Obsah (9)

§ 176§ 175§ 657§ 651§ 436§ 340§ 171§ 177§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Margo Klaar, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-15286 Kohtuas

) § 436 lg-t

1. Samuti jättis maakohus tähelepanuta RahaPTS §-d 49 ja
2. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta on Rahapesu Andmebürood teavitanud tegevusest või asjaoludest, mille tunnused osutavad kuritegelikust tegevusest saadud tulu kasutamisele, terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegude toimepanemisele või sellise tegevuse katsele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega. Samuti ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et Rahapesu Andmebüroo oleks oma ettekirjutusega RahaPTS § 57 alusel kehtestanud hageja arvelduskontole 5 2-21-15286 nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX või sellele kantud rahaliste vahendite suhtes käsutuspiirangu. 6.
3. Kostja ei ole tõendanud, et AS Parex banka on kostjale üle andnud hagejaga seotud õigused ja kohustused, ning et AS Citadele banka on AS-i Parex banka õigusjärglane. AS Parex banka Berliini filiaal suleti ja seetõttu suleti ka seal asunud hageja arvelduskonto nr
4. AS Parex banka Berliini filiaalis asunud arvelduskonto nr 3287926876 ja AS Citadele banka Eesti filiaalis asuv hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX on erinevad arvelduskontod. 6.
5. Saksamaa kohtu otsust ei ole Eestis tunnustatud ja otsus ei ole Eestis täidetav. Varem AS-i Parex banka Berliini filiaalis arvelduskontol asunud rahaliste vahendite ülekandmine AS-i Citadele banka Eesti filiaalis avatud arvelduskontole ei võimalda laiendada Berliini kohtu otsuse, millega tunnustati ja täideti Hispaania õiguskaitseorganite arestimisotsust Saksamaal, toimet automaatselt teises liikmesriigis asuvale varale. See ei ole kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusega 2003/577/JSK (raamotsus) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2018/1805 (määrus (EL) 2018/1805), mis annavad liikmesriigile õiguse otsustada teise liikmesriigi arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise üle oma territooriumil, sh teatud juhtudel sellest keelduda või arestimisotsuse täitmine edasi lükata. Eestis asuva vara suhtes on raamotsuse art 2 punkt b) tähenduses täidesaatvaks riigiks Eesti ja raamotsuse art 5 lg 1 kohaselt on vajalik, et Eesti (kui täidesaatva riigi) pädevad õigusasutused tunnustaksid Eestis asuva vara suhtes mõne teise liikmesriigi õigusasutuse poolt seoses kriminaalmenetlusega tehtud õigusasutuse otsuseid. Kostjal puudub õiguslik alus hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX blokeerimiseks. 6.
6. Kuna maakohus jättis hagi ebaõigesti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud oleks tulnud igal juhul jätta rahaliselt kindlaks määramata, sest kostja ei esitanud lepingulise esindaja kulu tõendavaid dokumente, mida maakohus kohustas kostjat 05.04.2023 määrusega esitama. Samuti ei ole kostja kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Täitmata on ka

§ 175

lg 3 eeldused kostja kahele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamiseks. Samuti on maakohus põhjendamatult mõistnud hagejalt välja advokaat Käroli Tiiriku enne 16.11.2022 osutatud õigusabi kulud. Advokaat Käroli Tiirik teavitas kohut oma esindusõigusest alles 16.11.

1. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi. 9. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud täies ulatuses. 6 2-21-15286

