Obsah (4)

§ 263§ 74§ 75§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 29. detsember 2020 Kriminaalasja number 1-19-9151 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika K

§ 263

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)

1. septembri 2020 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav J.F-i Reinsalu kaitsja vandeadvokaat Matti süüdistatav J.F-i kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebus menetluskulude väljamõistmise osa peale Prokurör ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav J.F , isikukood: XXX, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. septembri 2020 otsus väljamõistetud menetluskulude kogusumma osas ning märkida, et KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb J.F-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi kulu 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot 24 senti.
4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata, määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
6. J.F-i süüdistataks

§ 263

lg 1 p 1 järgi selles, et tema 27.01.2019 kella 02.00 paiku olles alkoholijoobe seisundis Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Kesk tn 4 asuvas Hullava Naise Pubis teisel korrusel, s.o avalikus kohas, käitus ebaviisakalt ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid pubi klientide suhtes, kes olid tema tegevusest väga häiritud. Eelkirjeldatud korrarikkumise lõpetamist nõudis õigustatult pubi töötaja G.G. , mille peale J.F hakkas teda ebatsensuursete sõnadega solvama ja ähvardama ning seejärel haaras kinni G.G. i vasakust käest ja tõmbas tugevajõuliselt enda poole, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - vasaku õlaliigese rebendi. J.F pani sellega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis häiris teiste isikute rahu ja avalikku korda, mille tõttu helistati häirekeskussesse, püüti teda korrale kutsuda ja nõuti pubist lahkumist ning millise õigusvastase teoga rikkus kehtiva korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Tartu Maakohtu 30.09.2020 otsusega karistati J.F-i

§ 263

lg 1 p 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrati, et J.F-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui J.F ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX.

§ 75lg 2 p 1 alusel kohustati J.F-i hüvitama katseaja jooksul kannatanu G.G.

ile kuriteoga tekitatud kahju summas 504,80 eurot. Sama otsusega rahuldati osaliselt kannatanu G.G. i tsiviilhagi ning mõisteti J.F-ilt kannatanu G.G. i kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju katteks 504,80 eurot. Ülejäänud osas jäeti kannatanu G.G. i hagi rahuldamata.

