Obsah (6)

§ 657§ 651§ 652§ 238§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2024, Tallinn Kohtuasja num

§ 657lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

6 2-23-8376 28. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles see on vaidlustatud (

§ 651lg 1).

Kuna hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, siis hindab ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.

1. Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja tõendite taotluse (I), apellatsioonkaebuse väidetele (II) ning jagab menetluskulud (III). I vastab seejärel Uued tõendid
2. Koos apellatsioonkaebusega ja 14.08.2024 esitas hageja järgmised uued tõendid. 1) Hageja seadusliku esindaja (ema) Y Swedbank AS-is oleva arvelduskonto väljavõtted W poolt perioodil 01.10.2018 – 29.12.2020 elatise maksmise kohta; 14.11.2022 makse kohta, mis on edastatud kolmanda isiku arvelt; ning kohtutäitur Mati Kadakult hageja emale laekunud maksete kohta (30.04.2022 – 11.01.2024), samuti hageja ema poolt kohtutäitur Mati Kadakule tõendite eest tasu maksmise kohta (28.02.2024–10.05.2024). 2) Väljatrükk Rootsi krooni kursi kohta
3. aastal. 3) Kohtutäitur Mati Kadaku 13.05.2024 õiend täiteasjas nr 008/2024/
4. 4) 14.08.2024 menetlusdokumendiga koos esitas hageja 13.08.2024 kohtutäitur Mati Kadaku õiendid täitemenetluste nr 008/2021/2964 ja 008/2024/1319 seisu kohta. 31.

kohaselt on uute tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud.

§ 652

lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

§ 652

lg-s 3 sätestatud juhtudel, sh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et see tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (

§ 652

lg 3 p 2).

§ 238

lg-st 1 tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

§ 238

lg 1 teise lause kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune või kui asjaolu kohta on juba piisavalt tõendeid esitatud. 31.

1. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõtete vastuvõtmiseks. Nimetatud väljavõtetest suurem osa kajastab teavet ülekannete kohta, mille kohta on juba tõendid toimikus (nt dtl 16, 17, 415, 417), mistõttu ei ole vajadust neid dubleerida. Hageja ei ole ka selgitanud, miks ta need andmed uuesti esitab. Samuti sai ja pidigi need andmed esitama maakohtus. Pangakonto väljavõtted hõlmavad elatise katteks laekunud makseid seisuga kuni 11.01.2024, mil laekus 6604.58 eurot kohtutäitur Mati Kadakult. Digitoimikust nähtuvalt on hageja esitanud maakohtule viimase seisukoha koos tõenditega 08.03.2024 (dtl 409–423) ning selle seisukoha lisaks on kohtutäitur Mati Kadaku 29.02.2024 õiendid kahe täitemenetluse (nr 008/2021/2960; 008/2021/2964) seisu kohta. Kohus on seejärel ka oma otsuses viidanud sellele, millises suuruses elatise võlg oli täiteasjades 29.02.2024 seisuga. Seega olid asjaomased andmed maakohtul olemas ning maakohus on ringkonnakohtule esitatud pangakonto väljavõtetel kajastuvaid andmeid otsuse tegemisel arvesse võtnud. Ka Rootsi krooni
2. a kursi kohta sai teabe esitada maakohtus. Mis puudutab esitatud arvelduskonto väljavõtetel kajastuvat viimast kannet, s.o 10.05.2024 hageja ema poolt kohtutäitur Mati Kadakule tasutud 3.05 eurot tõendi väljastamise eest, siis ei ole see käesolevas asjas asjassepuutuv. Eeltoodust tulenevalt jäävad arvelduskonto väljavõtted ja Rootsi krooni kursi väljatrükk vastu võtmata (

§ 238lg 1, § 652 lg 3 p 2).

Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid tagastada. 7 2-23-8376 31.2. Kohtutäitur Mati Kadaku 13.05.2024 õiendiga täiteasjas nr 008/2024/1319 soovib hageja näidata, et täitur on alustanud uut täiteasja lapse isalt elatise sissenõudmiseks. Õiend on koostatud pärast maakohtu 26.04.2024 otsuse tegemist, mistõttu ei olnud seda võimalik esitada maakohtule (

§ 652lg 3 p 2).

