) § 75 p 3 (kuni 15.03.2022 kehtinud redaktsioonis) alusel SWYRE OÜ tegevusloa nr FVT000429 ja sellekohased MTR-i andmed kehtetuks, sest SWYRE OÜ ei ole teenuse osutamisega alustanud kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamisest. 1)
p 3 ei anna tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusõigust, vaid seab RAB-ile kohustuse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui teenuse osutamisega ei ole alustatud kuue kuu möödumisel tegevusloa väljastamisest. Sellele vaatamata esitab RAB põhjendused, miks ka seadusest tuleneva expressis verbis sätestatud kohustuseta oleks tegevusloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne. 2)
p 3 kohta on seletuskirjas märgitud, et selle eesmärgiks on takistada olukordi, kus litsentsi kasutatakse mittesihipäraselt.
p 3 on erisuseks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg 2 p-le 1, mille kohaselt majandushaldusasutus võib tunnistada tegevusloa kehtetuks majandustegevuse mittealustamise korral kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamisel kahe aasta jooksul. Seadusandja on pidanud oluliseks
-s sätestada erisus kaheaastasest perioodist, kuna kuuekuulist perioodi on peetud piisavaks, et ettevõtja jõuaks kõik ettevalmistused taotletud tegevusalal tegutsemiseks ära teha ning tegutsema asuda. 3) MSÜS § 34 reguleerib ettevõtja majandustegevusest loobumist.
p-st 3 tuleneb aga kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul loa väljastamisest alates. Seega oli kaebajal kohustus asuda tegevusalal tegutsema hiljemalt 29.07.2021. Ettevõtte poolt esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates.
p-ga 3 analoogne säte, mis annab õiguse järelevalveasutusel tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui teenusepakkuja ei alusta etteantud tähtaja jooksul teenuse pakkumist, on sätestatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 22 lg 2 p-s 1 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 17 lg 1 p-s 1. MERAS-e viidatud sätte kohaselt võib Finantsinspektsioon tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui makseasutus või e-raha asutus ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates /…/ või tema tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks. Nimetatud sätted on analoogia mõttes olulised põhjusel, et alates 10.03.2020 kohaldatakse
lg 5 kohaselt ka virtuaalvääringu teenusepakkujatele samu nõudeid, mis kohalduvad teistele finantseerimisasutustele (sh krediidi- ja finantseerimisasutustele). 2
-i mõttes olla võimalik teenusepakkuja kaudu pesta raha või rahastada terrorismi. See on aga vastuolus
lg-s 1 sätestatud eesmärgiga, milleks on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. See tähendab kahju tervele riigile ning potentsiaalselt ka füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kui nende suhtes toime pandud kuriteost saadud rahalisi vahendeid asutakse nimetatud teenusepakkuja kaudu pesema. 5) Riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise 25.05.2021 riskihinnangus1 on määratletud, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor. Täna järjest enam globaliseeruvas maailmas kasutavad rahapesijad ja terrorismi rahastajad virtuaalvääringuid kuritegude toimepanemiseks või lõpuleviimiseks (lunaraha nõuded, kelmused jm). Samuti tuleb arvestada, et
-is sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes kohaldatakse paljuski samasuguseid ootuseid nagu igale teisele finantsasutusele (