1. Maakohus leidis, et J.F-i süü on tõendamist leidnud. 3.
2. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu G.G. oli 26.01.2019 tööl Hullava Naise pubis, mis asub Põltsamaa linnas, Kesk tn
3. Pubis veetsid külastajatena aega südaöö paiku mitu seltskonda. Pubi ülemisel korrusel veetsid aega M.V. , S.P. , G.E. , Ge.E. , M.K. , M.S. , I.P. , J.F ja T.V. . Teine suurem seltskond viibis pubi alumisel korrusel, kelle hulgas viibisid ka K K.O. ja S.S. . Vaidlust ei ole, et ainus alkoholi mitte tarbinud isik Hullava Naise pubis 26.01.2019 öösel oli tõenäoliselt kannatanu G.G. , kes täitis sel päeval tööülesandeid. Kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlustest järeldub, et külastajad olid tarvitanud erinevat sorti alkoholi (õlut, viina jm) ja seda erinevates kogustes. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt oli alkoholisisaldus J.F-i väljahingatavas õhus 0,85 mg/l kohta (mõõdetud 27.01.2019 kell 01.40). Kriminaalasjas ei ole vaidlust selleski, et kannatanu G.G. sai 27.01.2019 Hullava Naise pubis kehavigastusi. Teenistusleht ja selle lisaks olevad fotod kinnitavad, et teenindajana tööl olnud G.G. i käel tuvastati vigastused. Patsiendikaart ja haigusjuht kinnitavad, et G.G. il tuvastati õlaliigese distorsioon ja distensioon. Seda, et G.G. on saanud vigastusi ja tema käsi on pärast 27.01.2019 tööl olemist olnud seotud, on kinnitanud lisaks kannatanule ka tunnistajad. Kogutud tõendid kinnitavad ka seda, et kannatanu G.G. i käsi läks vigastusest sedavõrd paiste, et kannatanu ei saanud isegi sõrmuseid sõrmest kätte. Kokku viibis kannatanu haiguslehel 40 päeva. 2 3.
4. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kelle poolt ja kuidas kannatanu G.G. ile kehavigastused tekitati. Kannatanu G.G. i ütluste kohaselt tulid ülevalt korruselt (kus istus teiste hulgas ka J.F) tüdrukud, kes kaebasid, et J.F ütleb neile halvasti – nimetab litsideks. Kannatanu läks üles ja hoiatas J.F-i, et kui selline asi kordub, siis J.F peab ära minema. Selle peale teatas J.F, et kannatanu ei ole seal pubis mitte keegi ja ta võib kannatanu kohtusse kaevata. Ka üleval olnud seltskond palus enne kannatanu tulekut J.F maha rahuneda. Kui kannatanu all olles uuesti kuulis, et üleval on teema (suurem tüli, arvas, et kaklus, aga ei olnud), võttis ta alt kaasa plasttopsi (et valada sinna J.F-i õlle) ja läks üles. Kannatanu pidas vajalikuks J.F-ile öelda, et ta lahkuks. Selle peale teatas J.F, et kannatanu ei ole seal mitte keegi ja tema võib kannatanu kohtusse kaevata, tema sealt kuskile ei lähe. Läks kakluseks ja selle käigus, kui kannatanu üritas J.F-i ära viia, tõmbas J.F kannatanut käest. Seda, kellega kakluseks läks, kannatanu ei mäleta, aga oli samast seltskonnast keegi. J.F võttis ühe käega kannatanu vasakust käest kinni, keeras kätt väljapoole ja tõmbas järsult alla. Kannatanu tundis tugevat valu. Kannatanu läks alla, palus klientidel välja minna ja aidata J.F-i välja toimetada. Maakohus leidis, et kannatanu eelkirjeldatud ütlused on usaldusväärsed, kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega ja eluliselt usutavad. Kannatanu versioon toimunust on olnud järjepidevalt samasisuline. Nimelt nähtub juba teenistuslehelt, et kannatanu on selgitanud kohapeale tulnud politseiametnikele, et ta palus J.F pubist lahkuda, kui viimane oli pubis viibinud naisterahvastele öelnud, et „kõik naised on litsid“, kuid J.F läks talle kallale ja rebis käest. Seda, et kannatanu vasak käsi on vigastatud, kinnitavad ka fotod. Samasisulisi asjaolusid on kannatanu kirjeldanud ka 27.01.2019 kella 5 ajal hommikul SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas. 3.
5. Lisaks on kannatanu G.G. i ütlused kooskõlas ka teiste kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Vägivalla kasutamist on vahetult pealt näinud tunnistaja M.V. . Tunnistaja M.V. i ütluste kohaselt nägi ta, kui J.F võttis G.G. i küünarnukist kinni ja sikutas, tõmbas kõvasti. Samuti teadis M.V. rääkida, et J.F hakkas pubis märatsema (nimetades kõiki naisi litsideks, värdjateks), G.G. käis kahel korral J.F-i korrale kutsumas. Teisel korral võttis J.F kannatanu käest kinni ja tõmbas. Tunnistaja ei sekkunud, arvas, et olukord läheb hullemaks ja läks alt seltskonnast kedagi appi kutsuma. Tunnistaja M.V. on mäletanud, et tõmbamine toimus kannatanu G.G. i paremast käest, tegelikult viitavad kogutud tõendid selgelt, et vigastatud oli kannatanu vasak käsi. Sellele vaatamata leiab maakohus, et tunnistaja ütlustes ilmnenud vastuolu ei ole sedavõrd oluline. Siinkohal tuleb arvestada, et ka tunnistaja oli koosviibimisel palju alkoholi tarvitanud (pubisse läinud juba kella 17 ajal päeval) ja sündmusest on möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg. 3.
6. Tunnistaja T.V. vahetult toimunut pealt ei näinud, kuid ka tema ütlused on kooskõlas kannatanu G.G. i ütlusega. Ka tunnistaja kinnitab, et kuulis J.F-i karjumas, et kõik naised on litsid. Tunnistajal ja J.F tekkis selle peale vaidlus. Kannatanu G.G. tuli üles korrusele, plasttops käes ja ütles J.F-ile, et ta õlu topsi valaks ja lahkuks. Kuigi tunnistaja ei näinud tõmbamist (seoses tekkinud paanikahooga), kuulis ta mingil hetkel, kuidas kannatanu valust karjub. Kannatanu käsi läks paiste ja ta ei saanud sõrmuseid ära. Hiljem selgitas kannatanu tunnistajale, et J.F tõmbas teda käest. 3.
7. Tunnistaja S.P. i ütlustest järeldub, et tema oli samuti seltskonnas ja ta kuulis J.F-i T.V. d litsiks sõimamas, seda, et kannatanu palus J.F ära minna, ja karjumist. Samas ei näinud tunnistaja vägivalla kasutamist, samuti ei mäleta, kes ja mida karjus. Tunnistaja S.P. i 3 ütluste kohaselt nägi ta kannatanut mõned päevad hiljem ja siis selgitas talle kannatanu, et J.F oli teda käest tirinud. 3.
8. Ka tunnistaja I.P. sündmusi vahetult näinud ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles J.F, et naised on litsid ja G.G. käskis J.F ära minna (ühe või kaks korda). Samuti kuulis tunnistaja karjumist ja rüselust, kuid ei näinud. Hiljem sai tunnistaja teada, et kannatanu G.G. i käel oli midagi viga, aga mis, ei mäleta, ja kuidas juhtus, ei näinud. 3.
9. Sündmusi ei ole täpselt mäletanud ka tunnistaja G.E. . Tunnistaja ütluste kohaselt tegi J.F nalja, et kõik naised on litsid ja selle peale ütlesid naised, et nii ei ole õige. Kannatanu G.G. palus J.F lahkuda, käis üleval korrusel kaks korda. Teisel korral tõi plasttopsi, kuhu J.F saaks õlu kallata. J.F lahkuda ei soovinud. Tekkis tõuklemine, kus osalesid tunnistaja vend, J.F , tunnistaja ise ja veel võib-olla keegi. Kannatanu ütles tunnistajale hiljem, et J.F tõmbas teda käest. Tunnistaja ise midagi ei näinud ega mäleta. 3.
