KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Piirmets, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-24-4058 Kohtuasi X k

) § 46 lg-st 1 tuleneb, et kohtul on õigus menetlusosalist trahvida üksnes seaduses sätestatud juhul. Alust kohtutäituri trahvimiseks ei esinenud ning kohus jättis esitatud taotluse rahuldamata. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus vaidlustatud 12.04.2024 määruse resolutsiooni punktid 2-7 tühistada ja kohtutäituri 12.03.2024 otsuse täiteasjas nr 008/2008/11509 tühistada osas, millega jäeti rahuldamata võlgniku 02.09.2023 kaebus, milles võlgnik vaidlustas kohtutäituri otsuse osas, millega täitur otsustas jätkata täitemenetlust kohtutäituri põhitasu osas 2700 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada kohtutäiturit võlgniku 02.09.2023 kaebust uuesti läbi vaatama. Alternatiivselt palus võlgnik saata asja tagasi esimese astme kohtule uueks läbi vaatamiseks. Täiendavalt palus võlgnik jätta asja läbivaatamisel kohaldamata KTS § 412 osas, mis võimaldab kohtutäituri tasu väljamõistmist ilma, et tasu suurust tuleks põhjendada vastavalt läbiviidud täitetoimingutele ja nende arvule, tehnilisele keerukusele ja kulunud ajale, tunnistades sätte vastuolus olevaks PS § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse ja õiguskindluse põhimõttega ning kuna 2700 euro suuruse kohtutäituri tasu nõudega kaasneb ebaproportsionaalne ja oluline mõju võlgniku põhiõigustele: inimväärikusele (PS § 10), tegutsemisvabadusele (PS § 19), tervisekaitsele ja võimele iseseisvaks toimetulekuks (PS § 28 lg 1 ja 2) ja omandiõigusele (PS § 32 lg 1 ja 2). Ühtlasi palus võlgnik jõustunud kohtulahendi täitmiseks teha kohtutäiturile trahvihoiatus ja määruse avalikustamisel asendada võlgniku nimi initsiaalide või tähemärkidega ja jätta avalikustamata võlgniku isikukood. Menetluskulud palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda ja mõista võlgniku kasuks tasutud riigilõiv kokku 30 eurot. 4.
2. Maakohtu lahend on ebaseaduslik. Kohus ei ole asjaolusid iseseisvalt tuvastanud, kuna on põhjendamatult jätnud täitetoimiku välja nõudmata. Kohus ei ole läbiviidud täitetoimingute arvu ja nende tehnilist keerukust ning neile kulunud aega tuvastanud täitetoimiku baasil. Kohtulahendi põhjendused tuginevad kohtutäituri vastuses esitatud seisukohtadele. Kohus ei saanud asuda seisukohale, et kohtutäituri poolt näidatud toimingud on tehniliselt keerukad ja ajamahukad, et õigustavad kohtutäituri põhitasu 2700 euro väljamõistmist. Kohtutäituri tasu nõue 2700 eurot on ülepaisutatud ja põhjendamatult suur ning ebaproportsionaalne. 4.
3. Täitetoimingute vormid on kehtestatud justiitsministri 15.12.2009 määrusega nr 42, mistõttu ei saanud nende koostamine olla kohtutäituri jaoks tehniliselt või õiguslikult keeruline. Tegemist on põhjendamatute toimingutega. Lubamatu on kohtu seisukoht, et kohtutäituri tasu nõuet põhjendab asjaolu, et kohtutäitur on täiteasja menetlenud 14 aastat. 5 2-24-4058 4.
4. Kohtutäituri põhitasu nõue seab põhjendamatu piirangu võlgniku omandiõigusele ja vara käsutusele ning kasutusele, mistõttu on see vastuolus PS §-iga
5. Võlgnikule kaasneb ka muude põhiõiguste riive, sh riive PS §-st 10 tulenevale inimväärikusele kui tervise kaitsele (PS § 28 lg 2). Võlgnikul kui keskmise puudega diabeetikul on diabeedist tulenevalt tüsistused. 4.
6. Kohtutäitur kohtleb ka võlgnikku erinevalt kohtutäitur Elin Vilippusest. Kohus jättis võlgniku väitele vastamata. Võlgnik on kohtule esitanud kohtutäitur Elin Vilippuse 03.05.2021 otsuse täiteasjas nr 022/2011/6716, millega lõpetati tsiviilasjast tuleneva nõude aegumisel täitemenetlus ilma kohtutäituri põhitasu nõudmata. Kohus pidi sellega kaebuse läbivaatamisel arvestama ja kohtumääruses põhjendama, miks võlgniku väide ja tõend tuleb jätta tähelepanuta. 4.
7. Võlgnik palub kohtul määruskaebuse rahuldamisel teha kohtutäiturile trahvihoiatuse, kui kohtutäitur jättis täitmata kohustuse 02.09.2023 kaebuse läbivaatamisel täiteasjas nr 008/2008/11509 põhjendada ja põhistada kohtutäituri tasu suurust läbiviidud täitetoimingute arvu, nende tehnilise ja õigusliku keerukusega ning neile kulunud ajakuluga. Menetluse edasine käik
8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele kohtutäituri seisukohta. Kohtutäitur leidis, et vaidlustatud 12.04.2024 määrus on korrektne, põhjendatud ja seaduspärane ning ei kuulu tühistamisele.
9. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10. Ringkonnakohus jättis 27.06.2024 määrusega võlgniku määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata.
11. Ringkonnakohus jättis 01.07.2024 määrusega võlgniku 28.06.2024 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ja võlgniku 28.06.2024 määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata.
12. Ringkonnakohus jättis 02.07.2024 määrusega võlgniku 01.07.2024 määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata.
13. Ringkonnakohus jättis 05.07.2024 määrusega võlgniku 02.07.2024 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ja võlgniku 02.07.2024 määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata.
14. Võlgnik esitas ringkonnakohtule 13.07.2024 taotluse nõuda kohtutäiturilt välja täitetoimik nr 008/2008/
16. Ringkonnakohus 15.07.2024 määrustega rahuldas võlgniku 08.07.2024 menetlusabi taotluse ja andis võlgnikule menetlusabi ning luges ta

