← Eesti

2-23-6206/18

Obsah (9)§ 1§ 31§ 153§ 33§ 41§ 23§ 150§ 146§ 11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Kohtujurist Britt Rand Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2023 kell 14:00, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-6206 Tsiviilasi Leobit LLC

§ 1lg 2 ja 3) põhjendades seda alljärgnevaga.

  1. Pankrotiavalduse aluseks oleva nõude selgus ei ole pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel enam määrava tähendusega. Kohus jääb 31.05.2023, 07.06.2023 ja 04.07.2023 määrustes avaldaja nõude kohta esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et avaldaja nõuet tuleb võlgniku maksevõime hindamisel arvesse võtta (dtl 162, 292 ja 296). Võlgnik on järgnevalt tunnustanud avaldaja nõuet summas 13 400 eurot (04.08.2023 avalduse p 2.1.3 ja 2.3.2.2). Nimetatud summas on avaldaja nõuet hinnanud selgeks ka ajutine haldur (dtl 197). Vähemalt selles ulatuses tuleb avaldaja nõuet võlgniku maksevõime hindamisel arvestada ka võlgniku seisukohtadest lähtudes. Varem selgitatud põhjustel on aga kohus arvamusel, et võlgniku vastuväited avaldaja nõudele on alusetud ja esitatud andmete põhjal puudub alus kahelda avaldaja nõude põhjendatuses pankrotiavalduses nimetatud suuruses (22 110 eurot).
  2. Võlgnikul kaheldamatult olemas olev likviidne vara on pangakontode jääk summas 1193,27 eurot (ajutise halduri 28.06.2023 aruande p 4.1, dtl 196). 04.07.2023 kohtumääruses selgitatud põhjustel ei arvesta kohus võlgniku maksevõime hindamisel tarkvarainvesteeringuga, mille jääkväärtust on bilansis kajastatud summas 152 731 eurot. Ajutine haldur ja võlgnik ei esitanud täiendavaid andmeid, mis tõendaksid tegelikke võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks selle vara arvel (ajutise halduri 04.08.2023 avaldus, dtl 301; võlgniku 04.08.2023 avaldus, dtl 310). Võlgniku väited nõuete olemasolust W OÜ vastu (04.08.2023 avalduse p 2.3.2.2) on tõendamata. Ajutine haldur sellist nõuet ei tuvastanud. Võlgniku ja W OÜ leping (dtl 149) ei tõenda nõude olemasolu. Lepingus on nähtud ette igakuiste maksete tegemine vastavalt „kokkulepitud tingimustele ja eesmärkide saavutamisele“ (p 1.1; vt ka 03.08.2023 kinnituskiri, dtl 337). Asjaolu, et W OÜ on reserveerinud iseenda kontol 55 000 eurot võlgniku tegevuse rahastamiseks (dtl 338), ei anna kindlust selle kohta, et see raha ka tegelikkuses võlgniku käsutusse jõuab. Võlgniku ja W OÜ juhataja ja tegelik kasusaaja on P P. W OÜ kaudu on jooksvalt rahastatud võlgniku majandustegevust. Selline rahastusallikas sõltub nähtavasti ainult hr P suvast ega ole õiguslikult võlgnikule tagatud.
  3. Võlausaldaja nõude rahuldamine ei ole W OÜ poolt tagatud. Eespoolt nimetatud vahendite sisemine reserveerimine on võlgniku poolt meelevaldselt võrdustatud garantiiga (04.08.2023 avalduse p 2.3.2.2). Tagatiste olemasolu avaldaja nõude tasumiseks on tõendamata. 3

(5)2-23-6515
  1. Kohus jääb 04.07.2023 määruses põhjendatud seisukoha juurde, et võlgniku kohustuste hulgas tuleb võtta arvesse võlgnevusi summas 271 670 eurot W OÜ ees ja summas 237 000 eurot S C OÜ ees. Pole selge, kas ja millises ulatuses neid kohustusi tegelikkuses võlgniku osakapitaliks konverteeritakse. Kui seda ei tehta, tuleb kohustused täita. Võlad muutuvad sissenõutavaks juba 01.01.2024 (lepingu p 1.1, dtl 149). Asjaolu, et võlgniku ja nimetatud võlausaldajate juhataja ja tegelik kasusaaja on üks ja sama isik P P ei välista võimalust, et võlausaldajad jäävad oma õiguse juurde nõuda kohustuste täitmist rahas ja selleks võlgnikul vara puudub.
  2. Võlgnik on start-up ühing, mis alles teeb ettevalmistusi majandustegevuse alustamiseks ega teeni veel tulu (ajutise halduri aruande p 3.3, dtl 195). Äriregistris kajastatud Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul müügikäive 2023 II kvartalis puudus. Äriregistrile esitatud 2020 ja 2021 majandusaasta aruannetes müügitulu esinemist kajastatud pole. Müügitulu ei nähtu ka järgnevate perioodide raamatupidamisarvestustes (dtl 275 ja 281). Seega puudub võlgnikul hetkel ka võimalus täita oma kohustusi majandustegevuse kaudu.
  3. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu

§ 1lg 2 tähenduses.