10. Tunnistaja K. K K.O. ütlustest järeldub, et tema oli all korrusel viibinud seltskonnast see inimene, kes teisele korrusele appi läks. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulis ta mingil ajal ülevalt korruselt karjumist („ma lükkan su siit alla“). Tunnistaja kaks sõpra läksid üles ja seejärel kutsusid tunnistaja ka. Tunnistaja läks üles ja nägi, et J.F istub maas. J.F selgitas, et tema midagi ei teinud, tema kuskile ei lähe ja tema ütles ainult lits. Tunnistaja püüdis selgitada, et J.F ära läheks. Kannatanu selgitas tunnistajale juba kohapeal, et J.F tõmbas teda käest. Tunnistaja ei mäleta, millisest käest. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad maakohtu arvates eelkirjeldatud tunnistajate ütlused veenvalt kannatanu ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja M.V. on vahetult pealt näinud J.F-i poolt vägivalla kasutamist, teised tunnistajad on samal päeval või hiljem saanud kannatanu selgituste järgi teada, et J.F on kannatanut käest tõmmanud. Samuti on veenvalt tuvastatud, et kogu sündmuste ahela käivitas J.F-i poolt naisterahvastele suunatud väljaütlemine – kõik naised on litsid. Kogutud tõendid kinnitavad, et seltskonnas viibinud isikud olid J.F-i taolisest väljaütlemisest häiritud ja tekkisid vaidlused, mille tulemusena palus kannatanu G.G. J.F pubist lahkuda. Toimus rüselus J.F-i ja samas seltskonnas viibinud teiste isikute vahel. Selle käigus haaras J.F kinni kannatanu G.G. i vasakust käest, keeras kätt väljapoole ja tõmbas järsult alla. Kannatanu tundis tugevat valu ja sai tervisekahjustusi. 3.
11. J.F oli 27.01.2019 Hullava Naise pubis agressiivne ja seda kinnitab lisaks isikulistele tõenditele ka joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokoll. Selle kohaselt tuli politseiametnikel J.F-i agressiivsuse tõttu kasutada tema suhtes käeraudu ja jõudu. Seda, et J.F oli agressiivselt meelestatud ka politseiametnike suhtes (sõimas ropusti), kinnitavad ka tunnistaja S.P. i ütlused. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli J.F-i alkoholisisaldus 27.01.2019 kell 01.40 0,85 mg/l kohta. väljahingatavas õhus 3.
12. Süüdistatav J.F-i ütlused on mitmetes asjaoludes tunnistajate ja kannatanu ütlustega kooskõlas. Sealhulgas on J.F kinnitanud, et ta ütles pubis – „ai te naised olete kõik litsid“ ja selle peale tekkis T.V. ga vaidlus, G.G. tahtis õlu topsi valada ja palus lahkuda (üleval korrusel käis kaks korda). Lisaks kinnitab J.F, et tal tekkis rüselus G.E. i vennaga. J.F-i üritati vägisi alla viia, ta ei mäleta, palju neid oli. Mingil hetkel istus J.F maha, kui K. K K.O. tuli, siis koos temaga läks J.F alla. Maakohtu hinnangul on süüdistatav J.F-i ütlusi võimalik tõendikogumi hulka lugeda osaliselt, s.o osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega. Ülejäänud osas ei ole J.F-i ütlused sündmuse kohta kooskõlas teiste tõenditega ega eluliselt usutavad. 4 Süüdistatav J.F-i ütluste kohaselt ei tea tema, kus võis olla kannatanu G.G. ajal, kui temal oli rüselus. Ta möönab, et kannatanu võis olla nende tõmbajate ja lükkajate hulgas (seda, et keegi oleks vahele tulnud, J.F ei mäleta). Tema kannatanut füüsiliselt puutunud ei ole. Maakohtu hinnangul ei ole J.F-i ütlused eluliselt usutavad (lisaks sellele, et ei ole kooskõlas ka teiste tõenditega). J.F-i ütlustest järeldub, et ta mäletab suhteliselt täpselt ja hästi neid sündmusi ning asjaolusid, mis toimusid enne rüselust ja isegi rüseluse ajal (oli tõmbajaid ja lükkajaid) ning pärast rüselust. Samas ei ole meeles ja on olnud „fookusest“ väljas need asjaolud, mis puudutavad kannatanu G.G. i, kes samuti rüseluse juures viibis. Maakohtu arvates ei ole selline versioon lihtsalt usutav. Maakohus, võttes arvesse kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et J.F-i ütlused on kantud ilmselgest soovist enda tegutsemisviisi õigustada ja süüd vähendada. Kohtu veendumust kinnitab ka asjaolu, et tegelikkuses ei ole kohtumenetluses suudetud tuvastada ühtegi asjaolu, mis selgitaks, miks pidanuks kohtus ütlusi andnud inimesed valetama. Kellelgi ei ole olnud J.F-iga konflikte või omavahelist vihavaenu. Samuti jääks sellisel juhul täiesti arusaamatuks, kelle poolt tekitati pubis kannatanu G.G. ile tervisekahjustused. Arvestades vigastuse iseloomu on ilmne, et selliseid vigastusi ei saa ennast kuskile ära lüües või kukkudes. Kannatanu G.G. il ei olnud enne üleval korrusel toimunud rüselust (kui J.F-i üritati pubist välja saada) tervisekahjustusi ja need tekkisid pärast seda. Samas ükski tõend ei viita sellele, et samal ajal oleks pubis olnud veel intsidente, kuhu kannatanu G.G. pidanuks sekkuma. 3.
13. Süüdistatava kahtlused, kas kannatanu G.G. il oli õigus talle anda korraldust lahkumiseks, ei oma antud kriminaalasja raames tähendust. Siiski pidas maakohus äärmiselt vastutustundlikuks ja mõistlikuks kannatanu G.G. i tööandja käitumist, et anda oma pubi töötajale õigus saata pubist välja kliendid, kes rikuvad teiste klientide rahu ja ei käitu aktsepteeritavalt ning õiguskorrale vastavalt. Seega ei ole põhjust kahelda, et ka kannatanu G.G. i ütlused vastavas osas on usaldusväärsed. Samuti ei ole määravat tähendust asjaolul, kas kannatanu G.G. oli järgmisel päeval kohvikus Kaie tööl (J.F-i ütluste kohaselt nägi ta kannatanu G.G. i järgmisel päeval kohvikus Kaie tööl). Veenvalt on tuvastatud, et kannatanu G.G. il oli vigastus (käsi oli seotud) ja on eluliselt usutav, et see piiras tema igapäevast toimetulekut oluliselt. Kuigi kannatanu ütlustes ei ole ka selles osas põhjust kahelda. 3.
14. Maakohtu hinnangul on tuvastatud, et süüdistatav J.F on kannatanu G.G. i suhtes vägivalda kasutanud avalikus kohas KorS § 54 tähenduses, s.o Hullava Naise pubis. Vägivalla kasutamisega kannatanu G.G. i suhtes on süüdistatav J.F rikkunud avalikus kohas kehtivat üldnõuet. Nimelt KorS § 55 lg 1 p-st 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Süüdistatav J.F on vägivalda kasutanud avalikus kohas ning sellest on ilmselgelt olnud häiritud palju kõrvalisi isikuid. Konflikt, mis sai alguse sellest, et J.F nimetas naisi litsideks, häiris J.F-i enda seltskonnas olevaid inimesi, aga ka kõrvalisi isikuid. Sündmusesse on sekkunud tunnistaja K. K K.O. ja Häirekeskusele on toimunust teatanud S.S. , s.o inimesed, kes veetsid aega Hullava Naise pubis viibinud teises seltskonnas. Süüdistatav J.F-i tegevuses on täidetud

