Obsah (13)

§ 5§ 230§ 231§ 438§ 436§ 328§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 18. mail 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18505 Tsiviilasi OÜ FORCE MA

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool 3 ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 9.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

1. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
2. 13.12.2021 esitasid pooled ühise taotluse tsiviilasja üleandmiseks kohtualluvuse järgi ning Pärnu Maakohtu 14.12.2021 kohtumääruse alusel on käesolev tsiviilasi edastatud läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
3. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kolmas isik võib täita teise isiku ees kohustuse, mida reguleerib ka seadus. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seega hageja täitis A K eest PRIA nõude ning see asjaolu ei anna kostjale alust väita, et kostjal puudub kohustus hageja ees hüvitada hageja poolt kantud kulu summas 15 000 eurot. Hageja leiab, et PRIA nõude tasumine summas 61 897, 49 eurot oli kostja kohustus, mille ta võttis lepingu 1 punktist 1.5.
4. tulenevalt. VÕS § 80 lg 4 sätestab, et kolmas isik, kelle kasuks on leping sõlmitud, ei pea lepingu sõlmimise ajal olema isikuliselt määratletav. Lepingu 1 punktis 1.5.
5. sõlmitud kokkuleppe alusel võttis kostja endale kohustuse tasuda nõue kõikide isikute eest, kellele oli koos OÜ-ga P esitatud avalikõiguslik nõue PRIA poolt. Hageja leiab, et kui keegi kolmas isik täidaks ära teise isiku võlgnevuse ning kui see on reguleeritud lepinguga, siis vastav kokkulepe on aktsepteeritav ning isik, kes endale kohustuse võtab, peab ka selle täitma.
6. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et kostja ega ka OÜ P ei vastuta A K kohustuste täitmise eest, samuti ei tulene osa müügilepingust ega osanike vahelisest lepingust, et kostja peaks täitma A K või OÜ P mistahes kohustuse.
7. Hageja on esile toonud, et selleks, et tagada kõikide ühingu kohustuste täitmine, sõlmiti leping 2, mille punktides 2.1.
8. lepiti kokku kinnistu opereerimise põhimõtted ning lepiti kokku, et kinnistu arendamine ja hüvede realiseerimine pidi toimuma üksnes ja ainult ühingu kaudu ja huvides.
9. Kohus tuvastab, et müüja OÜ FORCE MAJEURE ja ostja Ö Invest OÜ vahel sõlmiti 07.06.2018 OÜ P osa müügileping, millega hageja võõrandas temale kuuluvast 2045 euro nimiväärtusega osast 1911 euro nimiväärtusega osa, mis moodustas ligikaudu 71,19 protsenti osaühingu osakapitalist. Hageja on rajanud rahalise nõude kostja vastu tuginedes lepingu 1 punktile 1.5.2, leides, et selle alusel on tal kohustus tasuda hagejale kriminaalasja nr xxx raames PRIA’le tasutud 15 000 eurot. 07.06.2018 sõlmitud lepingu punktis 1.5.2 on kajastatud, et ostja tasub kõik Viirelaiu projektiga seotud võimalikud nõuded OÜ majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvelt. Hageja väitel pidasid pooled läbirääkimisi osade võõrandamistehingu tingimuste osas ning lisasid tingimustesse kokkuleppe, et kõik kriminaalasja nr xxx kulud kannab ainuisikuliselt kostja, lepingu 1 punkt 1.5.2 alusel. 4
10. Vaidlusalune summa tuleneb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti avalikõiguslik nõudeavaldusest 61 897,49 eurot kriminaalasjas nr xxx P OÜ, E N ja A K vastu, millest hageja tasus 15 000 eurot. Asjaolu, et hageja on nimetatud summa tasunud, loeb kohus tõendatuks maksekorraldusega nr
11. Kostja väitel oli nimetatud summa tasumise põhjus asjaolu, et A K soovis kokkuleppemenetluse kohaldamist ning kriminaalmenetluse lõppemist KrMS § 202 alusel, mistõttu summa tasuti tema eest. Kohtu korraldaval istungil 14.04.2022 selgitas kostja esindaja, et hageja täitis oma seadusliku esindaja A K vastu esitatud PRIA nõude kriminaalasjas (00:07:12). Asjaolu, et nõue oli solidaarselt ka P ja E.N vastu, ei ole vaidlust. Kostja on 26.02.2021 menetlusdokumendi lisana 4 esitanud PRIA teabekirja, mille kohaselt muutis PRIA nõuet, jättes nõude A K vastu 15 000 euro suuruseks. 22.11.2019 avaldusega on tõendatud, et PRIA avalik-õigusliku nõudeavalduse taotluse nr xxx osas on OÜ P, E N ja A K vastu, sh A K vastu summas 15 000 eurot, OÜ P ja E N vastu (solidaarselt) summas 46 897,49 eurot (61897,49 - 15000).
13. veebruaril 2023 toimunud kohtuistungil kuulas kohus üle P Vi, kelle ütluste kohaselt osteti hagejalt P OÜ osa, läbirääkimisi lepingu tingimuste üle pidaski tema ise ja teiselt poolt A K. Tunnistaja ütluste kohaselt ostja soovis kindlustada, et kui kohtuasjast tuleb mingi nõue P OÜ vastu, siis osaühing selle ka maksaks, kuid menetlus lõpetati nõudeid esitamata (protokoll 00:16:07). Riigikohus on märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Seega loeb kohus tunnistaja ütlustega tõendatuks, millisel viisil pooled lepingu sõlmisid ning millistes tingimustes täpselt kokku lepiti. Käesolevalt ei ole tõendamist leidnud hageja hagiavalduses toodud väide, et kostja võttis kohustuse tasuda nõue kõikide isikute eest, kellele oli koos OÜ-ga P esitatud avalik-õiguslik nõue PRIA poolt.
14. Pooled on lepingus kajastanud, et ostja tasub kõik eelnimetatud ning tuleviks Viirelaiu projektiga seotud võimalikud nõuded ühingu majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvelt. 07.06.2018 sõlmisid hageja ja kostja osanike vahelise lepingu, milles pooled leppisid kokku osanike vahelised suhted ühingu tegevuse läbiviimisel ning kulude kandmisel. Seega tulenevalt lepingu kontekstist, on vajalik tuvastada, millise konkreetse kohustuse kostja peab täitma, ja see kohustus peab olema tekkinud. Kohus ei nõustu hagejaga, et PRIA nõude tasumine summas 15 000 eurot on kostja kohustus, mille ta võttis lepingu 1 punktist 1.5.
15. tulenevalt. Asja sisulise läbivaatamise käigus on tuvastamist leidnud, et PRIA esitas kriminaalasja raames A K vastu nõude 15 000 eurot, milline viimane ka tasus läbi kolmanda isiku, kuid tõendatud on, et menetlus lõpetati osaühingu nõude osas.
16. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja kohustust, tasuda vaidlusalune A K poolt tasutud 15 000 eurot, ei ole poolte lepingulise suhtega tõendamist leidnud, siis eeltoodule tuginedes tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus nõustub kostja väidetega ja leiab, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid. 5 Menetluskulud 20.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab käesolevaga hagiavalduse rahuldamata, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 21.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 22.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

