) § 409 lg 1 p 1 kohaselt kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. 5.1.
lg 1 loetleb alused, mil ei ole lubatud jätta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile. Kohus tuvastab, et ühtegi vastavat alust käesoleval juhul ei esine. 1) Hageja ei ole olnud nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. 2) Hagejaga oli kohtuistungi aeg kooskõlastatud kolm kuud varem, 22.02.2024 toimunud istungil. Samuti hageja kutsuti istungile õigel ajal ja kutses oli selgitatud istungilt puudumise tagajärgi (dtl 230-231). Ka mingeid muid istungile kutsumise nõudeid eiratud ei ole. 3) Hageja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest 28.05.2024 istungile ilmumata jätmiseks ega seda põhistanud. Hageja poolt kohtule 27.05.2024 esitatud teatest võib aru saada, et hageja on millegipärast sunnitud istungil osalemisest loobuma, kuid selle põhjust seal avaldatud ei ole. Hageja ei ole seega põhistanud mõjuva põhjuse esinemist istungile mitteilmumiseks. 4) Kostja ei ole taotlenud asja sisulist lahendamist. 5) Kostja ei ole võtnud hagi õigeks. 6. Arvestades eeltoodut, asja materjale ning kostja Metropoli Ehitus OÜ taotlust, asub kohus seisukohale, et STALKMET OÜ hagi Metropoli Ehitus OÜ vastu 30.06.2022 töövõtulepingust UV9-058 tuleneva võlgnevuse 10 760,39 euro, kahju 1050 euro ja viivise saamiseks, tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtukutse oli hageja esindajale toimetatud kätte 08.03.2024 ning hageja ei ole taotlenud kohtuistungi edasilükkamist ega ka põhistanud, miks hageja seaduslik esindaja ei saanud osaleda 28.05.2024 kell 10.00 toimunud kohtuistungil. 7.
lg 1 I lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 8.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. 2
8.1.1. Kostja on tuginenud
lg-le 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et antud juhul ei saa seda sätet kohaldada. Kostja on tuginenud oma vastuses (dtl 40, p 1.11) sellele, et on enda 09.03.2023 tehtud avaldusega (dtl 107) tasaarvestanud hageja veel sissenõutavaks mitte muutunud lõpparve (hageja nõutud arve 2304012) 9600 euro ulatuses. Kostja on tuginenud seega asjaolule, et hageja poolt esitatud vaidlusalusest arvest 2304012 9600 eurot oli tasaarvestatud kostjapoolse avaldusega juba selle arve väljastamisel. Hagejal oli kostja hinnangul seega õigus põhinõude (lõpparvelduse) katteks saada kostjalt 9366,25 eurot, mille kostja tasus 29.06.2023, ehkki oli seisukohal, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. 8.1.2. VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja ei ole väitnud, et perioodil hageja poolt vaidlusaluse arve väljastamisest kuni kostja poolt selle osalise tasumiseni oleks õiguslikus või faktilises olukorras midagi muutunud. Seega saab siit teha järelduse, et kostja oleks vaidlusaluse arve osaliselt tasuda võinud juba selle esitamisel ja hagejapoolse 11.04.2023 nõuda saamisel (dtl 11-16). Hagejal oli seetõttu põhjust kohtu poole pöörduda ning
8.2. Kuivõrd hagiavaldus jääb läbi vaatamata seetõttu, et hageja seaduslik esindaja ei ilmunud 28.05.2024 toimunud kohtuistungile, tuleb menetluskulud jätta selles osas hageja kanda kooskõlas
8.3. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud tuleb antud vaidluse lahendamisel jätta poolte endi kanda, kuivõrd hageja on ligikaudu poole ulatuses loobunud algselt esitatud nõudest kostjapoolse tasumise tõttu ning hageja esindaja 28.05.2024 toimunud kohtuistungile ei ilmunud, mis tingis ligikaudu teise poole ulatuses nõude läbi vaatamata jätmise. Seega on mõlemal poolel tekkinud vastaspoole suhtes menetluskulude nõue võrdses suuruses ja põhjendatud on jätta menetluskulud menetlusosalise enda kanda, analoogia korras ka
9. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.