Obsah (5)

§ 385§ 65§ 74§ 75§ 121

1-24-2700 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-2700 (22730000088) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistung

§ 385järgi, RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Jaan Rüütmann süüdi

§ 385

järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.12.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra. Mõista Jaan Rüütmannile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 2 aastat, 9 kuud ja 28 päeva.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud liitkaristust, s.o vangistust 2 aastat, 9 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Jaan Rüütmann ei pane 2 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Ta on kohustatud: 1) elama alalises elukohas aadressil xxx; 1 1-24-2700 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud ja 15 päeva (75 päeva). Elektroonilise valve ajakava koostamisel tuleb lähtuda mh põhimõttest, et Jaan Rüütmann saaks käia tööl ja tal võimaldataks liikuda xxx kinnistu piirides. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. kuulutamisest, s.o alates 09.09.

1. Asitõendid: • andmekandjad kriminaalasja materjalidega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Jaan Rüütmannilt Eesti Vabariigi kasuks välja: • sundraha, s.o 1 230 eurot; • kaitsjatasu summas 2 481,48 eurot; s.o kokku 3 711 eurot ja 48 senti. Menetluskulud kogusummas 3 711,48 eurot tuleb tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Igakuiselt tasumisele kuuluva kohustuse suurus on 309,29 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ja selgitus „Jaan Rüütmann, 1-24-2700, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Jaan Rüütmanni süüdistatakse

§ 385

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o pankrotimenetluses vara varjamise toime panemises. Harju Maakohtu 27.09.2011 määrusega tsiviilasjas nr xxx kuulutati välja Jaan Rüütmanni kui füüsilise isiku pankrot ja nimetati tema pankrotihalduriks Urmas Ustav. Pankrotimenetluse käigus tuvastati nõudeid vähemalt 330 673 euro ulatuses. 2 1-24-2700 Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 35 lg 1 p 1 alusel moodustus pankroti väljakuulutamisega Jaan Rüütmanni varast pankrotivara. Tulenevalt PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 läks pankrotihaldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab Jaan Rüütmann (võlgnik) kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta ning PankrS § 87 lg 1 kohaselt peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub pankrotimääruse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Sama sätte lõike 2 järgi on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. 07.12.2018 Harju Maakohtu otsusega oli Jaan Rüütmann teistkordselt süüdi tunnistatud

§ 385

alusel pankrotimenetluses (tsiviilasi nr xxx) vara varjamise eest perioodil 30.06.201731.01.

1. Seoses sellega, samuti talle pankrotimenetluse raames korduvalt selgitatuga, oli Jaan Rüütmann teadlik tema, kui võlgniku, eelpool nimetatud kohustustest pankrotimenetluses. Vaatamata sellele jätkas Jaan Rüütmann tahtlikult pankrotimenetluses oma vara varjamist. Nimelt varjas Jaan Rüütmann pankrotihalduri eest asjaolu, et ta jätkas temale kuuluva S OY (regkood xxx) kaudu Soomes, Rovaniemis, K Ts tööd arstina. Teenuse osutamise aluseks oli ajavahemikus 2018-2019 omavalitsuse ühisasutuse juhatuse otsus ning 29.06.2020 allkirjastatud arstiteenuse osutamise leping (esindaja Jaan Rüütmann). K T ja S OY vaheline koostöö lõppes 2020 augustis. K T andmetel on koostöö raames S OY-le ajavahemikul veebruar 2018 kuni september 2020 makstud 311 669,90 eurot ning töötundide arvestuse kohaselt on arstiteenuse osutajaks olnud Jaan Rüütmann, kelle viimased vastuvõtud on toimunud 13.08.
2. S OY pangakontolt (nr xxx) nähtuvad laekumised K Tlt. Samuti nähtub, et Jaan Rüütmanni isiklikele, pankrotihalduri kontrolli all olevatele, pangakontodele ülekandeid (sh palgana) tehtud ei ole. Samas on ajavahemikul 1.02.2018 kuni 15.09.2020 võetud pangakaardiga kontolt välja sularaha summas 90 100,00 eurot ja on tehtud ülekandeid Jaan Rüütmanni xxx T R pangakontole summas 54 633 eurot. Seejuures nähtub Soome Vabariigi maksuameti andmetest, et Jaan Rüütmann on saanud palgana, tasudena ja lisatasudena tulu järgmiselt: 2019 aastal 42 303,66 eurot; 2020 aastal 31 795,41 eurot. Kokku 74 099,07 eurot. Seega varjas Jaan Rüütmann oma Soome Vabariigis saadud töötasusid pankrotihalduri eest kokku vähemalt 74 099,07 euro väärtuses, so vähemalt

§ 121p 1 sätestatud olulises ulatuses.

Oma sellise käitumisega rikkus Jaan Rüütmann võlgnikuna pankrotiseaduse § 85 lg 1 kohast teabe andmise kohustust ja varjas pankrotivarasse kuuluvat vara, kahjustades sellega pankrotimenetluses võlausaldajate huve. Sellega pani Jaan Rüütmann toime füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses võlgniku vara olulises ulatuses varjamise, so

§ 385järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 1-24-2700 2. Kooskõlas J. Rüütmanni, tema kaitsja ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus J. Rüütmanni süüdimõistmist: -

§ 385

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. Samuti tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 07.12.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg 1, 2, 3, 5 alusel mitte pöörata J.

Rüütmanni karistust täielikult täitmisele, kui J. Rüütmann 2-aasta ja 10 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, allub vastavalt

§ 75

lg 2 p 9 elektroonilisele valvele tähtajaga 2,5 kuud ehk 75 päeva ja täidab talle katseajaks

§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et J. Rüütmannilt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 3 711,48, sh sundraha 1 230 eurot ja kaitsjatasu 2 481,48 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt 309,29 eurot.

1. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Menetluskulude suurus ja nende hüvitamise tingimused on talle arusaadavad. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskulude ja asitõenditega seonduvat, siis KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ja kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4