Võlgnik oleks seda isegi juhul, kui tema kohustuseks oleks ainuüksi avaldaja nõue summas 13 400 eurot, mille selguse ja sissenõutavust pole menetluses ümber lükatud. Tegelikkuses on aga võlgniku kohustuste suurus väga palju suurem, juba 01.01.2024 seisuga saab sissenõutavate kohustuste summa kohtule esitatu kohaselt olema suurem kui 500 000 eurot. Võlgniku ainsaks varaks ebaolulises suuruses arvelduskonto jäägi kõrval on tarkvara, mille turuväärtuse ja edasimüügivõimaluste kohta pole mingisuguseid andmeid ja mida võlgnik ise on oma raamatupidamises hinnanud maksumusega ca 150 000 eurot. 14. Kohus kuulutab välja BAILSMAN OÜ pankroti. 15. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Maire Armi (nõusolek dtl 178). 16.

§ 31

lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

17. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33lg 1).

Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (

§ 41). 18.

Ajutine haldur palub määrata oma ülesannete täitmise eest tasu 19 tunni eest 2 280 eurot, millele lisandub käibemaks summas 456 eurot, kokku 2 736 eurot. Haldur palub tasu kanda büroole mille kaudu ta tegutseb. Võlgnik on ajutise halduri tasunõudega nõustunud (dtl 387). 19. Kohus leiab, et ajutise halduri tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasu vastab tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tunnitasu (120 eurot) ei ületa

§ 23lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).

Ajutisele pankrothaldurile kuulub välja maksmisele tasu 19 tunni eest 2 280 eurot. Kohus määrab ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 23lg 3, 65 lg 11) 456 eurot, s.o kokku 2 736 eurot koos käibemaksuga. 4

(5)2-23-6515
  1. Avaldaja on ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiidina tasunud 3 000 eurot (dtl 88). Ajutise halduri tasu 2 736 eurot (koos käibemaksuga) makstakse välja Rahandusministeeriumi kontole deposiidina tasutud summast.
  2. Vastavalt

§ 150lg-le 2 määrab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

Tegemist on pankrotimenetluse kuluga.

  1. Avaldaja palub määrata kindlaks menetluskulud. Avaldaja menetluskuludeks on pankrotiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot, pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidid kogusummas 6000 eurot ja õigusabikulu 48,9 tunni eest 11 190 eurot ja õigusteenuse osutamisega seotud tõlkekulud 375,4 eurot (dtl 371). Võlgnik esitas 09.08.2023 avaldaja menetluskulude nimekirjale vastuväite (dtl 379-387).
  2. Pankrotiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu, samuti menetluskulude katteks tasutud deposiidid ja tõlkekulud. Avaldaja õigusabikulud on kohtu hinnangul põhjendatud ainult osaliselt. Kohus loeb avaldaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 25 tundi. Kohtu hinnangul on tunnitasu suurust 223,30 345,50 eurot (ilma käibemaksuta) käesolevas asjas ülemäärane, kohus loeb põhjendatud tasumääraks 170 eurot tunnis. Avaldaja õigusabikulud loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks kogusummas 4250 eurot (25 x 170). Kohus määrab avaldaja menetluskulud kindlaks kogusummas 11 045,4 eurot (420 + 6000 + 375,4 + 4250). Tegemist on pankrotimenetluse kuluga

§ 150

lg 1 p 1 tähenduses ja nende hüvitamine toimub

§ 146ja 153 ettenähtud korras.

Avaldaja taotlust viivise väljamõistmiseks menetluskuludelt rahuldada ei saa. Menetluskulusid käesolevas asjas välja ei mõisteta. Pankrotimenetluse kulusid reguleerivad erinormidena

sätted ja selles pole nähtud ette võimalust viivise väljamõistmiseks pankrotimenetluse kuludelt. 24. Juriidilisest isikust võlgniku puhul on võlausaldajal õigus nõuda ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ning pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes on jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata (

§ 11lg 11 ja § 30 lg 3).

  1. Kohus on kontrollinud kohtualluvust juhindudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015 määruse (EL) 2015/848 art 4 lg-st
  2. Võlgnik on registreeritud Eestis alates asutamisest 16.10.
  3. Määruse 2015/848 art 3 lg 1 järgi eeldatakse, et võlgniku põhihuvide keskmeks on tema registrijärgne asukoht. Kohtule seni esitatust ei järeldu, et põhihuvide kese pole Eestis. Seega menetleb kohus maksejõuetuse põhimenetlusena eelnimetatud sätte tähenduses. Kui edasises menetluses ilmneb, et võlgniku suhtes on mõnes teises riigis juba algatatud maksejõuetuse põhimenetlus või et võlgniku põhihuvide kese ei olnud pankrotiavalduse esitamise seisuga Eestis, siis võib kohus menetluse lõpetada.
  4. Juhindudes määruse 2015/848 art 54 lg-st 1, kohustab kohus pankrotihaldurit teatama pankrotimenetlusest kõiki väljaspool Eestit asuvaid võlausaldajaid. Teistes EL liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele tuleb teade esitada Komisjoni 12.06.2017 rakendusmääruse (EL) 2017/1105 lisa I vormi kasutades. Avaldajale teatatakse pankroti väljakuulutamisest pankrotimääruse kättetoimetamisega lepingulistele esindajatele. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.