6) Kokkuvõtvalt on otsuse eesmärgiks ühelt poolt täita seadusandja poolt sätestatud kohustust tegevusluba kehtetuks tunnistada, kuid teiselt poolt hoida ära kahju, mis tekib asjaolust, et teenusepakkuja võetavad riskid ning nende juhtimiseks kasutatavad meetmed ei pruugi olla tasakaalus. Käesoleval juhul on tegevusloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne meede. Tegutsedes majandustegevuse valdkonnas, kus esinevad kõrgemad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid ning sellest tulenevalt ka seadusandja poolt sellele sektorile kehtestatud täiendavad nõuded hoolsusmeetmete kohaldamisel, kui ka seetõttu, et see sektor peab tegutsemiseks taotlema tegevusloa, pidid ettevõttele olema teada tegevuse mittealustamisega seonduvad tagajärjed. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on lisaks seadusele kättesaadavad mh RAB-i veebilehel ning 25.06.2021 saatis RAB MTR-i vahendusel vastava informatsiooni täiendavalt kõikidele teenusepakkujatele. 7) SWYRE OÜ on maininud, et alates 2021. a algusest on ettevõte teinud toiminguid, mis kogumis on olnud suunatud äriühingu äriplaani elluviimisele (
-iga ettevõtte vastavusse viimine, kontori üürimine, töölepingute sõlmimine, koostööpartneritega läbirääkimiste pidamine ja sõlmimine). Loetletud tegevused on seotud äritegevuse ettevalmistamisega. Ettevõtte tegevusalaks on virtuaalvääringu teenuste pakkumine ning käesoleva tegevusala teenused on nimetatud
p-des 10 ja 101: virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil; virtuaalvääringu vahetamise teenus on teenus, mille raames vahetab isik virtuaalvääringut raha vastu või raha virtuaalvääringu vastu või üht virtuaalvääringut teise vastu. RAB kohustas 19.07.2021 saadetud 1 vt https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamisetokestamine/riskihinnangud 3
lg 1 p-st 3 tuleneva 6-kuulise perioodi arvestamine katkeb ajutisest loobumise kestvuse perioodiks. Vastav tõlgendus on kooskõlas tegevusloa regulatsiooni eesmärkidega ehk siis võimaldada kolmandatel isikutel kehtiva tegevusloa olemasolu avalikust registrist kontrollida ja õigete registrikannete alusel võimaldada järelevalve teostajal määratleda järelevalve subjekte, tagades seeläbi sektori läbipaistvuse. Ka
seletuskirjast ei nähtu, et oleks välistatud MSÜS § 34 lg-st 2 tuleneva õiguse kasutamine. Lisaks,
lg 5 sätestab, et majandustegevusest loobumise õigus ei välista ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. Normi enda sõnastus juba räägib majandustegevuse jätkamise kohustusest. Ettevõtjal on jätkamiskohustus pärast tegevusloa ajutise peatamise lõpetamist. 3) Vastutaja on olnud alates 2017. a-st, kui virtuaalvääringu teenuste tegevusloa regulatsioon tekkis, läbivalt seisukohal, et MSÜS § 34 lg 2 alusel majandustegevuse ajutine peatamine peatab ka
a õigusmuudatuse eelselt kui ka järgselt). Veel tänaseni on MTR-is kajastatud hulganisti ettevõtteid, kellele on tegevusluba väljastatud enam kui 6 kuud tagasi, küll aga ei ole nende tegevuslubasid tunnistatud kehtetuks. Vastustaja esitas 25.06.2021 turuosalistele (mh kaebajale) teavituse senise halduspraktika muudatusest. Muudatusest teavitamine annab täiendava kinnituse sellele, et ligi 4 aastat on tõlgendatud
Ühtlasi nähtub halduspraktika muudatusest fundamentaalne vastuolu. Vastustaja normitõlgendus ja selle rakenduspraktika läheb vastuollu seadusandja tegeliku tahtega. Kui igal juhul tuleb alustada 4
lg 1 p-i 3 ja MSÜS § 34 lg 2 ning MSÜS § 37 lg 2 p-i 1 koosmõjus ette järgmist tegevuslubade kehtetuks tunnistamise aluste esinemise käiku: ettevõte taotleb tegevusluba ja saab tegevusloa; ettevõttel on alates tegevusloa saamisest kohustus alustada majandustegevusega 6 kuu jooksul; kui tegevusluba peatatakse ajutiselt, ei tohi ajutine peatamine olla tehtud perioodile, mis ületab alates tegevusloa väljastamisest kokku kahte aastat (ajutise peatamise korral loetakse, et tegevusluba ei ole antud hetkel ettevõttele antud ja kehtetuks tunnistamise alus tekib alles 2 aasta möödumisel). 4)
lg 5 sätestab, et sama paragrahvi lg 1 p-s 10 nimetatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohaldatakse samas seaduses finantseerimisasutuste kohta sätestatut. Tegu on siseviitelise normiga, mis ei võimalda virtuaalvääringu teenuse osutajate suhtes rakendada MERAS § 22 lg 2 p-st 1 ega KAS § 17 lg 1 p-st 1 tulenevate normide rakendamist.
