← Eesti

2-24-111538/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-24-111538 Kohtuasi Holm Bank AS-i hagi

§ 371lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. 4. Ts

MS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, kuid on võimalik seda puudust kõrvaldada hagi täpsustamisega, võib kohus anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS §

§ 371

lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (vt nt RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 15 ja 09.10.2013, 3-2-1-9513, p 12).

  1. Hagiavalduses on välja toodud järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 28.09.2018 laenulepingu nr 0061809282, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 755 eurot Hobby Hall OY Eesti filiaalist kauba ostmiseks. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 15.01.2024, intressimäär oli 25% aastas, krediidi kulukuse määr oli 40,26% aastas. Maksegraafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma maksegraafiku alusel ajavahemikul 15.02.2019– 15.01.2024, osamaksete suuruseks oli 29,28 eurot kuus ja viimase, s.o 15.01.2024 osamakse suurus oli 28,08 eurot. Kostjal on maksegraafikujärgsed osamaksed täielikult tasutud kuni 15.09.
  2. Alates 15.10.2023 jättis kostja kõik ülejäänud maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja poolt avaldatud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud maksehäireregistritesse. 5.
  3. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja ei ole hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, mida krediidiandja tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks, peab kohus andma talle TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.
  4. ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Hagist nähtuvalt küsis hageja kostja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil teavet kostjalt endalt ja tegi kostja poolt avaldatud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud maksehäireregistritesse. Hagist ei nähtu, et hageja oleks kostjalt saadud teavet mõistlikul viisil kontrollinud. Kohus märgib, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes 2

(4)tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Kohus määras
  1. juuli 2024 kohtumäärusega hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli muu hulgas välja tuua vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise aluseks olevad järgmised asjaolud: kostja varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; kostja varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; kostja varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Hageja kohtu määratud tähtajal vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise aluseks olevaid asjaolusid välja ei toonud. Hagis toodud asjaoludel ei saa kohus asuda seisukohale, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui arvestada seda, et kostja jättis hagejale tasumata neli osamakset, ülejäänud osamaksed olid tasutud, sh intress, siis vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga. Kui arvestada kõik kostja tasutud summad põhivõla katteks ja VÕS §-s 94 sätestatud intressi katteks, siis ei võlgne kostja hagejale midagi ning nendel asjaoludel on hagi põhinõude ja intressinõude osas perspektiivitu. 5.
  2. Hageja palub kostjalt välja mõista enne lepingu lõppemist tekkinud meeldetuletuskirjade kulu 15 eurot ja pärast lepingu lõppemist tekkinud meeldetuletuskirjade kulu 20 eurot. Hageja saatis kostjale kirju ajavahemikul 18.10.2023–08.02.
  3. Kuna hagis toodud asjaoludel ei saa kohus asuda seisukohale, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja sellest tulenevalt arvestatakse kõik kostja tasutud summad põhivõla katteks ja VÕS §-s 94 sätestatud intressi katteks, siis ei võlgne kostja hagejale midagi ning meeldetuletuskirjade saatmine ei olnud põhjendatud. Eeltoodud asjaoludel on hagi meeldetuletuskirjade kulu nõude osas perspektiivitu.
  4. Kohus on hagejale selgitanud
  5. juuli 2024 kohtumääruses hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomise vajalikkust ning andnud hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole nõuete aluseks olevaid asjaolusid välja toonud, mistõttu on hagis toodud asjaoludel hagi õiguslikult perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hagi TsMS §

§ 371lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata.

Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamist.

  1. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  2. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei 3

(4)ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.