1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostjal oli hageja konto blokeerimiseks või arestimiseks õiguslik alus, sh kas selle konkreetse konto arestimiseks annab arvelduslepingust või seadusest tulenevalt aluse Berliini kohtu otsus.
2. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hageja arvelduskonto blokeeringust vabastamiseks ei ole alust. Maakohus kohaldas aga ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
3. Ringkonnakohus leiab, et Saksamaa kohtu otsuse, millega tunnustati ja täideti Hispaania õiguskaitseorganite arestimisotsust Saksamaal, toimet ei saa laiendada automaatselt teises liikmesriigis asuvale varale, vaatamata sellele, et kostja juures avatud arvelduskontole on kantud üle rahalised vahendid, mis varem asusid Berliinis Parex panga arvelduskontol. Raamotsus ja määrus (EL) 2018/1805 annavad liikmesriigile õiguse otsustada teise liikmesriigi arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise üle oma territooriumil, sh teatud juhtudel sellest keelduda või arestimisotsuse täitmine edasi lükata. 12.
4. Kriminaalasjades tehtud teise riigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. KrMS § 48953 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel KrMS-is sätestatut niivõrd, kui määruses (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist, sätestatust ei tulene teisiti. Määruse (EL) 2018/1805 art 1 lg 1 kohaselt kehtestatakse sellega õigusnormid, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid, mille mõni teine liikmesriik on kriminaalasjades läbiviidatavate menetluste raames teinud. Sama määruse art 40 lg 2 kohaselt kohaldatakse arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste suhtes, mis on edastatud enne 19.12.2020, ka edaspidi raamotsuseid 2003/577/JSK ja 2006/783/JSK kuni arestimis- või konfiskeerimisotsuse lõpliku täitmiseni. Praegusel juhul on Saksamaa kohtu otsus Hispaania õiguskaitseorganite taotluse alusel vara arestimiseks tehtud 02.09.2008, mistõttu tuleb lähtuda raamotsusest ja selle alusel vastu võetud KrMS §-dest 5089–
5. 12.
6. Raamotsuse art 1 esimese lause kohaselt nähakse sellega ette eeskirjad, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimisotsust, mille mõne teise liikmesriigi õigusasutus on seoses kriminaalmenetlusega teinud. Eestis asuva vara suhtes on raamotsuse art 2 p b tähenduses täidesaatvaks riigiks Eesti. Eestile esitatud Euroopa arestimistunnistust on pädev menetlema ja Euroopa arestimistunnistuse täitmist otsustama Riigiprokuratuur (KrMS § 50814 lg 1 esimene lause). Pooled ei ole esile toonud, et Hispaania õiguskaitseorganite otsust või Saksamaa kohtu otsust hageja vara arestimise kohta oleks kooskõlas raamotsusega (ja selle alusel vastu võetud KrMS-i sätetega) või määrusega (EL) 2018/1805 tunnustatud ja täidetud Eestis. 12.
7. Määruse art 5 lg 1 kohaselt peavad täidesaatva riigi pädevad õigusasutused tunnustama arestimisotsuse teinud õigusasutuse otsuseid küll ilma täiendavate formaalsusteta, kuid see ei tähenda, et täitma ei pea teise riigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist reguleerivaid riigisisese õiguse asjaomaseid norme – s.o Eesti riigisiseses õiguses KrMS §-d 5089–
8. KrMS § 50814 lg 1 esimese lause kohaselt peab Euroopa arestimistunnistuse täitmise otsustama Riigiprokuratuur. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja juures avatud arvelduskontole on kantud üle rahalised vahendid, mis varem asusid Berliinis Parex panga arvelduskontol. Hageja nõudeõiguse puhul kostja juures avatud arvelduskontol olevatele rahalistele vahenditele on tegemist Eestis asuva varaga ning raamotsuse art 2 p b tähenduses on täidesaatvaks riigiks Eesti. Sellel, millal ja millisel viisil hageja arvelduskonto kostja juures avati, ei ole olulist tähtsust. 7 2-21-15286 12.
9. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja kostja juures avatud arvelduskonto Saksamaa kohtu otsuse alusel arestitud ja arvelduskonto blokeerimiseks puudub arvelduslepingu tingimuste p-s 12.5.11 märgitud alus (tl 8). Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
10. Ringkonnakohtu hinnangul annab arvelduslepingu tingimuste p 12.5.6 kostjale aluse hageja arvelduskonto blokeerida. Kostja tugines asjaomasele arvelduslepingu tingimusele 15.03.2023 menetlusdokumendi p-s 9, märkides, et kostjal on kahtlus, et hageja arvelduskontol olev vara on saadud kuriteo tulemusena ja viitas Saksamaa kohtu otsusele (tl 75, p 9, alapunkt b (i)). Maakohus on jätnud eelnevale hinnangu andmata (

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8).

13.

