 maakohtule esitatud hagiavalduses palub E. K. lahutada tema ja S. K. vahel XXX.a sõlmitud abielu. Hageja palub abielu lahutada kuna poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning kooselu taastada ei ole võimalik. Hagiavalduse kohaselt vahistati S. K. 19.08. 2018.a ning kostja vabanes vangistusest 19.11.2022 a. Alates jaanuarist 2021 a. töötab hageja Saksamaal. Poolte vahel puuduvad lähedased suhted viie aasta vältel. Hageja on seisukohal, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning kooselu taastada ei ole võimalik. 2. Kohtuistungil 18. juulil 2024.a. jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. E. K. selgitas, et poolte abielusuhted lõppesid rohkem kui 5 aastat tagasi. Hageja töötab 3 aastat Saksamaal, kodus Eestis käib suhteliselt harva ning hagejale teadaolevalt elab kostja kusagil Prantsusmaal. Pooltel ühist majapidamist ega kooselu ei ole. Hagejale teadaolevalt ei ole kummalgi abikaasal ka uut suhet. Kostja on Eesti Vabariigist välja saadetud, elamisluba puudub. 3. Kostja S. K. 18. juulil 2024.a. kohtuistungile ei ilmunud ega osalenud ka video vahendusel (kohus pakkus võimalust osaleda video vahendusel). S. K. on kohtule 19. juunil 2024.a. saadetud e-kirjas (dtl 36) kinnitanud et vastuväiteid abielu lahutamisele ei ole, kohtuistungil osaleda ei ole võimalik, viibib Prantsusmaal ning palub lahendada hagi (hagi rahuldada) ilma kostja kohaolekuta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. 5. Hagejale teadaolevalt elab kostja Prantsusmaal. Euroopa Liidu Nõukogu Määruse (EÜ)2201/2003 (Brüssel II määrus) art 3 kohaselt võib abieluhatuse nõude lahendada muuhulgas selle riigi kohus, kelle territooriumil on hageja alaline elukoht kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Kuigi hageja töötab viimased 3 aastat Saksamaal, on tema registrijärgne elukoht Eestis Olevi 2955, Kohtla-Järvel (alates 2004.

1. a)(dtl 18-21). Brüssel II määruse kohaselt on hagejal õigus esitada abielu lahutamise nõue Eesti kohtule ning Eesti kohtul on pädevus asi lahendada. Siseriiklik alluvus tuleneb Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 3, mille kohaselt võib abieluasja lahendada Eesti kohus kui ühe abikaasa elukoht on Eestis. 5. Nõukogu Määruse (EL) nr 1259/2010 art 8 (
2. d)tulenevalt kui abikaasad ei ole kokku leppinud abielulahutusele kohalduva õiguse osas, kohaldatakse abielu lahutamisele selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 ja § 60 lg 2 tulenevalt kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis. Viidatud sätetest tulenevalt kohaldub käesoleval juhul abielu lahutamisele Eesti õigus. 6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. 2 Hageja kinnitas kohtuistungil 18.07.2024.a., et poolte abielusuhted on lõppenud üle viie aasta tagasi, abikaasad elavad ja töötavad eri riikides, lähedasi suhteid ja ühista majapidamist ei ole, kumbki elab oma elu. Kostja kinnitas oma nõusolekut abielu lahutada (dtl 36). Arvesse võttes, et poolte abielusuhted on lõppenud rohkem kui 5 aastat tagasi, kumbki abikaasadest on oma eluga edasi läinud, kumbki abielusuhteid taastada ei soovi ega pea seda võimalikuks, on kohtu hinnangul poolte abielu pöördumatult lõppenud. Leppimisaja andmine ei ole antud olukorras mõistlik ega vajalik. 7. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus 8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3