KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-24-11465 Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2024, Pärnu vastu väljamõistetud elatise Tsiviilasi

§ 661

lg 4 alusel võib kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Riigilõigu tagastamise osas ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada (

§ 150lg 8).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Alaealise hageja A.K.i seaduslik esindaja M.R. esitas
2. juulil 2024 Pärnu Maakohtule A.K.i hagi H.K.i vastu elatise suurendamiseks. Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu
3. septembri 2021 kohtumäärusega nr 2-21-9733 väljamõistetud elatise suurust (150 eurot kuus) alates
4. juulist 2024 perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatava miinimummäärani (s.o elatise arvutamise aluseks olevat baassummat (272,76 eurot) indekseeritakse iga aasta
5. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning saadud summast arvestatakse maha pool lapsetoetusest), mis hagiavalduse esitamise ajal oli 287,72 eurot kuus. Hageja taotleb elatise maksmist iga kuu
6. kuupäevaks M.R. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.
7. Kostja kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta: hageja nõue maksta elatist
8. kuupäevaks on alusetu, sest elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette ja nii on hageja kostjalt elatist ka saanud. Kostjal puudub töökoht alates
9. veebruarist 2024, kostja ülalpidamisel on veel üks laps ning ta ei ole suuteline andma mõlemale lapsele elatist 287,72 eurot kuus. Kostja tegi ettepaneku maksta hagejale elatist 200 eurot kuus, mis on mõistlik summa ja mida on võimalik pere eelarvest tasuda, kuni kostja on taas saanud tööle. Iseenda töövõimaluste ja ülalpeetavatele parema elujärje võimaldamiseks otsustas kostja
10. aastal luua ettevõtte, kuid ettevõtmine ei olnud edukas ning
11. aastal ei ole kostja omatavas ettevõttes majandustegevust toimunud.
13. septembril 2024 esitas hageja esindaja e-toimiku kaudu kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille hageja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner on digitaalselt allkirjastanud
14. septembril 2024 ja kostja H.K. digitaalselt allkirjastanud
15. septembril
16. Pooled on jõudnud kokkuleppele elatise suurendamises ning tasumise tingimustes, paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled kokkuleppel lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega. 4.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Jõustunud kohtumäärus on täitedokument ja vajadusel sundkorras täidetav. 6. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. Kohus ei märgi määruse resolutsiooni poolte kompromisslepingu 2

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles asjas kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, s.o kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 8. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, vaid sedastavad ka kompromisslepingus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

1. Kostja
2. septembril 2024 saatis kohtule teate, et nõustub kostja kompromissettepanekuga ning nõustub tasuma menetluskulud 91,50 eurot. Kostja esitas maksekorralduse, millest nähtuvalt tasus riigilõivuna 91,50 eurot Rahandusministeeriumi kontole. Kohus selgituse peale kostja esitas
3. septembril 2024 kohtule taotluse ekslikult tasutud riigilõivu tagastamiseks.
4. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg-te 1-2 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel, esitades selleks kirjaliku taotluse. RLS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud. RLS § 15 lg 1 p 9 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise ning muutmise hagidelt riigilõivu ei võeta. Lisaks

§ 147

lg 1 kohaselt peab kohtusse pöördumisel riigilõivu tasuma avaldaja, mitte kostja. Hageja kompromissi pakkumises märgitud menetluskulude summa 91,50 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt soovis, olid hageja lepingulise esindaja kulud. Kostja on ilmselgelt ekslikult tasunud selle summa riigilõivuna. Kostja ei ole taotlenud kohtult toimingut, mille eest on ette nähtud riigilõiv. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Eeltoodust lähtudes ja

§ 150lg 4 kohaselt kohus tagastab H.K.ile 12.

septembril 2024 Rahandusministeeriumi riigilõivude ja ettemaksude kontole ekslikult riigilõivuna tasutud 91,50 eurot riigilõivu tagastamise taotluses märgitud pangakontole. 11.

§ 150

lg 8 kohaselt ei saa riigilõivu tagastamise osas määruse peale edasi kaevata, kuna tagastatav summa on väiksem kui 100 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 3