Samuti on tegemist asjakohase tõendiga, kuna asjaolu, et lapse isalt nõutakse elatist sisse täitemenetluses, võib olla oluline lapse isa vanavanemate vastu esitatud elatisenõude lahendamisel (

§ 238lg 1).

Ringkonnakohus võtab kohtutäituri 13.05.2024 õiendi vastu. 31.3. 14.08.2024 esitatud kohtutäitur Mati Kadaku 13.07.2024 õienditega soovib hageja tõendada, et nõue kostjate vastu on põhjendatud, kuna laste isalt ei ole alates apellatsioonkaebuse esitamisest mais 2024 täitmist saadud. Kuigi tegemist on hilinemisega esitatud tõenditega, on tegemist asjakohaste tõenditega, kuna asjaolu, et lapse isalt nõutakse elatist sisse täitemenetluses, võib olla oluline lapse isa vanavanemate vastu esitatud elatisenõude lahendamisel (

§ 238lg 1).

Ringkonnakohus võtab kohtutäituri 13.08.2024 õiendid vastu ning hindab neid otsuse tegemisel. II Hageja apellatsioonkaebus

1. Harju Maakohus jättis oma otsusega hagi täielikult rahuldamata, asudes seisukohale, et PKS § 106 lg-s 2 sätestatud asenduskohustuse tekkimise eeldused ei ole täidetud. Hageja on apellatsioonkaebuses selle seisukoha vaidlustanud, leides, et maakohus ei ole võtnud arvesse, et lapse isal ei ole enam mingit vara ning tema vastu algatatud täitemenetlusest ei ole enam midagi saada. Hageja soovib, et ringkonnakohus mõistaks kummaltki vanavanemast kostjalt välja 225 eurot igakuise elatisena, st kokku 450 eurot kuus. Samuti nõuab hageja PKS § 108 alusel tagasiulatuva elatise väljamõistmist ühe aasta eest enne hagi esitamist (2 * 928,03 eurot 10.05.2022–10.05.2023 eest). Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
2. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud. PKS § 106 lg 2 järgi juhul, kui lapse vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga esiteks selles, et puudub alus väita, et lapse isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Maakohtu menetluse ajal oli hageja isa suhtes pooleli kaks täitemenetlust: kohtutäitur Mati Kadaku menetluses olevad täitemenetlused nr 008/2021/2960 ja nr 008/2021/
4. Maakohtu menetluse ajal, 23.01.2024, lõpetati täitemenetlus nr 008/2021/2960, kuna selle esemeks olnud 1015 euro suurune nõue sai 11.01.2024 rahuldatud (dtl 415). 30.12.2021 algatatud täitemenetluse nr 008/2021/2964 sisuks oli elatise 450 eurot kuus nõue 01.01.2022–08.06.
5. Täituri 29.02.2024 õiendi kohaselt sai sellest kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahendusel rahuldatud nõue 10 424,13 euro ulatuses (30.04.2022 – 166,98 eurot, 10.08.2022 – 1038,53 eurot, 09.08.2023 – 1839,04 eurot, 11.01.2024 – 6604,58 eurot). 29.02.2024 seisuga oli selles täitemenetluses täitmata elatise võlgnevus 1275,87 eurot. Sellistel asjaoludel ei saa väita, et lapse isalt ei ole võimalik elatist saada (PKS § 106 lg 2 esimese lause esimene alternatiiv), kuna on tõendatud, et täitemenetluste kaudu olid selleks hetkeks tekkinud elatisenõuded suures osas rahuldatud.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kuigi lapse isalt on tulnud elatist välja nõuda muu hulgas täitemenetluste kaudu, ei saa seda pidada ülemäära raskeks PKS § 106 lg 2 esimese lause teise alternatiivi tähenduses. 8 2-23-8376
7. Hageja tugineb sellele, et ka maakohtu menetluse ajal ei saanud teise täitemenetluse (nr 008/2021/2964) raames elatis kogu ulatuses tasutud (võlg 29.02.2024 seisuga oli 1275,87 eurot). Samuti on hageja esitanud kohtutäitur Mati Kadaku 15.05.2024 õiendi, millest nähtub, et 09.05.2024 on algatatud uus täitemenetlus nr 008/2024/1319 hageja isalt elatise 895 euro saamiseks perioodi 01.01.2020–01.01.2021 eest. Lisaks võttis kohus vastu hageja 14.08.2024 esitatud tõendid, millest nähtub, et kohtutäitur Mati Kadaku täitemenetluses nr 008/2024/1319 on jätkuvalt täitmisel 895 euro suurune elatisenõue (nagu 15.05.2024) ning täiteasjas nr 008/2021/2964 (elatisenõue alates 01.01.2022) on täitmisel 3975,87 euro suurune nõue (09.02.2024 seisuga oli see 1275,87 eurot). Samas täitemenetluses on nõue kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahendusel rahuldatud 10 424,13 euro ulatuses.