koosmõjus MSÜS §-ga 34 (sh ka MSÜS § 37) reguleerivad eraldiseisvalt vastustaja poolt viidatud küsimusi, mis tähendab, et analoogia kohaldamiseks puudub alus ja vajadus. Sealjuures vastustaja üritab kohut eksitada väitega, mis viitaks analoogsetele tegevusnõuetele virtuaalvääringu teenuste osutajate, krediidi- ja finantsasutuste vahel. MERAS ja KAS sätestavad kardinaalselt erinevad tegevusnõuded finants- ja krediidiasutustele võrreldes virtuaalvääringu teenuse osutajatega. Isegi, kui tegevussektorist tulenevalt eksisteerib antud tegevuste vahel mõningane sarnasus, siis see ei ole alus
Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjendanud analoogia kohaldamise põhjendatust mh läbi ettevõtte tegevuskava ja äriplaani hindamise ning seeläbi riskide maandamiseks rakendatavate meetmete piisavuse hindamisega. Tegu on otseselt kehtiva materiaalõigusega vastuollu mineva võrdlusega. Äriplaan ei ole virtuaalvääringu teenuste osutajate tegevusloa taotlemisel tegevusloa kontrolliese (
5)
lg 1 p-i 3 rakendamine eeldab kaalutlusõiguse teostamist ja vastustaja on teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti. Kaebaja hinnangul ei tohiks kaalutlusõiguse teostamise küsimus olla vaidluse lahendamisel keskseks küsimuseks. Küll aga juhul, kui kohus peaks leidma, et MSÜS § 34 lg 5 muudab võimatuks tegevusloa ajutise peatamise, tuleneb vastustaja haldusakti õigusvastasus mh kaalutlusõiguse ebaõigest teostamisest.
lg 1 p-s 3 märgitud „tegevusalal tegutsemine“ on määratlemata õigusmõiste, mis ei kätke endas pelgalt teenuse osutamise käivitamist klientide tehingute läbiviimise kontekstis, vaid tegutsemist laiemalt teenuse osutamise ettevalmistamisel. Tegevusalal tegutsemiseks tuleb lugeda ka seda, kui teostatakse tegevusala spetsiifilisi teenuse käivitamise ettevalmistusi ja/või kui ollakse teenuse osutamiseks valmis, aga ükski klient ei ole veel teenust tarbinud. Kaebaja on tegelenud teenuse osutamiseks vajaliku taristu loomisega – üürinud kontori, tegelnud personaliotsinguga, pidanud läbirääkimisi tugiteenuste pakkujatega ja sõlminud koostöölepinguid. Tegelikkuses on kaebaja tegelenud veel teenuse osutamise platvormi arendustegevuse ja turundusplaani väljatöötamisega, tehnilise taristu integreerimise jmt. Teoreetiliselt on kaebaja teenus käivitamiseks käesolevaks hetkeks valmis (puudub lihtsalt kehtiv tegevusluba). Vastustaja on jätnud põhjendamatult antud asjaolud hindamata. Kaebaja rõhutab, et tegevuse alustamise kaalutluskoht tuleneb mh asjaolust, kas ettevalmistavad tegevused kätkevad endas kavatsust asuda majandustegevust läbi viima või mitte. Vastustaja ei ole neid asjaolusid välja selgitanud. Vastustaja on lähtunud lihtsalt statistikast, mille kohaselt pole ühtegi klienditehingut läbi viidud. Selline eeldus on absurdne, sest tegevusega on alustatud ka siis, kui teenus on avatud tarbimiseks, aga kliendid ei ole veel jõudnud teenust kasutada. Vastustaja viidatud riskihinnangus välja toodud hinnangud, milles väljendatakse sisuliselt hädakorralist vajadust terve virtuaalvääringu teenuste sektor viivitamatult kinni panna, on ülepaisutatud. 5
