4-24-2486/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 15.08.2024 Kohtuasja number 4-24-2486 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 24.07.

1. a määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi arestiga asendamise kohta Määruskaebuse esitaja Nikolai Sadivski (isikukood 37604290314); elukoht: XXX Teine määruskaebemenetluse pool Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 24.07.
2. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Menetluse käik
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 05.12.
4. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2315,22,009300 karistati Nikolai Sadivskit karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 - § 25 lg 2 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Kiirmenetluse otsus jõustus 21.12.
6. Nikolai Sadivski rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati täitemenetlus. Kohtutäitur teavitas kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
7. 12.07.2024 esitas Politsei- ja Piirivalveamet Viru Maakohtule taotluse Nikolai Sadivskile asenduskaristuse kohaldamiseks. Nikolai Sadivskil on tasumata 80 eurot.
8. 24.07.2024 toimus Viru Maakohtus istung. Nikolai Sadivski viibis kohtuistungi toimumise ajal veel vangistuses (kandis karistust 19.04.2023 kuni 02.08.2024), kuid lubas peale vabanemist rahatrahvi tasuda vabanemisfondis olevast rahast. Maakohtu määrus
9. Viru Maakohus rahuldas 24.07.
10. a määrusega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel Nikolai Sadivskile 05.12.
11. a kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi 2 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et Nikolai Sadivski ei ole rahatrahvi täielikult tasunud ning tal puuduvad rahalised vahendid ja realiseeritav vara. Väheustav on see, et ta alustab trahvi tasumist peale vangistusest vabanemist. Kohtute infosüsteemist on näha, et asjas nr 1-23-1931 esitatud vangla iseloomustuse järgi oli Nikolai Sadivskil 12.06.
12. a seisuga täitmata rahalisi nõudeid summas 34 446,82 eurot. Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud esimese astme kohus samuti võimalikuks, leides, et kuna Nikolai Sadivski ei suutnud täita varasema käitumiskontrolli tingimusi nõuetekohaselt, siis ei ole alust arvata, et isik seekord suudab vabaduses täita üldkasuliku töö kohustust. Ka Nikolai Sadivski sõltuvusprobleemid välistavad üldkasuliku töö määramise. Varem korduvalt karistatud isikuna ei ole Nikolai Sadivski isikuks, keda saaks allutada kriminaalhooldusele ning kelle käitumist võiks perspektiivis pidada õiguskuulekaks. Määruskaebus
13. Nikolai Sadivski esitas Viru Maakohtu 24.07.
14. a määruse peale kaebuse, milles palub temale määratud karistuse asendada üldkasuliku tööga või anda talle veel võimalus tasuda rahatrahv peale vabanemist. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.
16. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et Nikolai Sadivskil on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 05.12.
17. a kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv täielikult tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna Nikolai Sadivskil ei ole sissetulekut ega vara, millele sissenõuet pöörata. Seega esinevad rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le
19. Nikolai Sadivski palub aresti asendamist üldkasuliku tööga. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, kuid ei pea seda tegema. Seadus ei sätesta mingeid pidepunkte, millest lähtuvalt kohus selle diskretsioonotsustuse tegema peab. Siiski saab öelda, et üldkasulik töö pole põhjendatud vähemasti siis, kui ei ole alust uskuda selle töö edukasse tegemisse.
20. Maakohus just sellest lähtuski ja ringkonnakohtu hinnangul tegi ta seda korrektselt. Maakohus viitas, et kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega. Arvesse on võetud ka seda, et Nikolai Sadivski ei suutnud täita varasema käitumiskontrolli tingimusi nõuetekohaselt, mistõttu puudub veendumus, et seekord suudab ta täita temale määratavaid kohustusi ehk teha üldkasulikku tööd piisava hoolsusega.
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et Nikolai Sadivski sõltuvusprobleemid on samuti üldkasuliku töö määramist välistavaks asjaoluks. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav inimese suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid (vt RKKKo 3-1-1-87-08, p 13; TrtRnKo 4-17-6191/12, p 8). Ringkonnakohtu hinnangul kuulub Nikolai Sadivski riskigruppi, kelle puhul on määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmine ebarealistlik. 12.06.
22. a kriminaalasjas nr 1-23-1931 koostatud vangla iseloomustusest selgub, et kuigi isiku enda sõnul tal sõltuvust ei ole, on 2 Nikolai Sadivski korduvalt pannud süütegusid toime alkoholijoobes, sh röövimise ja surma põhjustamise ettevaatamatusest. Nikolai Sadivskil puudub motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest vabanemiseks ning ta ei taju alkoholi tarvitamisest põhjustatud tagajärgi. Seega on selge, et vähemalt alkoholi tarvitamine on isiku jaoks olnud probleemiks. Samuti selgub vangla iseloomustusest, et Nikolai Sadivski tarvitas enne vangistust narkootikume, s.o amfetamiini.
23. Pidades veel silmas seda, et Nikolai Sadivski pole teinud ainsatki pingutust kasvõi rahatrahvi osaliseks tasumiseks, puudub kohtul veendumus, et ta on motiveeritud kokkulepetest kinni pidama. Seetõttu ei usu ringkonnakohus, et ta nõuetekohasel viisil üldkasuliku töö ära teeks.
24. Alternatiivselt on Nikolai Sadivski palunud anda talle võimalus tasuda ära rahatrahv, milleks ta plaanib kasutada enda vabanemisfondis olevat raha. Arvestades asjaoluga, et Nikolai Sadivskil on täitmata rahalisi nõudeid rohkem kui 34 tuhande euro ulatuses, ei ole rahatrahvi kohene tasumine kohtu hinnangul reaalne. Isik on äsja vanglast vabanenud ning kindlasti on sellega seonduvalt tal eelnimetatud nõuete kõrval teisigi igapäevaseid kulusid, mistõttu on vägagi tõenäoline, et rahatrahv jääb taas maksmata.
25. Toodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 24.07.
26. a määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3