§ 263lg 1 p-s 1 sätestatud objektiivne koosseis.

3.

1. Maakohus käsitles veel eraldi teo toimepanemise aega. Nimelt järeldub kogutud tõenditest, et sündmus pidi aset leidma 00.30 ajal. Häirekeskusele tehti kõne 00.38 ja siis oli intsident lõppemas või lõppenud. 5 3.
2. Maakohus leidis, et süüdistatav J.F on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. J.F oli ilmselgelt teadlik, et pubi teenindaja korraldusi lahkumiseks tuleb täita. Sellest said ilmselgelt aru ka J.F-iga ühes seltskonnas viibinud inimesed, kes asusid J.F-i korrale kutsuma. Asjaolu, et J.F ei täitnud 27.01.2019 Hullava Naise pubis teenindaja korraldust lahkuda, ei tähenda, et ta sellest aru ei saa. Maakohus leidis, et süüdistatav J.F oli täielikult teadlik avalikus kohas kehtivatest üldnõuetest, sh sellest, et avalikus kohas vägivalla kasutamine rikub ühiskonnas kehtivaid häid kombeid, tavasid ja norme. J.F , üritades ennast kehtestada vägivallaga avalikus kohas, kus viibisid ka kolmandad isikud, teadis, et sellega rikub ta ka avalikku korda.
3. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
4. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. Süü suuruse hindamisel pidas maakohus oluliseks, et J.F kasutas pubi kliendina vägivalda kannatanu suhtes, kes oli pubis tööl. Kannatanu G.G. i ülesandeks oli tagada kõikide klientide turvalisus ja heaolu ning selle tõttu andis kannatanu ka süüdistatavale korralduse pubist lahkuda. J.F eiras korraldust ja selle käigus tarvitas pubi töötaja suhtes vägivalda. Maakohus pidas oluliseks ka häiritud isikute ringi, mis oli ilmselgelt suur. Süüdistatav J.F-i käitumisest oli häiritud tõenäoliselt enamus pubis viibinud inimestest. Lisaks arvestas maakohus, et vägivald, mis J.F kannatanu suhtes kasutas oli intensiivne ja seda kinnitas ka asjaolu, et kannatanul tekkis tervisekahjustus, mille tõttu pidi ta viibima haiguslehel kokku 40 päeva. Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav J.F on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused. Maakohus pidas oluliseks arvestada süüdistatav J.F-i suhtumist toimepandusse. Nimelt on süüdistatav J.F asunud oma teguviisi õigustama ja süüd täielikult eitama. Süüdistatav J.F ei ole senini mitte mingisugusel viisil väljendanud mingisugust kahetsust kannatanuga toimunu osas. Vastupidi, süüdistatav J.F on asunud oma süüd täielikult eitama, väites, et tema ei mäleta sündmustest midagi ja otsides vigu kannatanu käitumises (kas kannatanul üldse oli õigust käskida tal pubist lahkuda).
5. Tsiviilhagi osas märkis maakohus järgmist. Kannatanu G.G. on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju ja ta on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 638,40 eurot. Tsiviilhagi kohaselt on kannatanu viibinud 40 päeva haiguslehel ja tal jäi töötasuna saamata 1200 eurot. Haigushüvitist on kannatanu kokku saanud 561,60 eurot. Seega on saamata jäänud töötasu 638,40 eurot. Kannatanu G.G. i ütlused tõendavad, et kannatanu viibis haiguslehel 28.01.2019 kuni 08.03.2019 (s.o kokku 40 päeva) ja selle aja eest tasuti kannatanule haigushüvitist 561,60 eurot. Kannatanu ütluste kohaselt tema töötasu varieerus, s.o 800 kuni 1200 eurot kuus, sõltuvalt sellest, kui palju tunde kannatanu oleks tööd teinud. Igamehe Pubi OÜ teatise kohaselt oleks kannatanu töötasu olnud keskmise tasu alusel 1200 eurot. Hiljem esitatud dokumentides on täpsustatud, et G.G. i keskmine kuutasu töötamise ajal oli 800 eurot, kalendripäevas 26,66 eurot. Selle kinnituseks on edastatud ka Maksu- ja Tolliameti andmed, mille kohaselt on ajavahemikul 01.04.2019 kuni 30.11.2019 olnud tulumaksuga maksustatud väljamakse töötasu summa 6440,71 eurot. Kuigi Maksu- ja Tolliameti andmed kinnitavad tõendis nähtuvat, on oluline, et nimetatud andmed kajastavad töötasu suurust pärast sündmust. Samas, kui pärast sündmust on samas kohas töötades olnud kannatanu keskmine töötasu 800 eurot kuus, on loogiline, et samas suuruses töötasu on kannatanu saanud ka enne sündmust. 6 Eeltoodust tulenevalt on maakohtu hinnangul asjakohane kannatanu saadava töötasu arvestamise aluseks võtta kannatanu keskmise kalendripäeva tasu suurus, s.o 26,66 eurot. Sellest lähtuvalt oleks kannatanu saanud töötasuna ajal, kui ta viibis haiguslehel 1066,40 eurot (26,66x40). Kuna kannatanule maksti 40 päeva eest haigushüvitist 561,60 eurot, on kannatanul senini saamata jäänud töötasu 504,80 eurot (1066,40-561,60). Seega selles osas on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 130 alusel tsiviilhagi põhjendatud rahuldada. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioon ja määruskaebus
6. Tartu Maakohtu 30.09.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J.F-i kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista J.F õigeks. 7.
7. Kogu vaidlus selles kriminaalasjas on selles, kelle poolt ja kuidas kannatanu G.G. ile kehavigastus tekitati. 7.