-st tulenevatele tegevusloa nõuetele, kuivõrd talle on tegevusluba väljastatud; kaebaja on kasutanud tegevusluba sihipäraselt ja on selgitanud seda vastustajale – kaebaja viljeletud majandustegevus seisnes teenuse käivitamiseks ettevalmistuste tegemises ja see oli vastustajale teada. Vastustaja sisustab rakendatud meetme proportsionaalsust läbi kaebaja kõrgendatud teadlikkuse ja asjaoluga, et tegevuse mittealustamise tagajärjed pidid olema talle teada. Tegu on absurdsete väidetega. Vastustaja enda ligi 4 aastat kestnud läbiv halduspraktika seisnes normi tõlgendamises ja rakendamises viisil nagu kaebaja oli seda teinud. Vastustaja tegevus nii halduspraktika muutmisel (ilma, et õigusmuudatust oleks aset leidnud) ja halduspraktika järjepidevuse puudumisega (mh võrdsete haldussubjektide teineteisest põhjendamatu eristamine) on hea halduse tava ja võrdsuse põhimõtet oluliselt rikkuvad (vt ka Euroopa Hea Halduse Tava eeskirja artiklid 5 ja 10 ning Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-61- 01, p 5 ja 3-3-165-06, p 25). 8) Alates 2021. a juunikuust peatusid sisuliselt kõik virtuaalvääringu teenuste tegevuslubade menetlused. Ilma selleks õiguslikku alust omamata tegevuslubasid lihtsalt sisuliselt ei menetletud. Viimast kommunikeeriti avalikkusele nii vastustaja asutuse juhi kui ka rahandusministri poolt avalikus meedias. Järelevalveasutuse rõhuasetus seati tegevuslubade kehtetuks tunnistamisele, et valmistuda MONEYVAL ekspertkomitee saabumiseks Eestisse. Vaidlustatav haldusakt on osa mainitud kehtetuks tunnistamise nn lainest, kus otsust üritatakse põhistada kõikvõimalikel viisidel, lootes, et vähemalt üks käsitlus jääb pidama. 9) Lisaks tuleb tähele panna, et kaebajal tuleb uue tegevusloa taotluse esitamisega tasuda uuesti riigilõiv. Täielikult on jäetud hindamata asjaolu, et kaebaja on juba ühe ligi 120 päevase tegevusloa menetluse perioodi läbinud. Uue tegevusloa taotlemisega järgneks sellele täiendav 120 päevane periood. Tegu on perioodiga, mille jooksul kohustatakse kaebajat kandma taaskord asjatuid passiivseid kulusid, mille jooksul kaebaja riskib personali ja klientidest ilma jäämisega jne. 10) Seadusandja on väljendanud enda tahet tegevuslubade ajutise peatamise võimaluse välistamiseks alles 15.03.2022 jõustunud muudatusega
§-s
p-st 3 tuleneva 6 kuu perioodi kestel, kui tegevusluba on samal ajal MSÜS § 34 lg 2 alusel ajutiselt tähtaegselt peatatud. MSÜS § 34 lg 5 on erisäte MSÜS § 34 lg 2 suhtes ning toob sisse erisuse, et teatud tegevusvaldkondades ei ole võimalik majandustegevust ajutiselt peatada, sest see tuleneb valdkonna spetsiifikast. Näiteks seetõttu, et majandustegevusest ajutise loobumise perioodil ei ole võimalik ettevõtte üle teostada järelevalvet ning ei ole võimalik tuvastada, millal ta ei vasta enam nõuetele, mis on tegevusloa olemasoluks kohustuslik. 3)
p 3 eesmärk on vältida tegevusloa kasutamist kuritegelikel või mittesihipärastel eesmärkidel, Eesti riigi maine kahjustamist ja tegevusloa väärtuse devalveerumist (vt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 SE seletuskiri2, lk 59). 4) Kaebajale väljastati tegevusluba 29.01.2021 ning juba 05.02.2021 esitas kaebaja MTR-i teate majandustegevuse ajutisest loobumisest kuni 31.12.
