KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-19-12059 Kohtuasi X hagi

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta kostjate menetluskulude kindlaksmääramise osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 14.

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlused rahuldas. Ringkonnakohus kontrollib seega vaidlustatud määrust üksnes viidatud osas. 15. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha seni lahendamata taotluse osas. Hageja esitas koos määruskaebusega uued tõendid, milleks on kostjate ja Lyroz Invest OÜ äriregistri väljavõtted.

§ 662

lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus tõendid asja materjalide juurde.

1. Hageja leiab määruskaebuses, et menetluskulud oleks tulnud jätta menetlusosaliste endi kanda. Praeguses asjas määrati menetluskulude jaotus kindlaks Harju Maakohtu 08.09.2022 otsusega, mis jõustus 04.07.
2. Maakohus jättis viidatud otsusega kostjate I–IV menetluskulud 98,82% ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud 1,18% ulatuses solidaarselt kostjate II ja III kanda. Maakohus põhjendas otsuses, et arvestades rahuldatud nõuete hinna (koos aastase viivisega 3853,35 eurot) ja hagi hinna (325 979,09 eurot) suhet, on kohus hagi rahuldanud ca 1,18% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kui hageja leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine sellises ulatuses oli ebaõiglane, oli tal võimalus vastavad vastuväited esitada menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hageja menetluskulude jaotusega seonduvaid vastuväiteid enam esitada ei saa. Ka erialakirjanduses on välja toodud, et kui menetlusosaline ei nõustu kohtulahendis märgitud menetluskulude jaotusega ning menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine lahendatakse erinevates kohtulahendites, ei saa menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses enam vaidlustada (

I komm

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. 17.

1. Hageja heidab määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus ei määranud menetlusosalistele tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, vaid määras menetluskulud kindaks ilma menetlusosaliste arvamust ära kuulamata. Toimikust nähtub, et maakohus andis 06.07.2022 määrusega pooltele võimaluse esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 15.07.2022 ja esitada seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirja osas hiljemalt 22.07.
2. Hageja maakohtu määratud tähtajaks vastuväiteid kostjate menetluskuludele ei esitanud. Maakohus ei pidanud määrama peale 08.09.2022 otsuse jõustumist uuesti tähtaega menetluskulude osas vastuväidete esitamiseks, kuna oli vastava võimaluse juba
3. aastal enne kohtuotsuse tegemist andnud. 17.
4. Hageja leiab määruskaebuses, et kuna kostjat I ja II esindas ühiselt üks lepinguline esindaja ning kostjaid III ja IV ühiselt teine lepinguline esindaja, oleks ühise esinduse puhul pidanud olema toimingutele kulunud aeg ühesugune. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada alusetuks kostjate lepinguliste esindajate ajakulu mingis osas pelgalt seetõttu, et samal esindajal kulus ühe kostja huvide kaitsele teise kostjaga seotud ajakulust rohkem või vähem aega. Hageja esitas hagiavalduses iga kostja osas erineva(d) nõude(d). Nõuete alused ning faktilised asjaolud olid kostjate lõikes erinevad. Kuigi mitmel kostjal oli sama esindaja, esitas esindaja kummagi kostja huvide kaitseks eraldi seisukohti ja pidi asja materjale läbi töötama ning hageja väidete suhtes seisukohta kujundama lähtuvalt konkreetse kostja positsioonist. Kostjad I ja II esitasid vaatamata sellele, et neil oli sama lepinguline esindajas, erinevatel aegadel ja eraldi menetlusdokumentides vastused hagile (kostja I 21.12.2021 ja kostja II 18.01.2022). Kostjad III ja IV on samuti menetluses esitanud oma seisukohad iseseisvates menetlusdokumentides. Kummagi kostja osas eraldi menetlusdokumendi koostamine ning sellele eelnevalt materjalide läbitöötamine ja analüüs võib vastavalt selle kostjaga seotud väidete ja õigusliku põhjendusega võtta erineva aja. Kuigi kostjad I ja II esitasid ka ühiselt menetlusdokumente (07.06.2022 seisukoht, 20.06.2022 seisukoht), on nendes menetlusdokumentides kumbagi kostjat puudutav osa erinev, samuti on seisukohale eelnenud hageja seisukohas kummagi kostjaga seotud väited ja asjaolud erinevad, mis on tinginud ka erineva ajakulu kummagi kostja huvide esindamiseks nende toimingute tegemisel. 8 2-19-12059 Arvestades, et 17.05.2022 kohtuistung kestis istungi protokolli järgi 1,5 tundi, ei ole põhjendatud hageja taotlus vähendada kostjate I ja II lepingulise esindaja ajakulu istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks 1 tunnini. Kuna kummagi kostjaga seondusid erinevad faktilised asjaolud, tõendid ja seisukohad, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud, et kostjate I ja II lepingulisel esindajal kulus istungiks valmistumisel kummagi kostja positsioonide ettevalmistamiseks erinevalt aega. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks seetõttu vähendada istungiga seotud ajakulu kostjate I ja II puhul ega ka kostjate III ja IV puhul, kelle positsioonid ja sellega seonduv ajakulu olid samuti erinevad. 17.
5. Määruskaebuse kohaselt ei peaks hageja hüvitama kostjatele menetluskulusid, mis seondusid menetluskulude katteks tagatise määramise taotlusega, kuivõrd see taotlus jäi rahuldamata. Rahuldamata jäänud kaebuste ja taotlustega saab kohus