8. Ringkonnakohus leiab, et lapse vanemate notariaalne kokkulepe elatise maksmiseks annabki aluse algatada kohustatud vanema suhtes sundtäitmine ja teha seda täiendavalt kohtusse pöördumata. Pelgalt täitemenetluse algatamine ja sundtäitmise läbiviimine lapse isa suhtes ei saa olla asjaoluks, mis tooks automaatselt kaasa nõude esitamise õiguse vanavanemate (käesoleval juhul hageja isa vanemate) vastu. Kuigi hageja isal oli kohtule esitatud kohtutäituri õiendite kohaselt nende väljastamise ajal jätkuvalt elatisevõlgnevus hageja ees, ei ole tõendatud, et neid nõudeid ei ole võimalik täita. Samuti leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole varem võtnud piisavaid samme lapse isalt elatise kättesaamiseks.
9. 25.08.2023 selgitas kohtutäitur Mati Kadaku asendaja hagejale täitemenetluste kohta, et võlgniku (lapse isa) pangakontod on arestitud, samuti on arestitud „võlgniku Pensionregistri II sammas (võimaliku väljamakse puhuks), tulumaksu tagastamise nõue Maksu-ja Tolliametis ja võimalik ajutise töövõime hüvitis Tervisekassas“ (dtl 266). Märgiti, et regulaarselt teostatakse päringuid võimaliku registervara kohta ning igapäevaselt teostatakse kontrolli võimalike töökohtade suhtes töötamise registris, kuid hetkel puudub võlgnikul ametlik sissetulek (dtl 266). Läbi täituri toimingute on siiski hageja isalt maakohtu menetluse jooksul, sh pärast 25.08.2023 täituri selgitust, sel ajal täitemenetluste esemeks olnud elatis suuremas ulatuses kätte saadud. Nii pöörati sissenõue II samba pensioni väljamaksetele (11.01.2024), aga ka hageja isa Soomest laekunud maksutagastusele. Nimelt nähtub hageja isa pangakontolt, et 03.08.2023 on tema kontole laekunud 2231,54 eurot Soomest maksutagastusena (henkilön tuluvero palautus), millest on samal päeval kohtutäituri kontole laekunud 1862,66 eurot (lisaks on hageja isa arvelt sel päeval maha võetud ülekandetasu ja teenustasu) (dtl 248). See kanne tõendab, et hageja isa töötas Soomes ametlikult, kuna talle on tagastatud tulumaksu. Ringkonnakohus leiab, et see tõendab ka seda, et hageja oleks saanud võtta ja oleks pidanud varem võtma samme selleks, et saada Soomes töötavalt hageja isalt elatist.
10. Ringkonnakohus märgib eelnevaga seoses, et kuigi hageja on esitanud 21.08.2023 maakohtule e-kirjad, mis väidetavalt tõendavad, et ta on proovinud lapse isalt Soomest elatist saada (dtl 132–135), nähtub neist e-kirjadest üksnes see, et Justiitsministeeriumi ametnik on selgitanud, mida asjaomase nõude (s.o piiriülene elatis) esitamiseks peaks tegema. Samuti on e-kirjavahetuse hulgas soomekeelne tekst, mis on adresseeritud Soome kohtule, ent on saadetud e-postiaadressile Motorvead@hotmail.com (dtl 132). Seega ei ole tõendatud Soome kohtu poole pöördumist ega ka seda, et hageja oleks vastavalt Justiitsministeeriumi ametniku selgitusele vajalikud tõendid Justiitsministeeriumile esitanud. Arvestades, et lapse isale on Soomest tagastatud tulumaksu, tuleb eeldada, et ta töötas seal ametlikult, mistõttu oleks varasematel aastatel olnud ilmselt võimalik saada piiriülest täitmist lapse isalt endalt. See, kui hageja seda võimalust lapse isa Soomes töötamise ajal ei kasutanud, ei anna alust pöörduda elatise saamiseks lapse isa vanemate poole, sh tagasiulatuva elatise nõudega. 9 2-23-8376
11. Ka on hageja esitanud 01.08.2023 kohtutäiturile esitamiseks koostatud avalduse lapse isa dokumentide (juhiluba, pass) kehtetuks tunnistamiseks (dtl 136), kuid ei ole esitanud kohtule teavet selle kohta, kuidas see avaldus lahendati. Seetõttu ei saa ringkonnakohus asuda seisukohale, et hageja on võtnud kõik meetmed, et survestada lapse isa elatise maksmiseks.