p-st 3 ja MSÜS § 34 lg-st 5 tagada turul tegevusloa kohustusega ettevõtete läbipaistvus, usaldusväärsus, hoida tekkida võivad kahjud minimaalsena seeläbi, et nad kasutaksid tegevusluba sihipäraselt, asuksid õigeaegselt tegema tegevusloa valdkonnas ja seda kuue kuu jooksul, ning vastupidisel juhul tunnistada ettevõtja tegevusluba kehtetuks, sest ettevõtte kohustust asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ei ole võimalik ettekirjutuse alusel kõrvaldada. Eeltoodu tõttu tuli vastustajal viia oma halduspraktika kooskõlla seaduse eesmärgiga ja seadusandja tahtega, sest kui jätkata haldusasutuse eelnevat halduspraktikat, siis see ei võimalda rakendada riskipõhist järelevalvet, tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna. 7) Kaebaja on ise märkinud, et vastustaja teavitas turuosalisi halduspraktika muutumisest. Seega kohtleb vastustaja kõiki võrdselt. See, et RAB ei ole jõudnud kõikide ettevõtjate osas kontrolli läbi viia ja tegevuslubasid kehtetuks tunnistada, viitab tööle, mida RAB peab tegema. Riigikohus on möönnud, et halduspraktikast võib tõusetuda haldusvälisele isikule usalduse kaitse, kuid rõhutanud, et ebaõige halduspraktika sellist usaldust ei tekita (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-23-06, p 12). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus oma 14.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-175 märkinud, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui haldusorgan muudab oma halduspraktikat. Kokkuvõtvalt on vastustajal olnud õigus oma halduspraktikat muuta ja viia see vastavusse
Halduspraktika muutmine on olnud õiguspärane ning alates turuosalistele teadaandmisest on vastustaja rakendanud ka vastavat halduspraktikat. 8) Analoogia kohaldamine MERAS § 22 lg 2 p-ga 1 ja KAS § 17 lg 1 p-ga 1 on asjakohane. Alates 10.03.2020 kohaldatakse
lg 5 kohaselt ka virtuaalvääringu teenusepakkujatele samu nõudeid, mis kohalduvad teistele finantseerimisasutustele (sh krediidi- ja finantseerimisasutustele). Seadusandja viitab
-i seletuskirjas kahju ärahoidmisele, mida on tõenäoliselt silmas peetud ka MERAS-e ja KAS-i vastavate sätete kehtestamisel. MERAS-e ja KAS-i põhimõtted on olulised ka virtuaalvääringu valdkonnas. 9)
Sätte eesmärk on takistada olukordi, kus tegevusluba kasutatakse mittesihipäraselt. Seadusandja on pidanud kuue kuulist perioodi piisavaks, et ettevõtja jõuaks kõik ettevalmistused taotletud tegevusalal tegutsemiseks ära teha ning juba ka tegutsema asuda. Kuna vastustajal ei ole
p 3 eelduste täitmisel kaalutlusõigust, siis ei ole kaebaja väited otsuse proportsionaalsuse kohta ka asjakohased. Vaatamata sellele, et seadusandja ei näinud ette
-s diskretsiooniõigust, on vastustaja siiski kaalunud, kas kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib ebaproportsionaalselt piirata ettevõtte ettevõtlusvabaduse teostamist ning kas selline meede on kohane, vajalik ja mõõdukas. Samuti on vastustaja hinnanud, kas haldusakti eesmärki oleks võimalik saavutada kohaldades mõnda teist seaduses sätestatud vahendit. RAB leidis, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli proportsionaalne meede. 10) Arusaamatu on kaebaja seisukoht, et 2021. a-l kehtinud
ei sätestanud tegevusloa taotlejatele kohustust esitada tegevusloa taotlemisel enda äriplaani. Iga tõsiseltvõetav ettevõte, kellel on kindel soov alustada tegevust, olenemata valdkonnast, omab kindlat plaani, kuidas hakkab tema ettevõte tegutsema, millist teenust/kaupa vms pakkuma, kes on olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid jne. Seega iseenesest mõistetavana peaks iga äritegevus algama äriplaani koostamisega. Kuna virtuaalvääringu valdkond on kõrge riskiga valdkond, siis on õiguspärane, kui tegevusloa väljastaja nõuab tegevusloa taotluse menetlemise käigus ettevõtte äriplaani. 8
p 3 alusel kehtetuks, mistõttu ei ole kaebajal võimalik virtuaalvääringu teenuseid osutada ning sellega tulu teenida. Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas RAB tunnistas õiguspäraselt
p-le 3 tuginedes kaebajale väljastatud tegevusloa kehtetuks ajal, mil kaebaja oli majandustegevusest ajutiselt loobunud. 11.