8. Süüdistuses on märgitud, et J.F olevat kannatanut ebatsensuursete sõnadega solvanud ja ähvardanud. Maakohtus ei ole kannatanu midagi sellist kinnitanud. Kannatanu nõudis J.F-i lahkumist, J.F keeldus, kuid ebatsensuursete sõnade kasutamist ja ähvardamist kohtus uuritud tõendid ei kinnita. J.F kasutas teisel korrusel viibinud tüdrukute suhtes mittekohaseid sõnu (nimetas litsideks), kuid kannatanu suhtes midagi sellist ta teinud ei ole. Ähvarduseks ei saa ilmselgelt lugeda J.F-i poolt öeldut kohtusse pöördumise osas. 7.
9. Kannatanu on rääkinud, et teisel korral, kui ta pidi pubi teisele korrusele minema, oli seal läinud kakluseks. See, kellega kakluseks läks, kannatanu ei mäleta, kuid samast seltskonnas kellegagi. J.F võttis käega kannatanu vasakust käest kinni ja tõmbas. Kannatanu ütluste kohaselt tema pubis intsidentide tekkimisel füüsiliselt sekkuma ei pea, sest on olemas paanikanupp turvatöötajate kutsumiseks, samuti saab kutsuda politsei. Antud situatsioonis, kui J.F oli füüsiline konflikt (kannatanu sõnul kaklus) oma seltskonna poistega, eeldas kannatanu, et kõik tunnevad kõiki, keegi kellelegi midagi halba ei tee ning nad tundusid mõistlikud inimesed olevast. Seega olukorras, kus kannatanu püüdis tekkinud olukorda lahendada, ei tajunud kannatanu mingit J.F-ist lähtuvat ohtu või agressiooni. Ometi kinnitab kannatanu, et vigastuse tekitas temale just nimelt J.F. Pubi teisel korrusel toimunud situatsiooni kirjeldades on kannatanu öelnud, et võib-olla ta ei tahtnud mind tõmmata tahtlikult, ma ei oska öelda, aga seda tegi tema. Kannatanu on öelnud ka seda, et sellel ajal mõtles ta selliselt, et kuna ta( J.F) oli alkoholijoobes, võib-olla ta tõesti ei tahtnud tõmmata, aga tõmbas. Kannatanu ütlustest saab üheselt välja lugeda seda, et pubi teisel korrusel oli J.F tema seltskonna poistega konflikt( kannatanu sõnul kaklus), J.F-i kogu tähelepanu oli pööratud sellele tegevusele ning sellest tulenevalt kannatanu sisuliselt välistab mingi J.F-i tahtliku tegevuse (ründe) tema suhtes. Ometi jääb kannatanu endale kindlaks, et vigastuse tekitas temale just J.F. 7.
10. Kohtuistungil on ütlusi andud tunnistaja M.V. , kes kohtuotsuse kohaselt on vahetult pealt näinud J.F-i poolt vägivalla kasutamist. Tunnistaja kohtuistungil antud ütlusi analüüsides tuleb asuda seisukohale, et need ütlused ei saa kuidagi olla usaldusväärsed. Maakohus on märkinud, et tunnistaja oli pubis palju alkoholi tarvitanud (oli pubisse läinud juba 17 ajal päeval). Tunnistaja kinnitas järjekindlalt, et J.F tõmbas kannatanut paremast käest (kannatanu sõnul vasakust käest) ning tunnistaja ei vaadelnud kogu sündmust algusest lõpuni, 7 sest läks ära esimesele korrusele. Teisel korrusel varjas tema vaatevälja osaliselt korsten. Kannatanu on rääkinud kaklusest poiste vahel, samas tunnistaja ei räägi midagi sellest. 7.
11. J.F-i poolt maakohtus antud ütluste kohaselt tuli ta pubisse praadi sööma ja õlut jooma. Kõik oli rahulik kuni selle hetkeni, kui ta enda sõnul tegi ebaõnnestunud nalja öeldes, et kõik naised on litsid. Ta saab aru, et see n-ö nali ei olnud kohane, sõnakasutus oli vale ning ta kahetseb sellist käitumist. Samas saab ta aru, et tema selline käitumine vallandas järgnevate sündmuste ahela – kannatanu tuleb kaks korda teisele korrusele ja palub lahkuda, konflikt oma seltskonna poistega, kes tahtsid teda jõuga pubist välja viia jne. Midagi solvavat ta kannatanule pole öelnud ning samuti pole ta kannatanut ähvardanud. Ta saab aru, et talle pannakse süüks kehavigastuse tekitamist kannatanule, kuid enda teada pole ta kannatanut füüsiliselt tahtlikult rünnanud. Tal oli konflikt oma seltskonna poistega, kes teda jõuga pubist lahkuma sundisid ning kogu tema tähelepanu oli suunatud sellele. 7.
12. Kohtuotsuses märgitakse, et J.F-i ütlused ei ole eluliselt usutavad. J.F-i ütlustest järeldub, et ta mäletab suhteliselt täpselt ja hästi neid sündmusi ning asjaolusid, mis toimusid enne rüselust ja isegi rüseluse ajal ning pärast rüselust. Samas ei ole meeles ja on olnud“ fookusest“ väljas need asjaolud, mis puudutavad kannatanu G.G. i, kes samuti rüseluse juures viibis. Maakohtu arvates ei ole selline versioon lihtsalt usutav. Maakohtu sellise seisukohaga apellatsioonis ei nõustuta. J.F ei ole rääkinud sündmustest nö valikuliselt vaid on kirjeldanud seda, mis temaga pubi teisel korrusel tegelikult juhtus. Olukorras, kus tema oma seltskonna poisid J.F-i jõuga lahkuma sundisid (kannatanu kirjeldas kaklust), ei saanud tema tähelepanu olla mujal, kui ainult sellel, tema suhtes vägivaldset mõjutamist sisalduval situatsioonil ja nendel poistel. Kogu J.F-i tähelepanu oli suunatud teda jõuga lahkuma sundivatel poistel ning selles olukorras puudus temal igasugune vajadus rünnata kuidagi tahtlikult (

§ 16) kannatanut.

7.