1. Arvelduslepingu tingimuste p 12.5.6 kohaselt on pangal õigus ühepoolselt ilma kliendile ette teatamata blokeerida kliendi konto või teenus, kui pank kahtlustab, et kliendi kontol olev vara on saadud kuriteo tulemusena (tl 8). Ringkonnakohtu hinnangul annab Saksamaa kohtu otsus aluse kahtluseks, et hageja arvelduskontol olev raha on saadud kuriteo tulemusena. Saksamaa kohtu otsuse kohaselt haldab hageja kontol rahalisi vahendeid, mis pärinevad Malõševi-Tambovi grupeeringuna tuntud Venemaa organiseeritud kuritegelikult rühmituselt, mille põhieesmärk on saada tulu kuritegelikust tegevusest, sh mõrvad, korruptsioon, tubakatoodete salakaubavedu, uimastikaubandus ja väljapressimine, ning suunata see siis seaduslikku majandusringlusse (tõlge tl 36 pöördel). Hageja ei ole esile toonud, et Saksamaa kohtu otsuses toodud kahtlused oleksid ära langenud. 13.
2. Eelnevast tulenevalt on kostja asjakohaselt ja piisavalt põhistanud hageja tegevuse tekkinud kõrvaldamata kahtlusi seoses võimaliku rahapesuga, ning hageja arvelduskonto blokeerimiseks esineb õiguslik alus. Arvelduslepingu tingimuste p 12.6 kohaselt lõpetab pank blokeerimise selle aluseks olnud asjaolude äralangemisel (tl 8). 13.
3. Sellel, kas kostja teavitas kohtumenetluse eelselt hagejat tekkinud kahtlusest, et hageja kontol olev raha on saadud kuriteo tulemusena, ei ole olulist tähtsust. Arvelduslepingu tingimuste p 12.5 kohaselt on kostjal õigus kostja konto blokeerida ühepoolselt ilma kostjat ette teavitamata.
4. Hageja on saanud apellatsioonkaebuses esitada oma seisukohad RahaPTS § 42 lg 1 p 2 kohaldamise kohta, vaatamata sellele, et maakohus ei ole sätte kohaldamist pooltega arutanud. Seega ei ole maakohtu minetusel mõju asja lahendamisele. RahaPTS § 42 lg 1 p 2 kohaldamisel ei ole maakohus eksinud. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostja rahapesu kahtlus on põhjendatud. Kostjal on RahaPTS § 42 lg 1 p 2 kohaselt keelatud võimaldada tehingu tegemist, kui tal on kahtlus, et tegemist on rahapesuga. Hageja ja kostja lepingulisel suhtel põhineva hagi lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja millisel viisil on kostja täitnud RahaPTS § 49 lg-st 1 tuleneva teatamiskohustuse Rahapesu Andmebüroo ees. Lisaks on kohustatud isikul keelatud isikut, selle isiku tegelikku kasusaajat, esindajat või kolmandat isikut teavitada nende kohta Rahapesu Andmebüroole esitatud teatest, sellise teate esitamise plaanist või esitamise toimumisest (RahaPTS § 51 lg 1 esimene lause).
5. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostja rahapesukahtlus on põhjendatud, märgib ringkonnakohus täiendavalt, et kostjal on võimalik RahaPTS §-st 49 tulenev teavitamiskohustus täita ka käesoleval ajal, kui kostja ei peaks olema teavitamiskohustust seni täitnud. Samuti on Rahapesu Andmebürool käesoleval ajal võimalik piirata hageja Eestis asuva vara käsutamine, vaatamata sellele, et Saksamaa kohtu otsus tehti juba 02.09.2008 ning kostja ei ole esile toonud, et Rahapesu Andmebüroo on hageja arvelduskonto käsutamist piiranud RahaPTS § 57 alusel. Hageja kahtlus, et kostja ei ole oma teavitamiskohustust täitnud, ei välista võimalust, et kostja 8 2-21-15286 täidab kohustuse käesoleval ajal. RahaPTS § 49 lg 1 järgi on kostjal kohustus teavitada Rahapesu Andmebürood rahapesu kahtlusest viivitamatult. Lepingulises suhtes on kostjal alus hageja arvelduskonto kuriteo kahtluse korral blokeerida (tl 80, p 12.5.6) ning blokeerimine lõpetada selle aluseks olnud asjaolude äralangemisel (samas, p 12.6).
6. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude. Seega ei saa kohus siinses asjas hinnata, kas kostja hageja arvelduskonto suhtes kohaldatud blokeering on mingil ajaperioodil olnud õigusliku aluseta. Kuna kahtlus, et hageja arvelduskontol olev raha on saadud kuriteo tulemusena ja kohustus rahapesu kahtlusest Rahapesu Andmebüroost teavitada esinevad ka käesoleval ajal, siis ei ole alust kohustada kostjat kontot blokeeringust vabastama. Ringkonnakohus nõustub hagejaga aga selles, et hageja arvelduskonto blokeerimine ei saa seonduda üksnes kostja enda kuriteokahtlusega ilma, et Eestis otsustataks Euroopa arestimistunnistuse täitmine (KrMS § 50814 jj) või et Rahapesu Andmebüroo rakendaks RahaPTS §-st 57 tulenevaid meetmeid. Ringkonnakohtul ei ole alust jätta tähelepanuta hageja väiteid RahaPTS §-de 49 ja 57 kohta, sest maakohus ei arutanud pooltega RahaPTS-i kohaldamise küsimusi.
7. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus kostja maakohtu menetluskulude kindlaksmääramisel. Vastuseks apellatsioonkaebuse asjaomastele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 17.
8. Üldjuhul ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulude nimekirjale kulusid tõendavaid dokumente lisama (

§ 176lg 6 teine lause).