p 3 (alates 15.03.2022 kehtivas redaktsioonis on sama alus sätestatud
lg 1 p-s 3)3 sätestab, et lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab RAB
lg-s 1 nimetatud4 tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Kohus on seisukohal, et tegemist on imperatiivse normiga, mis ei anna RAB-ile kaalutlusõigust otsustamaks, kas tegevusluba kehtetuks tunnistada. Olukorras, kus normi eeldused on täidetud, tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2021 määrust käesolevas asjas). See tähendab ühtlasi, et kaebaja väited kaalutlusõiguse ebaõigest teostamisest ei oma käesoleval juhul tähtsust ning kohus neid ei analüüsi. RAB edastas mh kaebajale 19.07.2021 ettekirjutuse täiendava teabe edastamiseks, millisele kaebaja vastas 20.08.2021 kirjaga, teatades, et ettevõtja ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustanud (vt kaebuse lisa 3). Seejärel tegi RAB 01.10.2021 otsuse projekti kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta, mille osas kaebaja esitas oma seisukoha ja vastuväited 12.10.2021. Kaebaja selgitas 12.10.2021 seisukohas, et ta on alates 2021. a algusest teinud üksnes toiminguid, mis on kogumis olnud suunatud äriühingu äriplaani elluviimisele – nt hankinud kontoripinna, organiseerinud raamatupidamisteenuse osutamise, sõlminud töölepinguid, pidanud läbirääkimisi koostööpartneritega, sõlminud teenuse osutamiseks vajalikke muid lepinguid jm (vt kaebuse lisa 5). Seega puudub vaidlus selles, et kaebaja ei osutanud ühelegi kliendile tegevusloa väljastamisest (29.01.2021) kuni selle kehtetuks tunnistamiseni (22.10.2021) virtuaalvääringu teenust (vt
Kohus leiab, et kõikvõimalike ettevalmistavate tegevuste läbiviimist virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks ei saa pidada taotletud tegevusalal tegutsemiseks
Kohtu hinnangul tuleb
p-s 3 kasutatud mõistet „taotletud tegevusalal tegutsema asumine“ tõlgendada selliselt, et see hõlmabki konkreetsel tegevusalal pakutavate teenuste osutamist ehk siis praegusel juhul virtuaalvääringu teenuste osutamist klientidele (vt ka
Vastupidise tõlgenduse korral ei täidaks
p 3 oma eesmärki ehk seda, et tegevusloa taotleja alustaks esimese kuue kuu jooksul tegevusega, vaid ta võibki tegevusega alustamise edasi lükata väitega, et majandustegevus on alles ettevalmistusfaasis. Sellisel juhul ei oleks selgust mh selles, kas ja millal tegevusloa saanud ettevõtja üldse reaalse majandustegevusega alustab. Eeltoodust tulenevalt ei saa RAB-ile ette heita ka uurimiskohustuse rikkumist, kuivõrd RAB selgitas piisaval määral välja
p 3 kohaldamise aluseks olevad asjaolud (st olukorras, kus kaebaja teavitas, et ta ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustanud, ei pidanud RAB täiendavalt uurima, milline oli kaebaja valmisolek kõnesolevate teenuste pakkumiseks). Kuivõrd vaidlustatav otsus on tehtud 22.10.2021, siis lähtub kohus nimetatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel ka sellel ajal kehtinud
redaktsioonist (HKMS § 158 lg 2 teine lause). 4
seletuskirjale5, milles on osundatud mitmele praktikas tõusetunud probleemile. Nimelt saavad tegevusloa ettevõtjad, kes ei hakka tegutsema Eestis (tegutsetakse internetis ning Eestis füüsilist asukohta ei omata) ning ei tegutse taotletud tegevusloa raames. Samuti on
seletuskirjas osundatud probleemile, et praktikas võetakse Eesti tegevusluba, mida kasutatakse teenusepakkuja usaldusvääruse tõstmiseks viidates MTR-is avalikult ligipääsetavale loale. Sellisel juhul ei ole tegevusluba võetud mitte teenuse osutamiseks, vaid enda usaldusväärsuse tõstmiseks äripartnerite ja välisriigi pankade silmis. Seletuskirja kohaselt ei ole sellisel juhul ohtu tegevusloa kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel, aga esineb oht, et tegevusloa väärtus devalveerub ning seda taotletakse n-ö „igaks juhuks“. Selleks, et pärssida turgu ebaausatel eesmärkidel või tegevusluba mittesihtotstarbeliselt kasutatavate ettevõtjate tegevust, lühendati varasem kaheaastane periood tegutsemise alustamiseks kuuele kuule. Eelnevast tuleneb, et 27.11.2017 jõustunud