§ 181

lg 1 alusel vabastatuks riigilõivu 70 eurot tasumisest määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel. Ühtlasi jättis ringkonnakohus võlgniku 07.07.2024 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ja võlgniku 07.07.2024 määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta

§ 664

lg 2 alusel läbi vaatamata vaidlustatud määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 4 peale kaebeõiguse puudumise tõttu. Maakohus on määruskaebuse selles osas ebaõigesti menetlusse võtnud. 6 2-24-4058 13.1.

§ 664

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.

§ 664

lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 13.2.

§ 660

lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. 13.2.1. Võlgnik vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2, milles maakohus otsustas jätta võlgniku taotluse tõendite kogumiseks (täiteasja 008/2008/11509 toimiku väljanõudmiseks)

§ 236lg 2 tähenduses rahuldamata.

Tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisele ei näe

ette kaebeõigust.

§ 48

ei näe ette kaebeõigust ka kohtutäiturile trahvihoiatuse tegemata jätmisel (määruse resolutsiooni punkt 3). 13.2.2. Võlgnik vaidlustab ka määruse resolutsiooni punkti 4, milles maakohus jättis algatamata põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse KTS § 412 osas. Maakohus ei leidnud KTS § 412 vastuolu PS-ga. Sellisele otsustusele ei näe

ette kaebeõigust. Kui maakohus leidnuks, et KTS § 412 on PS-ga vastuolus, siis oleks maakohus saanud PS § 152 alusel jätta sätte kohaldamata ja edastada määruse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 alusel Riigikohtule menetluse algatamiseks. 14.

§ 662

lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Menetlusosalisel on õigus taotleda kohtult abi tõendite kogumisel

§ 236

lg 2 järgi, mis kohaldub

§ 477lg-st 1 tulenevalt ka hagita menetluses.

14.

1. Võlgnik taotleb ringkonnakohtult nõuda kohtutäiturilt välja täitetoimik nr 008/2008/
2. Võlgnik põhjendab taotlust mh sellega, et ringkonnakohus saaks kontrollida maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust vastavalt täitetoimikus olevatele tõenditele. 14.
3. Hagita asja läbivaatamisel nõuab kohus vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (

§ 477lg 7 teine lause).

Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all (

§ 229lg 2 teine lause).

Kohus ei pea lahendi tegemiseks olema asjaolude tõesuses täiesti kindel, sest see pole enamasti objektiivselt võimalik. Piisab sellest, kui kohus on asjaoludes väga suure tõenäosusega veendunud (vt ka

