← Eesti

2-21-6810/82

Obsah (10)§ 667§ 359§ 662§ 174§ 175§ 169§ 477§ 465§ 178§ 463

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 14.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-6810 Tsiviilasi X ja Y hagi C vastu eba

§ 667lg 2 ls 1).

Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi (

§ 359kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2¹).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja selle menetlemise kulusid ei hüvitata. 10. Hagejad esitasid 31.05.2024 täiendavad dokumentaalsed tõendid, millele kostja ei vaielnud vastu. Määruskaebemenetluses on uute asjaolude ja tõendite esitamine lubatud, mistõttu võtab ringkonnakohus tõendid vastu (

§ 662lg 3). 3

(6)
  1. Maakohus eksis vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 sõnastamisel. Määruse põhjenduste ning resolutsiooni p-de 2 ja 3 järgi rahuldati kostja menetluskulude hüvitamise taotlused nii maa- kui ka ringkonnakohtu kulude osas täielikult. Seetõttu on eksitav resolutsiooni p 1 otsustus taotluse osalise rahuldamise kohta. See ei muuda määrust sisuliselt ebaõigeks.
  2. Hagejate kaebuse esimene väide pole edukas. 12.
  3. Menetluskulude hüvitamist ei välista see, kui need kandis muu isik (

§ 174lg 9).

Õige on hagejate arusaam, et kohus mõistab poole kasuks välja menetluskulude hüvitise üksnes juhul, kui tal on tekkinud või tekib menetluskulude kandmise kohustus (vt nt RKTKo 23.05.2018, 2-16-9415, p 29). Käesoleval juhul tähendab see eelkõige kontrolli küsimuses, kas kostja peab hüvitama ÕL-le menetluskulu, mille ÕL on kostja eest menetluse ajal kandnud. 12.

  1. Ringkonnakohus asub seisukohale, et 03.08.2022 artikli lk-l 4 sisalduv kostja lepingulise esindaja avaldus, et ÕL hüvitab kõik oma ajakirjanike kohtuvaidlustega seotud kulud, ei ole tasu avalik lubamine VÕS § 1005 tähenduses. Viidatud avaldusest ei nähtu avalikkusele suunatud tahet võtta kohustus maksta tasu kostja esindamise eest. Pigem on avaldusest aru saada, et see käsitleb ÕL-i ja kostja suhteid kuludega seotud riskide jaotamisel. Järelikult ei ole vaja kontrollida, kas kostja võis ÕL-ga kokkulepet sõlmides ise end kahjustada, mis annaks alust talle hüvitatavat menetluskulu vähendada (VÕS § 139 lg 1). 12.
  2. Järgmiseks tuleb tõlgendada kostja ja ÕL-i kokkulepet menetluskulude hüvitamise kohta VÕS § 29 reeglite järgi. Ringkonnakohtu hinnangul soovisid osapooled vabastada kostja käesoleva kohtuasja menetluskulude kandmise riskist. Kokkuleppe sisu koostoimes osapoolte käitumisega (sh arvestades tõsiasja, et kostja esindaja koostas arved ÕL-le, kes need menetluse kestel tasus) viitab, et ÕL soovis vältida olukorda, kus ajakirjanikul tuleb ÕL-i väljaandes avaldatud kaastööst tingitud kohtuvaidluse ajal või ka selle tulemusel kanda menetluskulusid. Kokkuleppe sisule ei vastaks arusaam, et kui ajakirjanik vaidluse võidab ja kulud kas tervikuna või osaliselt hüvitatakse, saab ta vastava summa endale jätta. Neil kaalutlustel tõlgendab ringkonnakohus ÕL-i ja kostja kokkulepet nii, et kostjal on kohustus hüvitada ÕL-le menetluskulud osas, milles need vaidluse vastaspoolelt tema kasuks välja mõistetakse. 12.
  3. Eelmises punktis viisil tõlgendatud kokkuleppe järgi on kostjal kohustus hüvitada menetluskulu selle tema eest kandnud isikule. Seega on ka võimalik menetluskulu hagejatelt kostja kasuks välja mõista.
  4. Samuti pole sisuliselt põhjendatud kaebuse teine väide, aga selle alusel tuleb täiendada maakohtu põhjendusi. Õige on hagejate etteheide, et maakohus ei vastanud piisavalt hagejate vastuväidetele, mis nad esitasid juba ringkonnakohtus. 13.
  5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi järgi kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb arvestades kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust, aga ka menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Eelnev ei tähenda, et kohus peaks üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning hindama igat kuluartiklit eraldi (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). 13.2. Siiski ei tulene eelnevast, et kohus ei pea vastama teise menetlusosalise vastuväidetele või saab neid väga suures ulatuses üldistada. Käesoleval juhul analüüsis maakohus hagejate vastuväidet 1 t 20 min ajakulule maakohtus ja märkis hiljem pealiskaudselt, et samad põhjendused on asjakohased ka ringkonnakohtu menetluse osas. Tegelikult esitasid hagejad apellatsioonimenetluse toimingutele teistsuguse sisuga vastuväiteid. 4