üheks eesmärgiks on olnud vältida tegevusloa ebaausat või mittesihtotstarbelist kasutamist, vähendades sellel eesmärgil perioodi, mille jooksul peab ettevõtja oma majandustegevusega alustama. Nimelt enne
p 3 jõustumist ja ka täna kehtib MSÜS § 37 lg 2 p 1, mis sätestab, et majandushaldusasutus võib tunnistada tegevusloa kehtetuks mh juhul, kui majandustegevusega ei ole alustatud kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või majandustegevust ei ole teostatud kahe aasta jooksul. Kohus leiab, et 27.11.2017 jõustunud
p-s 3 kehtestatud regulatsioon on proportsionaalne, arvestades
seaduse eesmärki ning asjaolu, et tegevusloa taotlemise eesmärgiks on vastaval tegevusalal reaalse majandustegevuse läbiviimine. Samuti saab 6 kuud pidada piisvalt pikaks ajaks, et selle aja jooksul viia mh lõpule ka kõik teenuse osutamiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused. Praegu on kaebaja peatanud oma majandustegevuse ajutiselt kuni 31.12.2021 juba nädal aega pärast virtuaalvääringu teenuse tegevusloa saamist ning sealjuures ei ole selgitanud, millised takistused olid tal teenuse osutamisega alustamiseks. Samuti ei ole kaebaja esitanud haldus- ega kohtumenetluses selliseid tõendeid, mis annaksid alust arvata, et kaebajal üldse oli enne vaidlustatud otsuse tegemist reaalne valmisolek virtuaalvääringu teenuste osutamiseks. Need asjaolud kogumis viitavad kohtu hinnangul võimalusele, et kaebaja taotles tegevusluba n-ö igaks juhuks või muudel eesmärkidel, mitte soovist asuda ise tegevusloaga lubatud tegevusalal tegutsema (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2021 määrust käesolevas asjas). 13. Praegusel juhul möödus kuus kuud tegevusloa andmisest 29.07.2021. Kuivõrd kaebaja ei olnud selleks ajaks alustanud virtuaalvääringu teenuste osutamisega, siis oli RAB-il
Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 juurde, lk 59, vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60ddf6021742b2/Rahapesu%20ja%20terroris 5 10
Analoogia kohaldamiseks puudub vajadus, kuivõrd
-s puudub lünk, mida on vajalik teiste seaduste abil täita. 14. Nõustuda ei saa ka kaebaja tõlgendusega sellest, et majandustegevusest ajutiselt loobunud äriühingule ei laiene
p-s 3 sisalduv nõue alustada tegutsemist taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb ajutise loobumise ajaks. MSÜS § 34 lg 2 sätestab, et majandustegevusest loobumine on ettevõtja poolt majandustegevuse vabatahtlik lõpetamine ühel või enamal loa- või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui majandustegevusest loobutakse teatud tähtajani, võib ettevõtja teatada majandustegevusest loobumise ja selle taasalustamise kuupäeva (majandustegevusest ajutiselt loobumise teade). MSÜS § 34 lg 5 sätestab, et majandustegevusest loobumise õigus ei välista ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. Kohus leiab, et MSÜS § 34 lg 5 kohaldub olukorras, kus ettevõtja on juba alustanud majandustegevusega ning soovib majandustegevuse kas osaliselt või täielikult lõpetada (vt ka Tallinna Halduskohtu 07.06.2022 otsus nr 3-21-2858, p 12 ja 15.09.2022 otsus nr 3-21-2857, p 31). Praegusel juhul ei ole kaebaja aga taotletud tegevusalal majandustegevusega reaalselt alustanud (vt ka käesoleva otsuse p-d 11 ja 12), mistõttu on MSÜS § 34 lg 5 käesoleva vaidluse raames asjassepuutumatu säte. MSÜS § 34 lg-d 2 ja 5 ei reguleeri olukorda, kus ettevõtja ei plaanigi väljastatud tegevusloas märgitud tegevusalal majandustegevusega tegelema hakata ehk soovib majandustegevusega alustamise edasi lükata. Sellist olukorda reguleerib
Majandustegevuse alustamise edasilükkamise võimalust
ette ei näe. Tallinna Halduskohus on 15.09.2022 otsuse nr 3-21-2857 p-s 28 märkinud, et kui