1. J.F on tutvunud kohtuotsusega ning ei nõustu kohtu põhjendustega leides, et maakohus on alusetult jätnud arvestamata temapoolsed selgitused. Selliselt käitudes on kohus uurinud tõendeid ühekülgselt ning eelistanud ühtesid tõendeid teistele. J.F kinnitab, et ei ole temale süükspandavat kuritegu toime pannud. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka tsiviilhagi rahuldamine. J.F-i süü temale esitatud süüdistuses ei ole tõendatud ning ta tuleb õigeks mõista.
2. Süüdistatav J.F-i kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu esitas Tartu Maakohtu 30.09.2020 otsuse peale ka määruskaebuse, milles leiab, et maakohus on menetluskulude arvestamisel teinud vea. Nimelt kaitsjal ei ole etteheited sellele, et maakohus vähendas mõnda taotluse rida, kuid leiab, et arvutuses on matemaatiline viga. Istung 23.09.2020 tegelik aeg oli 10.00 – 11.56 – 116 minutit. Selle aja RIS-i sisselöömisel arvutab tabel (mitte kaitsja) summaks 105 eurot. Paranduses märgitud summaks 104,46 eurot. Ettevalmistus + istungid – 901,20 eurot (s.o. koos käibemaksuga). Sõidukulu 155,40 + käibemaks 31,08 = 186,48 eurot. Kokku 901,20+ 186,48 = 1087,68 eurot. Rahuldatud summaks on praegu märgitud 1075,68 eurot. 1087,68 – 1075, 68 = vahe on 12 eurot. Tundub, et see vahe on tekkinud seetõttu, et kohtu poolt on arvestusest ekslikult välja jäänud rida “sõidule kulunud aeg 13.12.2019.a. 10 eurot“. See vahe 12 eurot (koos käibemaksuga) ei ole nimetamisväärne. Samas peab advokaat advokatuurilt raha saamiseks koostama rahuldatud tasutaotluse (või kohtulahendi) alusel RIS-i keskkonnas tasumääruse, viies sinna sisse korrigeeritud numbrid ja sealt edasi tasuarvestuslehe, mis läheb elektrooniliselt advokatuuri juhatusele. Enne raha ülekandmist kontrollib advokatuuri raamatupidamine 8 numbrid üle ja alles siis tehakse ülekanne büroole. Kui leitakse mingi viga (antud juhul vahe 12 eurot), siis päritakse aru advokaadilt ning advokaat omakorda kohtult, mida kaitsja üritab ennetada. Eeltoodut aluseks võttes palub kaitsja osaliselt rahuldatud tasutaotluse summat korrigeerida. Kaitsja arvutuste kohaselt oleks õige summa 1087,68 eurot.
3. Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2020 määrusega võeti apellatsioon ja määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 30.10.
4. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus, uurides asjas kogutud tõendeid, maakohtu istungi protokolli, otsust ja esitatud apellatsiooni, leiab, et Tartu Maakohtu 30.09.2020 otsus tuleb jätta süüdistatava süüdi tunnistamises kuriteos

§ 263lg 1 p 1 järgi muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Rahuldamisele kuulub kaitsja määruskaebus, mis oli esitatud seonduvalt maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskuludega ja mida ringkonnakohus käsitleb käesoleva otsuse punktis

2. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on eksinud tõendite hindamisel, s.o hinnanud neid ühekülgselt ja valikuliselt ning eelistanud süüdistatava ütlustele teisi asjas kogutud tõendeid. Kohtukolleegium sellise kriitikaga ei nõustu. Esimese astme kohus on tõendeid käsitlenud kogumis ja vajaliku põhjalikkusega ning veatult tuvastanud J.F-i süü aluseks olevad asjaolud. Esimese astme kohtu seisukohad on selged, ammendavad ning vastuoludeta. Kohtuotsusest nähtub seegi, et apellandi kaitseargumendid on suures osas esitatud juba maakohtu menetluses ning kohus on need põhistades kummutanud. Lähtudes maakohtu otsusele antavast hinnangust ja sellest, et apellatsiooni väidetes pole põhimõtteliselt uut, ei pea ringkonnakohus KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks vaidlustatud kohtuotsuses sisalduvaid kõiki põhistusi korrata, vaid märgib apellatsioonile vastates järgmist.
3. Kahtlusteta on tõendamist leidnud, et kannatanu G.G. sai 27.01.2019 Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Kesk tn 4 asuvas Hullava Naise pubis kehavigastuse. Apellatsiooni kohaselt on vaidlusküsimuseks, kas süüdistatav J.F oli ikka see isik, kes kasutas kannatanu suhtes vägivalda, teda jõuliselt käest rebides-kiskudes. Süüdistatava ja kaitsja versiooni kohaselt aetakse J.F-i kellegagi segamini. J.F ise on menetluse kestel asunud seisukohale, et tema süüdistuses märgitud asjaolusid ei mäleta ja pole midagi taolist teinud.
4. Ringkonnakohus, uurides maakohtu otsuse põhiosa leiab, et maakohus on jälgitavalt tõendeid käsitledes tuvastanud süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses.
5. Kogutud tõendeid analüüsides tõdeb kohtukolleegium, et uuritava sündmuse puhul on süüdistatava näol tegemist üsna tüüpilise alkoholijoobes baarikraaklejaga, kes on algselt tarvitanud ebatsensuurseid väljendeid baaris viibijate kuuldes ning sündmuste kulmineerudes muutunud vägivaldseks, rünnates teda korrale kutsunud pubitöötajat. Kaitsja poolt esitatud kaitseväited seoses esitatud süüdistusega on kahvatud. Sisuliselt püütakse kuidagi leida õigustust alkoholijoobes süüdistatava J.F-i vägivaldsele käitumisele.
6. Ringkonnakohus ei pea tõsiseltvõetavaks argumenti, et kannatanu G.G. ile tekitas õlavigastuse keegi teine isik peale süüdistatava. Uurides tõendeid ja pubis asetleidnud käitumissituatsiooni, ei ole taoline küsimuse püstitamine asjakohane. Kahtlusi võiks tõusetuda olukorras, kus alkoholijoobes süüdistatav on lahendanud tüli või konflikti kellegi teise alkoholijoobes isiku või seltskonnaga ning hiljem on osutunud keegi kannatanuks. Käesoleval juhul see nii ei ole. 9
7. Kohtukolleegiumil ei ole mingit alust kahelda kannatanu, pubitöötaja G.G. i ütluste usaldusväärsuses. Eelkõige põhjusel, et ta oli sündmuse toimumise hetkel üks väheseid pubis viibijaid, kes oli täiesti kaine ja tajus sündmuste arengut ning isikute tegevuse detaile adekvaatselt. Samas pole ka millegagi tõendatud, et kannatanul peaks olema põhjust süüdistatava tegevust moonutada või tema vägivaldse tegevuse osas valeütlusi anda. Selles osas pole kaitsepool osanud välja tuua ühtegi mõistlikku põhjendust. Seega on kannatanu ütlustega usaldusväärselt tõendamist leidnud, et esmalt sõimas süüdistatav pubi ülakorrusel tema lähikonnas viibinud naisisikuid ebatsensuurselt „litsideks“, mida tuldi kannatanule kaebama. Kuna lärm käis mõni aeg üleval edasi, siis pidas kannatanu vajalikuks minna ja tugevas joobes süüdistatavale öelda, et ta lahkuks, aga selle peale lärmas J.F talle agressiivselt sõnadega vastu, et Kannatanu täpsustas, et süüdistatav haaras teda vasakust käest, ühe käega, keeras kätt väljapoole ja tõmbas järsult ning ta tundis kohe käes tugevat valu, sest õlg läks paigast ära. Kannatanu selgitas, et Kaitsja püüdis kannatanu versiooni lammutada küsimusega, et võib olla süüdistatav kaotas hoopis tasakaalu ja oli kogemata sunnitud haarama kannatanust, kuid kannatanu vastas sellele kindlalt, et Veel usutles kaitsja kannatanut tervise küsimuses, et kas on olnud probleeme liigestega ja vahest käib kannatanul õlg liigesest kergelt välja. Kannatanu vastas ka nimetatud pärimisele eitavalt. (Ko To tl 76-79)
8. Kaitsja arvates ei saa usaldusväärseks pidada tunnistaja M.V. i ütlusi, kes maakohtu otsuse kohaselt nägi vahetult pealt J.F-i poolt vägivalla kasutamist. Ringkonnakohus selle väitega kindlasti ei nõustu. Tunnistaja on kirjeldanud süüdistatava J.F-i isikuga kujunenud olukorda ja tema vägivaldset tegevust. Kuna seltskond, kus viibis ka J.F, pidas tunnistaja M.V. i sünnipäeva, siis nad juba enne omavahel rääkisid, Tunnistaja ütluste kohaselt siis Seejärel tuli G.G. alt üles ja ütles, süüdistatav karjus Ja siis üks hetk Tunnistaja nägi seda momenti täpselt pealt. (Ko To tl 82-83)
9. Maakohtu otsuse põhjendustele ei ole midagi ette heita ka selles, miks kohus loeb süüdistatava J.F-i ütlused osaliselt eluliselt mitteusutavateks. Samas on kohus põhjendanud millistes asjaoludes süüdistatava ja tunnistajate ütlused kattuvad. Seega pole maakohus jätnud süüdistatava ütlusi mitte alusetult kõrvale, vaid andnud neile motiveeritud hinnangu, põhjusel, kas ja milles neid saab uskuda. Süüdistatava ütluste puhul ilmneb selgelt, et mida ta soovib mäletada, seda oskab detailiseerida, samas on tema jaoks aga “fookusest“ väljas need asjaolud, mis puudutavad kannatanu G.G. i. Süüdistatava enda teada rüseles ta poistega ja ei tea kus üldse kannatanu võis olla ning enda teada pole ta kannatanut füüsiliselt puutunud. Süüdistatava arvates võis kannatanule vigastuse Ilmselgelt on süüdistatava ütlustes näha soov ennast kannatanu suhtes kasutatud vägivallast distantseerida. (Ko To tl 97-99)
10. Maakohtu motiveeritud põhjendusi uurides ei ole ringkonnakohtul samuti mingeid kahtlusi selles, et kannatanule G.G. ile vigastuse tekitajaks oli just süüdistatav J.F. Põhimõtteliselt kinnitavad maakohtu otsuses analüüsitud tunnistajate ütlused kannatanu ütluste 10 usaldusväärsust. Pubi seltskonnas viibinud isikud kinnitavad ka asjaolu, et süüdistatava ebatsensuursetest rämedatest väljenditest olid kohalviibijad häiritud. Maakohus on veatult tuvastanud, et süüdistatava J.F-i tegevuses on täidetud

§ 263

lg 1 p-s 1 märgitud objektiivne süüteokoosseis ja kuriteo pani ta toime otsese tahtlusega. Seega apellatsioonis esitatud kaitseargumendid, mis kaitsja ja süüdistatava versiooni justkui kinnitama peaks pole järjekordselt kinnitust leidnud.

