← Eesti

2-24-8856/10

Obsah (7)§ 4§ 45§ 46§ 47§ 49§ 54§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 9. september 2024. a kell 12.00, Tallinnas Tsiviilasja number 2-24-8856 Tsiviilasi

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud J. I. avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus avalduse esitamise seisuga kokku 28 681,60 eurot. Võlgnikul sissetulekuid ega vara ei ole, igakuiseid väljaminekuid on kokku summas 980 eurot. Peale töötuks jäämist

  1. aastal võttis võlgnik ennast arvele Töötukassas ja on aktiivselt tegelenud uue töö otsimisega. Võlgnik on leidnud uue tööandja, kus pakutakse veoauto juhina tööd, kuid seal nõutakse lisaks C kategooria olemasolule ka CE kategooria olemasolu. Tänaseks on võlgnik läbinud Töötukassa toetusel Ametikoolitus OÜs veoauto ja bussijuhi täiendkoolituse ning niipea kui võlgnik saab kätte vajaliku kategooria, saab ka koheselt tööle asuda. 17.06.
  2. a võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisiku. Kohtumääruse põhjendused 2
  3. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J. I. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi.
  4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
  5. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul on kohustusi summas 33 557,61 eurot. Võlgnik on töötu. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine last. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku majanduslik olukord ei võimalda läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlust. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
  6. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks
  7. aastal, kui võlgnik ei suutnud enam võetud kohustusi täita ja võlausaldajad on nõuded loovutanud sissenõudmiseks inkassofirmadele ja võlgniku suhtes algatati täitemenetlused. Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on töökoha ja stabiilse sissetuleku kaotus, kergekäeliselt võetud laenukohustused, ilmselt ka puudulikud igapäevas majandamise oskused, maksmata nõuetest tekkinud kohustused võlausaldajate ja kohtutäiturite ees. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuse põhjus on eeltoodust tulenevalt muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
  8. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. 6.

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 7. Kohus selgitab, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud 3 kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu Usaldusisik Jüri Truuts on esitanud tasunõude 9,6 töötunni eest kokku summas 1 392 eurot.

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 54

lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. 1. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1 392 eurot. Käesolevas menetluses pankrotivara puudub. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 820 eurot hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja

§ 54

lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.