1. Kostja 17.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku summas 2709 eurot (õigusabikulud käibemaksuta). Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest: o dokumentidega tutvumine, esmase hinnangu andmine, kostja vastuse koostamine (3,3 tundi); o kliendikohtumine, 17.05.2021 seisukoha koostamine (5,8 tundi); o 18.08.2021 menetlusdokumendi koostamine (0,5 tundi); o kohtuistungiks ettevalmistumine, nõupidamine kliendiga, taotluse koostamine kohtualluvuse muutmiseks (5 tundi); o kohtuistungiks ettevalmistumine ja 14.04.2022 kohtuistungil osalemine (2,5 tundi); o kohtuistungiks ettevalmistumine (sh küsimuste koostamine tunnisajale) ja 21.02.2023 kohtuistungil osalemine (2,25 tundi).
2. Hageja ei esitanud kohtule oma seisukohta kostja menetluskulude nimekirja osas.
3. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks). Kostjat esindas asja menetluses vandeadvokaat. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.
4. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 19,35 tundi (3,3 tundi + 5,8 tundi + 0,5 tundi + 5 tundi + 2,5 tundi + 2,25 tundi). Arvestades 6 lepingulise esindaja tunnihinda, on kostja õigusabikulu kokku 2709 eurot (19,35 tundi × 140 eurot).
5. Kohus arvestab kostja õigusabikulud ilma käibemaksuta. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Kostja ei ole kohtule vastavat kinnitust esitanud. Ühtlasi on Ö Invest OÜ äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane. 29. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2709 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

30.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 7