III komm

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus määruse muutmata. Tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Võlgniku vastuväidete kohaselt kohtleb kohtutäitur võlgnikku erinevalt kohtutäitur Elin Vilippusest, kes 03.05.2021 otsuses täiteasjas nr 022/2011/6716 lõpetas tsiviilasjast tuleneva 7 2-24-4058 nõude aegumisel täitemenetluse ilma kohtutäituri põhitasu nõudmata (dtl 27-28). Ringkonnakohus võlgnikuga ei nõustu. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, et KTS § 412 alusel tehtav kohtutäituri tasu otsus on diskretsiooniotsus ja kohtutäitur peab selle alusel tehtud tasu suurust põhjendama, arvestades eelkõige kohtutäituri töö mahtu ja täitemenetluse keerukust konkreetses täiteasjas. Ringkonnakohus nõustub sellega ja märgib, et täiteasjad on erinevad ja ühes täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituri põhitasu nõudmata jätmine ei tähenda, et ka teistes täiteasjades tuleb kohtutäituril jätta tasu nõudmata.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäitur antud juhul vaidlustatud 12.03.2024 otsuses piisavalt põhjendanud, miks on põhjendatud KTS § 412 järgne põhitasu 2700 eurot (sh käibemaks). Kohtutäituri 12.03.2024 otsuses on täitur selgitanud arvutuskäiku ja välja toonud täiteasjas 008/2008/11509 tehtud põhjendatud toimingud (dtl 36-39). Kolleegiumi hinnangul on kohtutäitur hinnanud töö mahtu ja täitemenetluse keerukust täiteasjas nr 008/2008/11509, sh täiteasjas tehtud toiminguid ja täiteasja kestvust, ning teinud põhjendatud otsuse selle kohta, et 2700 euro (sh käibemaks) ulatuses on KTS § 412 alusel põhjendatud kohtutäituri põhitasu välja mõistmine võlgnikult. Maakohus on kohtutäituri tasu kohta õigesti leidnud, et see on põhjendatud ja kohtutäitur pole kaalumispiire ületanud. Ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale. Samuti pole kohtutäitur eiranud kohtute poolt varasemalt antud juhiseid, mistõttu puudub vajadus teha kohtutäiturile trahvihoiatust.
3. Võlgniku hinnangul on KTS § 412 vastuolus PS-ga. Ringkonnakohus märgib, et kohtud on varem KTS § 412 põhiseadusele vastavuse küsimust arutanud ja leidnud, et see säte ei ole PSga vastuolus (vt ka TlnRnKm 28.03.2023, 2-23-1986 p 26; TlnRnKm 13.11.2023, 2-23-13502 p 12). Seadusandja soov oli mh KTS §-st 412 nähtuvalt see, et kohtutäituritel oleks ka sundtäitmisele esitatud nõude täitmise aegumistähtaja möödumise korral õigus saada osaliselt kohtutäituri tasu (vt ka RKTKo 19.06.2024, 2-22-4074 p 12.1). KTS § 412 näeb ette kohtutäituri kaalutlusõiguse kohtutäituri tasu määramisel. Kohtutäituril tuleb teha põhjendatud otsus, millises ulatuses on KTS § 412 alusel põhjendatud kohtutäituri põhitasu välja mõistmine. Seejuures KTS § 412 ei ole vastuolus PS-ga, kuna sellel on seaduslik eesmärk ning eesmärgi saavutamise abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks PS § 11 mõttes sobiv, vajalik ja mõõdukas. Täitemenetluse algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku mittekorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest. Normi eesmärk on välistada, et kohtutäiturid ei jääks aastatepikkuse töö eest tasustamata. Seega on valitud meede sobiv (soodustab eesmärgi saavutamist) ja vajalik (eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene). Tegemist on ka mõõduka meetmega, kuna üldjuhul kannab võlgnik täitemenetluse kulud ka siis, kui täitemenetluses õnnestub nõuet täita. Asjaolu, et aegumistähtaja jooksul ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet täita, ei tähenda, et kohtutäitur ei peaks sellisel juhul tasu saama. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus KTS § 412 kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et TMS §-des 66-68 ja 131-132 ette nähtud piirangud välistavad võimaluse pöörata täitemenetluses sissenõue võlgniku varale, mis on hädatarvilik tema põhivajaduste (sh tervishoid) rahuldamiseks.
4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Kohtutäitur ei esitanud menetluskulude nimekirja. Asja materjalidest nähtuvalt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. 20. Kuivõrd määruskaebus jäetakse rahuldamata, tuleks riigilõiv 70 eurot, mille tasumisest võlgnik oli vabastatud määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel, võlgnikult

§ 190lg 2 alusel riigi kasuks välja mõista.

Ringkonnakohus peab võimalikuks vabastada võlgniku

§ 190lg 7 alusel riigilõivu 70 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

8 2-24-4058 21.

§ 462

lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Võlgnik on palunud lahendi avalikustamisel asendada võlgniku nimi initsiaalide või tähemärkidega ja jätta avalikustamata võlgniku isikukood. Ringkonnakohus asendab tulenevalt võlgniku taotlusest võlgniku nime initsiaalidega ja jätab avalikustamata võlgniku isikukoodi. 22. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Piirmets Maris Kuurberg 9