lg 1 p-i 3 kohaldamine oleks välistatud olukorras, kus ettevõtte majandustegevus on peatunud, siis muutuks norm sisutühjaks. See annaks ettevõtjatele võimaluse seadusele mittevastamisel oma majandustegevuse algust enda suva järgi edasi lükata ning seadusandja eesmärk, mille pärast 6-kuuline tähtaeg kehtestati, jääks täitmata. Need seisukohad on asjakohased ka praeguses asjas. Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga selles, et olukord, kus tegevusloa saanud ettevõtja ei hakka teenust pakkuma taotluses kirjeldatud viisil vahetult pärast tegevusloa saamist (s.o hiljemalt 6 kuu jooksul), tekitab läbipaistmatust nii teenusega seotud sektoris kui ka majandussektoris tervikuna ning on vastuolus
-i üldise eesmärgiga, milleks on tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (
Sellisel juhul ei pruugi ka riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, enam tegelikkusele vastata ning vastustajal puudub kindlus, kas riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on enam piisavalt tõhusad. 15. Kaebaja on ka viidanud RAB-i varasemale halduspraktikale, mille kohaselt on RAB aktsepteerinud lähenemist, et
p-s 3 sätestatud 6-kuuline tegevuse alustamise tähtaeg peatub ajaks, mil ettevõtja on ajutiselt majandustegevusest loobunud. Halduspraktika muutmisest teavitas RAB kaebajat 25.06.2021 massteavitusega (vt kaebuse lisa 1). Esmalt märgib kohus, et kaebaja viitab õigesti sellele, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud
ei keelanud majandustegevusega alustanud ettevõtjal tegevusluba ajutiselt peatada. Alles 15.03.2022 jõustunud
lg 1 p 5, mille kohaselt ei tohi virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus olla peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuks kuuks. Eelnevast aga ei saa järeldada, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud
p 3 ja MSÜS § 34 lg-d 2 ja 5 võis tõlgendada selliselt, et majandustegevusega alustamiseks ette nähtud 6-kuuline periood peatus / lükkus edasi ajaks, mil ettevõtja oli ajutiselt tegevusloa peatunud (vt ka kohtuotsuse p 14). Lisaks ei õigusta kaebaja tõlgendust ega RAB-i varasemat praktikat kaebaja viide MSÜS § 37 lg 2 p-le 1, kuna alates 27.11.2017 jõustus
Seega võis kohtu hinnangul kaebaja tõlgendus ja RAB-i varasem praktika olla põhjendatud üksnes enne 27.11.2017 jõustunud
-i, mil tegevusloa kehtetuks tunnistamine majandustegevusega alustamata jätmise tõttu oli sätestatud diskretsioonilisena (vt ka Tallinna Halduskohtu 07.06.2022 otsust nr 3-21-2858, p 13). Kokkuvõttes leiab kohus, et RAB on tänaseks asunud eelviidatud norme tõlgendama õigesti, vastasel korral jääksid seadusandja püstitatud eesmärgid täitmata ja
RAB-i varasem ebaõige halduspraktika ei andnud kaebajale õiguspärast ootust sellele, et tema suhtes tehakse erand ning jätkatakse ebaõige halduspraktikaga. Haldusorgan peab kõiki isikuid kohtlema võrdselt, kuid võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui haldusorgan muudab oma halduspraktikat (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175, p 10 ja Riigikohtu 29.05.2006 otsused nr 3-3-1-23-06, p 12 ja 3-3-1-53-04, p 13). Ka asjaolu, et RAB ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajaks jõudnud uut halduspraktikat rakendada (kõigi) teiste ettevõtjate suhtes, ei anna alust järelduseks, et RAB on isikuid kohelnud ebavõrdselt. RAB on oma vastuses kaebusele kinnitanud, et see asjaolu viitab üksnes tööle, mida RAB peab tegema. Ühtlasi kinnitas RAB, et tänaseks on uut halduspraktikat rakendatud ka järjepidevalt. Lisaks ei saa kohtu hinnangul väita, et RAB-i tegevus oleks olnud vastuolus hea halduse tavaga. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning see, et varasemalt tõlgendas haldusorgan mingeid õigusnorme ebaõigesti ja sellest lähtuvalt muudab õigusnormidele antud tõlgendust, ei ole käsitletav hea halduse tava rikkumisena.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.