§ 169lg 3 järgi arvestada menetluskulude jaotamisel, mitte aga enam nende kindlaksmääramisel (vt nt Tln

RnKm 01.03.2023, 2-20-14545, p 12; 15.04.2021 2-16-2726, p 35; 13.04.2022, 2-21-5625, p 13.3). Üksnes taotluse rahuldamata jäämine ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav, et lugeda taotluse esitamisega seotud õigusabitoimingud põhjendamatuks menetluskuluks. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu. Menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse esitamise näol oli tegemist kostjate õiguste kaitseks põhjendatud menetlustoiminguga ning praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul tegemist ilmselgelt asjakohatu menetlustoiminguga, pahatahtliku või täiesti perspektiivitu taotlusega. Seega ei saa selle taotlustega seotud kulu lugeda tervikuna mittevajalikuks ja põhjendamatuks

§ 175

lg 1 esimese lause alusel üksnes tulenevalt sellest, et taotlus jäeti rahuldamata. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul 1,5 tundi menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse koostamiseks ja hagile esialgse vastuse esitamiseks põhjendatud ja vajalik kulu. 17.

1. Lisaks on määruskaebuses esitatud väited, et kostja I 21.12.2021 esitatud seisukoha koostamiseks ei saanud kuluda üle 5 tunni ja kostjate I ning II menetluskulude nimekirjade koostamiseks üle 0,5 tunni. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud toimingutele kulunud aeg kooskõlas asja materjalide ja keerukusega ning 21.12.2021 ja 14.07.2022 menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Maakohus ei ole eksinud, kui pidas nimetatud toimingutele kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks ning hageja väited ei võimalda asuda teistsugusele seisukohale. 17.
2. Hageja peab ebaõiglaseks olukorda, kus hageja kanda jäeti kostjate menetluskulud summas, mis ületavad sisuliselt 2,7 korda hagejale väljamõistetud, st osaliselt rahuldatud hagisummat. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kannab kulud menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse (

§ 162lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1).

Harju Maakohtu 08.09.2022 otsuse järgi, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, rahuldati hageja hagi üksnes 1,18% ulatuses, st lahend tehti valdavas osas hageja kahjuks.

§ 175

lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (RKTKm 14.04.2021, 219-10324, p 19). Seetõttu ei saa kohus vähendada vastaspoolele hüvitatavaid menetluskulusid üksnes sel põhjusel, et hageja kasuks tehti lahend väiksemas väärtuses kui on poole menetluskulud. 17.6. Ühtlasi on hageja väljendanud kahtlust, kas kostjatele on menetluskulusid üldse tekkinud, kuivõrd kostjad või nende lepinguline esindaja on omavahel seotud. Ringkonnakohtu arvates ei ole praegusel juhul alust arvata, et kostjad ei ole tegelikkuses pidanud menetluskulusid kandma. Kuigi hageja esitatud äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli kostjate I ja II lepinguline esindaja kostja II nõukogu liige (määruskaebuse lisa 1), ei tähenda see asjaolu, et 9 2-19-12059 vandeadvokaadist nõukogu liige peaks äriühingu lepingulise esindajana menetluses osalema tasuta. Tegemist ei ole ka nõukogu liikme tavapäraste ülesannete täitmisega. Kostjate nimel on menetlusdokumendid esitanud ja allkirjastanud nende lepingulised esindajad. Esile ei ole toodud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et kostjate menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid on tegelikult tehtud ja lepingulised esindajad on kostjatele õigusabi osutanud. Hageja väited seoses Q ja Y või nendega seotud isikute osalusega kostjates I, III ja IV, ei anna kolleegiumi hinnangul alust kindlaks määratud menetluskulude muutmiseks. 18.

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

19.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10