5.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tartu Maakohus kinnitas 10. juuni 2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-14572 võlgade ümberkujundamise kava. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud. Kohus menetleb füüsilise isiku võlgade ümberkujundamist füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) sätete alusel. FIMS § 32 lg 1 ja 2 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada hagi nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Hageja teatas kohtule, et võlgade ümberkujundamise kavas on ümber kujundatud ka käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue. Hageja nõuded kuuluvad täitmisele kava alusel. Kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument ning hageja ei saa oma nõudeid, mis on kavaga kinnitatud, kava kehtivuse ajal muul viisil maksma panna (FIMS § 30 lg 4). Seega tuleb hageja hagi jätta läbi vaatamata
lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja nõudeid täidetakse ümberkujundamiskava alusel tsiviilasjas nr 2-23-14572. 6.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata.
lõigetes 3–5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada menetluskulud teisiti
Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks
Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 7. § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata.
lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 2
lg 2 p 2 alusel, mistõttu tuleb hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 411,82 eurot
8.
lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.