Obsah (13)

§ 442§ 633§ 394§ 187§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 147§ 4842§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-149613 Tsiviilasi Elisa Eesti AS hag

§ 442

lg 6 ja

§ 633lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

2 ASAJOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT 1.

§ 444

lg 3 alusel võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu piirdub kohus alljärgnevate asjaolude ja põhjenduste väljatoomisega: 2. Elisa Eesti AS esitas 08.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 438,77 euro saamiseks. Kohus tegi 11.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 8.02.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 1 p 2 alusel. Hageja esitas 25.04.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 253,66 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 25,95 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks. Hagi asjaoludest tulenevalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 08.10.2019 lepingu nr L-1177832, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja teleteenuseid ning seadmete renti. Kostja rentis hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingute alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Elisa Eesti AS-ile. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud tasumata jäänud arved perioodi eest 01.03.2020- 01.07.

1. Sissenõutavaks muutunud viiviseks (võlaperioodi 02.07.2023-25.04.2024 eest) on 25,95 eurot, mis on seadusejärgne viivisemäär, s.o 12,5% aastas.
2. 06.06.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte isiklikult 22.06.

1. Kohtu määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole.
2. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohtule esitatud faktilistest asjaoludest nähtub, et hageja nõuab põhinõudelt võlaperioodi 02.07.2023-31.12.2023, kui ka 01.01.2024-25.04.2024 eest seadusjärgset viivisemäära, milleks hageja on märkinud 12,5% aastas. Arvestades, et perioodil 02.07.2023-31.12.2023 oli seadusjärgseks viivisemääraks 12% aastas, ei saa kohus nõuet täies ulatuses rahuldada. Seega rahuldab kohus nõude 25,31 euro ulatuses, arvestades, et 02.07.2023-31.12.2023 perioodi seadusjärgne viivisemäär oli 12% aastas ning 01.01.2024-25.04.2024 perioodi seadusjärgne viivisemäär 12,5% aastas. Ülejäänud osas, s.o 64 senti (25,95-25,31), tuleb nõue jätta 3 rahuldamata. Viivis põhinõudelt tuleb välja mõista alates 25.04.2024, mitte 14.02.2024 nagu hageja on ekslikult taotlenud. Menetluskulud 5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

6. Menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 162lg 1).

7. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Hageja nõuab lisaks õigusabikulude hüvitamist summas 338 eurot tunnihinnaga 169 eur/h (ilma käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise hüvitamist summas 20 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõiv 100 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (

§ 147lg 1).

Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (

§ 4842

). Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (

§ 144p 1, 2).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 2 tundi. Kokku esindaja tasu 240 eurot (ilma käibemaksuta). 8. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 360 eurot (100+20+240). Hageja taotlusel tuleb

§ 177

lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 4