1. Lisaks apellatsioonile esitas süüdistatav J.F-i kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu ka määruskaebuse, milles kaitsja leiab, et maakohus on teinud arvutusvea tasutaotluse lahendamisel. Nii tuleneb määruskaebusest, et maakohus on kaitsja esitatud tasutaotlust põhjendatult korrigeerinud, kuid selles arvutustehtes on matemaatiline viga ning kaitsja kasuks on välja mõistetud 12 eurot vähem. Kaitsja määruskaebuse aluseks on 22.09.2020 tasutaotlus, mis koosneb kriminaalasja materjalidega tutvumisest ning kaitseakti koostamisest 180 minutit, kriminaalasja materjalidega täiendavast tutvumisest 120 minutit, eelistungil osalemisest 25 minutit, istungitest üldmenetluses 08.09.2020 83 minutit + 118 minutit, 09.09.2020 100 minutit + 45 minutit, 23.09.2020 90 minutit, 30.09.2020 45 minutit. Samuti koosnes määratud kaitse kriminaalmenetluses tasu sõidule kulunud aja eest 13.12.2019, 08.09.2020, 09.09.2020, 23.09.2020, 30.09.2020 igal korral 74 km ulatuses. Kokku taotletakse tasu 986,40 eurot. Sellele lisanduvad sõidukulud Paide-Jõgeva-Paide 148 km ulatuses 13.12.2019, 08.09.2020, 09.09.2020, 23.09.2020, 30.09.2020 kokku summas 186,48 eurot, sh käibemaks 31,08 eurot. Kokku on tasutaotlus esitatud summas 1172,88 eurot, sh käibemaks 195,48 eurot. Maakohus on 22.09.2020 tasutaotluse osaliselt rahuldanud pealdisega 30.09.2020, vähendades taotletut. Maakohus on põhjendustena välja toonud, et kriminaalasja mahukust, keerukust, kaitseakti sisu, sh selles esinevaid puudusi arvestades, on põhjendatud ettevalmistamistasu detsembris 2019 90 minuti eest. Seega arvestades tasutaotlust on maakohus vähendanud materjalidega tutvumise ning kaitseakti koostamise osas tasu 180 minutilt 90 minutile ning maakohus on korrigeerinud ka istungil osalemise aega, sest kaitsja tasutaotluses on toodud üksnes prognoos eesolevate istungite osas. Maakohus sai summaks 1075,68 eurot. Kaitsja hinnangul on õigeks summaks 1087,68 eurot, kuid maakohus on leidnud, et see summa on 1075,68 eurot ning on teinud arvutusvea. Eeltoodut aluseks võttes palub kaitsja osaliselt rahuldatud tasutaotluse summat korrigeerida. Ringkonnakohus arvutas üle tasutaotluses toodu ning leidis järgmist. 1) kriminaalasjade materjalide tutvumise ja kaitseakti koostamise eest 90 minutit, s.o 81 eurot; 2) kriminaalasjade materjalidega täiendav tutvumine 120 minutit, s.o 108 eurot; 3) eelistung üldmenetluses 25 minutit, s.o 27 eurot; 4) 08.09.2020 istung 83 minutit, s.o 75 eurot; 5) 08.09.2020 istung 118 minutit, s.o 107 eurot; 6) 09.09.2020 istung 100 minutit, s.o 90 eurot; 7) 09.09.2020 istung 45 minutit, s.o 41 eurot; 8) 23.09.2020 istung suurendatult 116 minutit, s.o 105 eurot; 9) 30.09.2020 istung vähendatult 15 minutit, s.o 27 eurot; 10) sõidule kulunud aeg 13.12.2019, 08.09.2020, 09.09.2020, 23.09.2020, 30.09.2020 74 km ulatuses kokku 90 eurot. Kokku teeb see summaks määratud kaitse eest kriminaalmenetluses 751 eurot, millele lisandub käibemaks 150,20 eurot. Kokku 901,20 eurot. Selle lisandub veel sõidukulude tasu 13.12.2019, 08.09.2020, 09.09.2020, 23.09.2020, 30.09.2020 sõidukulude eest 74 km ulatuses, kokku 11 summas 186,48 eurot, sh käibemaks 31,08 eurot. Kogu tasutaotlus kuulub rahuldamisele seega summas 1087,68 eurot. Maakohus on eksinud pealdisega tasutaotlust rahuldades 23.09.2020 istungi aja eest tasu arvestamisel. Maakohus leidis, et 23.09.2020 istung toimus tegelikult 116 minutit ning on selle eest tasuks märkinud 104,40 eurot. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg 1 lause 2 kohaselt arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Seega 116 minuti eest peaks saama tasu 0,90 eurot minuti eest, see teeks 104,40 eurot, kuid see tuleb ümardada järgmise täiseuroni, mis teeb summaks 105 eurot ning tuleb nõustuda kaitsjaga, et tegemist on maakohtu arvutusveaga. Isegi arvestades 23.09.2020 istungit summas 104,40 eurot, saab maakohus kogusummaks 889,20 eurot, sh käibemaks 148,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik saada kokku summat 740 eurot (ilma käibemaksuta) liites kokku järgmised summad 81 + 108 + 27 + 75 + 107 + 90 + 41 + 104,40 + 27 + 10 + 20 + 20 + 20 +
2. Nii tuleks summaks 750,40 eurot, mis on samuti vale, kuna maakohus ei arvestanud ümardamise reeglit. Seega kuulub kaitsja määruskaebus rahuldamisele maakohtu ümardusvea tõttu lähtuvalt advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra §-le
3. Õige arvutuskäik on see, et kaitsjatasutaotlus tuleb rahuldada kokku summas 1087,68 eurot, sh käibemaks 181,28 eurot. Tulenevalt sellest tuleb muuta ka maakohtu poolt süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulusid. Nii tuleneb kohtuotsusest, et kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses summas 352,56 eurot ning kohtumenetluses summas 1075,68 eurot. Kokku on 1428,24 eurot. Menetluskulud kokku koos sundrahaga on 2304,24 eurot. Arvestades, et sundraha suurus on 876 eurot, kohtueelses menetluses oli kaitsjatasu summas 352,56 eurot ja kohtumenetluses on õige summa 1087,68 eurot, seega menetluskulud koos sundrahaga on 2316,24 eurot.
4. Arvestades eeltoodut, jääb Tartu Maakohtu
5. septembri 2020 otsus süüdistatava süüdi tunnistamises ja karistamises

§ 263lg 1 p 1 järgi muutmata, kuid maakohtu otsus tuleb tühistada Kr

MS § 340 lg 2 p 6 järgi väljamõistetud menetluskulude kogusumma osas ning märkida, et KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb J.F-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi kulu 1440 eurot 24 senti. Apellatsioon jääb rahuldamata, määruskaebus menetluskuludega seonduvalt kuulub rahuldamisele. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 12 Aarne Sarjas