(6)13.3. Ringkonnakohus saab maakohtu puuduse kõrvaldada ja vastab ise hagejate kõnealustele väidetele järgmiselt: - - - - - kaebuse koostamisele ajakulu 12,2 t on vajalik ja põhjendatud – kuigi kaebuses on 9 lk sisulist teksti, mis kordab kostja varasemaid seisukohti, ei tähenda see, et maakohtu lahendi analüüsi, kostjaga arutamine ja kaebuse koostamine peaks võtma vähem aega kui kostja kulunimekirjas märgitu; kohtunõudele vastuse koostamise ajakulu 7,4 t ei ole ülemäärane – arvesse tuleb võtta menetluslikku olukorda avaramalt, mitte ainult vastuse mahtu, sest esindaja pidi kohtunõudega ka tutvuma ja seda kostjaga arutama; lisaks ei ole menetlusdokumendi maht alati objektiivne kriteerium ajamahu hindamisel, sest lühikese ja tabava dokumendi koostamine võib olla ajamahukam kui pikalt kirjutamine; istungiaja kooskõlastamisele ei tarvitsenud küll kuluda 0,5 t, aga see ei muuda vastavat ajakulu veel põhjendamatuks, sest esindajal tuleb istungi ajast teavitada klienti ja teha muud seonduvad toimingud; eespool p-s 13.1 kirjeldatud kohtu diskretsioon on siiski teataval määral piiratud – nimelt ei pea ega saa kohus hinnata esindaja toiminguid minutite kaupa; täiendavate tõendite taotlusele kulunud 5,2 t on menetluskuluna hüvitatav ka juhul, kui kohus jättis taotluse rahuldamata – nimelt saab kohus kulude jaotamisel kohaldada

§ 169

lg 3, aga seda ringkonnakohus käesoleval juhul ei teinud; sama alust ei pea ega saa uuesti kontrollida kulude kindlaksmääramisel; ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumise ajakulu 3,5 t on vajalik ja põhjendatud – kuigi istungil ei kuulatud üle tunnistajaid ja kostja esindaja oli asjaoludega juba maakohtu menetlusest kursis, siis eeldab apellatsioonimenetluse istung esindajatelt sisulist ettevalmistust, milleks 3,5 t on kohane. 13.

  1. Kokkuvõttes ei anna hagejate etteheited alust vähendada kostja esindaja ajakulu apellatsioonimenetluse toimingutele.
  2. Olenemata kaebuse väidetest tuleb maakohtu määratud hüvitisi siiski vähendada, mis toob kaasa kaebuse osalise rahuldamise. 14.
  3. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

Seega peab kohus kontrollima nõutava kuluhüvitise vastavust seadusele ja põhjendatust ka juhul, kui taotlusele ei esitatud vastuväiteid (

§ 477lg 7 ls 1).

Muu hulgas peab kohus kontrollima, kas kuluhüvitisena nõutav summa vastab esitatud kulunimekirjale ja toimikust nähtuvatele kuludele (

§ 174

lg 1) ning kas menetlusosaline nõuab põhjendatult käibemaksu hüvitamist (

§ 174lg 10).

Maakohus eksis nende reeglite vastu ja rikkus kõnealuses osas ka määruse põhjendamise kohustust (

§ 465lg 2 p 8).

Ringkonnakohus saab viidatud rikkumise parandada. 14.

  1. Maakohus lähtus vaidlustatud määruses sellest, et kostja esindaja toimingute maht esimese astme kohtus oli 64 t 2 min, millest toimingud enne 01.09.2021 tehti hinnaga 110 €/t ja hiljem 130 €/t. Määruse p 4 ja p 17 viie esimese taande (toimingud enne 01.09.2021) ajakulu summa on 17 t. Nii kujuneb taotletud hüvitise summaks 7984,33 € (≈ 17 × 110 + 47,033 × 130). Sellest suuremat summat ei olnud maakohtul alust maakohtu menetluskuluna hagejatelt välja mõista. Kostja ei saa enam praegu määruskaebemenetluses täiendada oma kulunimekirja. 14.
  2. Maakohus otsustas, et esimeses kohtuastmes kantud kulud hüvitatakse ilma käibemaksuta summas, aga teise astme õigusabikulu sisaldab käibemaksu. Niisugust otsustust maakohus ei põhjendanud. Kostja esindaja tegevuskohaks olev advokaadibüroo koostas õigusabi eest arved ÕL-le, kes on käibemaksukohustuslane. Kostja ei esitanud arveid ega dokumente, millega temalt nõutakse kulu hüvitamist koos käibemaksuga. Seetõttu ei oma tähtsust kostja kinnitus, kas ta saab arvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Eluliselt pole usutav 5

(6)ja kostja ei toonud esile, et ÕL oleks jätnud esitatud arvetel kajastatud käibemaksu maha arvamata. Kui õigusabi saajale hüvitaks käibemaks, mida ta ei pidanud enda kanda jätma, toob see kaasa tema rikastumise (RKTKm 10.11.2021, 2-18-16519, p 15). Lisaks avaldas kostja ringkonnakohtule, et ta ei nõua enam apellatsioonimenetluse kuludelt käibemaksu hüvitamist. Neil kaalutlustel väheneb kõnealuses osas hüvitis summani 5320 € (=770 + 4420 +130). 14.4. Eelneva põhjal vähendab ringkonnakohus hagejatelt kostja kasuks välja mõistetud hüvitist maakohtu menetluskulude eest summani 7984,33 € ja ringkonnakohtu kulude eest summani 5320 €. Muus osas pole alust vaidlustatud määruse resolutsiooni sisuliselt muuta. 15. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 178lg 2 alusel, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €.

16. Juhindudes

§ 463

lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus vajalikuks kajastada resolutsioonis hüvitatava summa seost käibemaksu ega üksikute kululiikidega. Nimetatud eristus ei oma tähtsust määruse täitmisel. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.