12. Arvestades, et maakohtu menetluse ajal lapse isa suhtes toimunud kahes täitemenetluses sai elatisevõlg maakohtu otsuse tegemise ajaks suuremas osas tasutud ning et hageja teine seaduslik esindaja ei võtnud varem samme piiriülese elatise saamiseks, ei ole praegusel hetkel alust rahuldada elatisenõuet hageja vanavanemate vastu. Kuigi hageja isal puudub kinnisvara ja registreeritud vallasvara, puudus see ka maakohtu menetluse ajal toimunud täitemenetluste ajal, ent sellest hoolimata sai elatisenõue täitemenetluse kaudu suuremas osas rahuldatud. Ringkonnakohus märgib, et hageja viidatud kohtuasja (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11) asjaolud erinesid põhimõtteliselt käesolevast asjast, kuna selles asjas oli lapse isale mõistetud 14 aastat vanglakaristust ning ta viibis kinnipidamisasutuses, st tema puhul oli ettenähtav, et tal ei ole võimalik vanglas oleku ajal piisavat tulu teenida. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et pelgalt elatise võla olemasolu, kui elatist on siiski täitemenetluse kaudu võimalik kätte saada, kuigi hilinemisega, ei ole aluseks PKS § 106 lg 2 kohaldamiseks.
13. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi rahuldamiseks alust ei ole, puudub vajadus hinnata menetlusosaliste kulutustega seonduvaid väiteid ja tõendeid, st ühelt poolt kostjate majanduslikku seisundit ning teiselt poolt hageja vajadusi, ent ka saadavaid toetusi. Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi kui hageja ema ja isa sõlmisid notariaalse kokkuleppe, mille alusel pidi hageja isa tasuma 450 eurot igakuise elatisena, ei ole see kokkulepe siduv teiste isikute suhtes. Seega kolmandatelt isikutelt (kelle suhtes notariaalne kokkulepe ei kehti) seaduses ette nähtud n-ö miinimumelatisest suurema elatise nõudmisel tuleks hagejal tõendada kulutuste suurust ja põhjendatust. Kostjatel on aga võimalik tõendada seda, millised on nende enda vajadused ja millist elatist nemad oleksid suutelised maksma. Seejuures tuleb võtta arvesse, et vanavanematel ei ole kohustust hankida endale alaealise lapse ülalpidamiseks lisasissetulekut (erinevalt lapse vanematest) ega piirata enda vajadusi ega kasutada nende käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vrd RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15, ja TrtRnKo 15.01.2021, 2-20-9162, p 10).
14. Hageja tagasiulatuva elatise nõudega seoses selgitab ringkonnakohus, et kuigi PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, siis võib sellise nõude esitamine PKS § 106 lg 2 alusel olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui kohustatud isikult – praegusel juhul vanavanematelt – ei ole enne kohtusse pöördumist elatist üldse küsitud. Näiteks on Riigikohus ka vanema vastu esitatud elatisenõude puhul selgitanud, et tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13, viitega RKTKo 25.05.2016, 32-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid). Lisaks tähendab elatise tagantjärele ühe aasta eest nõudmine ajaliselt ühte aastat enne hagiga kohtusse pöördumist. See nõue ei saa tuleneda väidetavalt aastaid varem tasumata jäänud elatise arvestusest. III Menetluskulude jaotus
15. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (

§ 164lg 1) ega määranud neid seetõttu kindlaks.

Hageja ei ole menetluskulude jaotust eraldi vaidlustanud. 10 2-23-8376 45.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis õigustaksid

§ 164lgs 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumist.

Seega jäävad menetluskulud ka ringkonnakohtus

§ 164

lg 1 kohaselt poolte endi kanda sõltumata sellest, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 46. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 11