Obsah (4)

§ 149§ 150§ 146§ 147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-7576 Kohtuasi AB “Lietuvos draud

) § 149 lg

1. Korteriomanike kui kaasomanike vahel on eriline seadusjärgne võlasuhe VÕS § 3 p 6 mõttes. Maakohtu määrus
2. Maakohus jättis 31.07.2024 määrusega avalduse aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. 2 2-24-7576 9.
3. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et kahjunõude aegumisele kohaldub

§ 149lg 1. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (Krt

S) § 31 lg 1 sätestab korteriomaniku kohustused kui seadusest tulenevad kohustused, millede aegumist reguleerivad

1. peatüki
2. jao sätted, sh

§ 149

ja § 150.

§ 149

lg 1 suhtes on erisätteks

§ 150

lg 1, mis reguleerib kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega, milleks on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Avaldaja nõude ja puudutatud isiku vastutuse aluseks on VÕS § 1043jj ehk kahju õigusvastase tekitamise sätted (nn lepinguväline kahju), kuivõrd poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seega on tegemist

§ 150

lg-s 1 sätestatud erijuhtumiga ehk õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mille aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 149

lg 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg kahju hüvitamise nõuetele reeglina ei kohaldu, sest tehingulised kahju hüvitamise nõuded aeguvad

§ 146

järgi, nagu ka lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevad nõuded ning deliktilised nõuded aeguvad §-de 150 ja 153 järgi.

§ 149

lg 1 kohaldub üksnes sellistele kahju hüvitamise nõuetele, millised ühegi erisätte järgi ei aegu. 9.2. Maakohus tugines

§ 147

lg-le 1, § 150 lg-le 1 ja § 160 lg-le 1 ning tuvastas, et esialgne kannatanu (kindlustusvõtja) pidi tekkinud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada saama 03.09.2020, kui kahjujuhtum aset leidis ja kannatanu esitas kindlustusandjale kahjuteate või hiljemalt 05.11.2020, kui avaldaja esitas puudutatud isikule kahjunõude. Samuti on avaldaja 30.04.2021 esitanud puudutatud isikule kahjunõude meeldetuletuse. Seega kahjunõude kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 03.09.2020 ja saabus 03.09.

1. Avaldaja esitas avalduse kohtusse aga alles 14.05.2024, s.o pärast nõude aegumistähtaega (03.09.2023). Isegi juhul, kui arvestada kolmeaastast aegumistähtaega alates 30.04.2021 meeldetuletuskirja saatmisest puudutatud isikule, oleks nõue olnud aegunud 30.04.
2. Avaldaja ei toonud esile aegumise peatumise ega katkemise aluseid, samuti ei ole aegumine peatunud ega katkenud nõude üleminekul kindlustusvõtjalt kindlustusandjale. 9.
3. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus puudutatud isiku aegumise vastuväite ja kohaldas avaldaja nõudele aegumist. Määruskaebus
4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks, alternatiivselt palub teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. 10.
5. Maakohus eksis pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel. Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe ka siis, kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu. Maakohus jättis põhjendamata, miks käesoleval juhul on pooltevaheliseks õigussuhteks delikt. VÕS § 1044 lg 1 ei piira avaldajal nõuet esitada VÕS § 115 alusel. Pooltevahelisest õigussuhtest sõltub aegumise tähtaeg. 10.
6. Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et KrtS § 31 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumise aegumistähtaega reguleerib

§ 150. Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe ja Krt

S § 31 lg 1 rakendamisel ei kohaldata (üldjuhul) hüvitusnõude alusena teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Kohustuse rikkumisega ei kaasnenud kellelegi ei isikukahju ja ei põhjustatud kellegi surma. 3 2-24-7576 10.

1. Avaldajale jääb arusaamatuks maakohtu selgitus, et KrtS ei erista enam korteriühistut ega korteriomanike ühisust. Kohus ei selgita, kuidas see puudutab antud vaidlust. Korteriühistu ei olnud menetlusse kaasatud ja asja sisuks on ühe korteriomaniku nõue teise korteriomaniku vastu. Avaldaja ei nõustu, et omandivorm ei mõjuta aegumist. Korteriomanikud on kaasomanikud hoone karbi suhtes ning korteriomanike vahelised õigused on reguleeritud eriseadusega KrtS. 10.
2. Kohaldamisele kuulub

§ 149

ja aegumistähtaja arvestamisel tuleb lähtuda

§ 147lg-st 2 ning VÕS § 82 lg-test 1, 3 ja 7.