Ringkonnakohus nõustub kostja tõlgendusega, et 05.04.2023 määruses on maakohus ilmselt pidanud silmas muid kulusid peale õigusabikulude. 05.04.2023 määruse tegemise ajaks ei olnud kostja menetluskulude nimekirja veel esitanud. Samuti ei olnud hageja esitanud vastuväiteid kostja menetluskuludele, millest oleks saanud kulude kandmise või tõendatuse küsimus tekkida. Ka maakohtu otsuses nähtub, et maakohus ei ole pidanud õigusabikulude hindamisel vajalikuks tõendite esitamist.

§ 176

lg 6 mõtte kohaselt tuleb õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendada siis, kui kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda. Hageja ei ole toonud esile ühtegi põhjust, mis annaks aluse kahelda selles, et kostja on õigusabikulud kandnud. 17.2.

§ 176

lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kuna kostja ei kinnitanud maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, oleks maakohtul tulnud anda kostjale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks (

§ 340¹ lg 1).

Kuna kostja on apellatsioonkaebuse vastuses vaielnud vastu apellatsioonkaebuse asjaomasele vastuväitele ja märkinud, et „kulude nimekirjast on ilmne, et kõik kulud on seondunud antud asja menetlusega […]“ (tl 156 pöördel, p 24), siis saab lugeda kostja kinnitanuks, et ta on maakohtu menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulud kandnud. Seega ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada. 17.

1. Kostja maakohtu menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulised esindajad ei ole menetlustoiminguid dubleerinud. Seda on kostja kinnitanud ka apellatsioonkaebuse vastuses (tl 157, p 26). Valdavalt on teinud menetlustoiminguid üks esindajatest (tl 92, p 9). Üksnes vandeadvokaat Liis Könni 09.12.2021 ja 25.04.2022 toimingutest (vastavalt 0,50 t ja 0,20 t) nähtub, et esindaja on täiendanud teise esindaja (vandeadvokaadi abi Käroli Tiiriku) tööd. See, et büroo madalama tunnihinnaga advokaat toetab kõrgema tunnihinnaga advokaati 9 2-21-15286 abistavate või ettevalmistavate toimingute tegemisel, on praktikas tavapärane. See aitab kokkuvõttes kaasa menetluskulude vähendamisele. 17.
2. Riigikohus on leidnud, et tsiviilasjades peab olema võimalik, et hüvitatavaks loetakse lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei ole kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 16). Seega ei saa pidada põhjendamatuks vandeadvokaadi abi Käroli Tiiriku enne 16.11.2022 tehtud menetlustoiminguid ainuüksi seetõttu, et dokumendid esitas ja allkirjas teine esindaja. Sisulisi vastuväiteid ei ole hageja asjaomasetele menetlustoimingutele- ja kulule apellatsioonkaebuses esitanud.
3. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2833 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 13,60 tundi, sh tutvumine maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse, ringkonnakohtu kirja ja määrustega ning hageja menetlusdokumentidega; apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamine; vastuse ettevalmistamine kohtunõudele, lisade komplekteerimine ja tõlkimine; menetluskulude nimekirja ettevalmistamine; ning suhtlemine kliendiga. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindajate tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
2. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindajate tunnitasu vahemikus 190–295 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et maakohus pidas põhjendatuks kostja esindajate tunnitasu 170 eurot (ilma käibemaksuta) ja pooled ei ole seda apellatsioonimenetluses vaidlustanud, peab ka ringkonnakohus siinse asja puhul põhjendatuks tunnitasu 170 eurot (ilma käibemaksuta).
3. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 2312 eurot (= 13,60 tundi × 170 euro), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Tsiviilasja hind ja riigilõiv

1. Ringkonnakohus muutis 28.11.2023 määrusega maakohtu määratud tsiviilasja hinda ja määras hagihinnaks 2 425 838,50 eurot (tl 140–141).
2. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 eurot hagi esitamisel riigilõiv 3400 eurot. Seega 10 2-21-15286 tuli hagejal tasuda hagilt riigilõivu 3400 eurot. Hageja tasus hagilt riigilõivu 300 eurot (tl 10). Seega tasus hageja hagilt riigilõivu 3100 eurot nõutavast vähem (= 3400 – 300). 26.

§ 179

lg 9 kohaselt tuleb lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

§ 179

lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) 11