Avaldaja saatis 05.11.2020 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 19.11.

1. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 20.11.2020 ja sellest päevast algas nõude aegumine. Avaldaja esitas kohtusse avalduse 14.05.
2. Aegumistähtaja algusest ei ole möödunud 10 aastat. Menetluse edasine käik
3. Puudutatud isik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.
6. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude ebaõigesti kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena VÕS § 1043 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul põhineb avaldaja puudutatud isiku vastu esitatud nõue seadusjärgsel võlasuhtel ning nõude aluseks on VÕS §
7. 14.
8. Aegumise kohta otsustuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt menetlusosaliste esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Vastavalt nõude kvalifikatsioonile tuleb määrata aegumise algus ning aegumistähtaeg (RKTKo 17.03.2021, 2-16-16764, p 13). 14.
9. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult KrtS § 31 lg 1 p-s 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 5 sätestatud kohustuse (eriomandi korrashoiu kohustus) rikkumisest tulenevalt korterile nr 55 tekitatud kahju hüvitamist. Kindlustusvõtja (kahjustatud korteri nr 55 omaniku) kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku (kahju põhjustanud korteri nr 62 omaniku) vastu on avaldajale (kindlustusandjale) üle läinud VÕS § 173 ja § 492 lg 1 alusel. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. VÕS §-st 102 tuleneb korteriomanikule kohustus teatada teistele korteriomanikele (või valitsejale) oma kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh 4 2-24-7576 nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel (RKTKo 14.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 21–22; TrtRnKm 02.06.2022, 2-20-8225, p 9.2). Ka on Riigikohus selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Varasemalt kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-dest 1 ja 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) tulenesid kohustused hoida korteriomandi reaalosa korras ja hüvitada selle kohustuse rikkumisest tulenevad kahjud. Sarnased kohustused tulenevad korteriomanikule ka KrtS § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1 (RKTKo 14.11.2018, 2-12-24747 p 21). Seega on kokkuvõtvalt korteriomanike omavaheline suhe seadusjärgne võlasuhe. Kuna menetlusosaliste vahel on seadusest tulenev võlasuhe ja mitte deliktiline kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev võlasuhe, tuleb nõude aegumisele kohaldada

§ 149

lg-s 1 seadusest tuleneva nõude aegumise kohta sätestatut, mitte

§ 150

lg-t 1, milles on sätestatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg.

§ 149

esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Uue KrtS jõustumise järel ei ole korteriomanike omavahelise õigussuhte olemus muutunud, st tegemist oli varem ja on ka praegu seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, mille puhul on kahju hüvitamise nõude aluseks VÕS § 115, mitte VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 (vt nt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 13jj). 14.3.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist (RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081, p 18). Avaldaja on esile toonud, et saatis 05.11.2020 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 19.11.

1. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ja puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 20.11.2020 ja sellest päevast algas nõude aegumine. Avaldaja esitas kohtusse avalduse 14.05.
2. Seega ei saa avaldaja nõue olla aegunud.
3. Kuna maakohus tegi määruse üksnes hageja nõude aegumise kohta ja määruskaebemenetluses oli üksnes aegumise küsimus, ei ole ringkonnakohtul õigust maakohtu aegumise kohta tehtud otsustust kontrollides asuda hindama aegumata nõude aluseks olevaid asjaolusid ega lahendada vaidlust ise esimesena lõpuni. Sisuliselt tuleb vaidlus lahendada algusest peale. Sellises olukorras tuleb asi saata maakohtule uueks lahendamiseks (RKTKo 18.04.2018, 2-15-3686, p 13). Seega kuulub avaldaja määruskaebus rahuldamisele ja asi tuleb saata maakohtusse menetluse jätkamiseks.
4. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3). 5 2-24-7576
5. Kuivõrd ringkonnakohus ei tee asjas praegusel juhul menetlust lõpetavat lahendit, ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg-d 3 ja 4). (allkirjastatud digitaalselt) 6